Eesti ja soome-ugri keeleteadus
Magistriõpe, nominaalne õppeaeg 2 aastat
Lõpetamisel omandatav kraad: humanitaarteaduse magister
| Erialad | arvutilingvistika |
| soome-ugri keeled | |
| eesti keel | |
| eesti keel võõrkeelena | |
| soome keel ja kultuur | |
| ungari keel ja kultuur | |
| üldkeeleteadus | |
| keeletoimetaja |
Eeldusained ja vastuvõtutingimused
Vastuvõtu eeltingimuseks on bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase ning sooritatud peavad olema eeldusained TÜ eesti ja soome-ugri keeleteaduse bakalaureuseõppekavast olenevalt valitud erialast:
- arvutilingvistika erialal arvutilingvistika erialamooduli läbimine või asendavate ainete läbimine 24 EAP mahus;
- eesti keele, soome keele ja kultuuri, soome-ugri keelte erialal vastava eriala suuna- ja erialamooduli läbimine 48 EAP mahus;
- eesti keele võõrkeelena erialal eesti keele ja kultuuri muukeelsetele suuna- ja erialamooduli või eesti ja soome-ugri keeleteaduse suunamooduli ja eesti keele erialamooduli läbimine 48 EAP mahus;
- keeletoimetaja erialal bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase, muid eeldusaineid pole;
- ungari keele ja kultuuri erialal ungari keele ja kultuuri erialamoodul;
- üldkeeleteaduse erialal ühe keele erialaõpingute läbimine 48 EAP mahus;
või nendega võrdväärsed ained, mis on omandatud teistes kõrgkoolides.
Eeldusainete nõuetele vastav õppekava, mille lõpetajad ei pea taotlema varasemate õpingute eeldusainetele vastavuse hindamist:
- Tartu Ülikool: Eesti ja soome-ugri keeleteadus, kirjandus ja kultuuriteadused (suunamoodul 2.1. Kirjandus ja teatriteadus)
VASTUVÕTT
Vastuvõtt toimub paremusjärjestuse alusel.
Kandideerimiseks vajalik minimaalne punktisumma on 60,0.
| Vastuvõtutingimus | Osakaal |
| sisseastumiseksam | 40% |
| eelmise õppeastme keskmine hinne | 30% |
| lõputöö hinne | 30% |
Eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekava sisseastumiseksam
Eksami toimumise aeg ja koht: 9.07.2013 kell 11.00 Jakobi 2-428, Tartu
Suulisel eksamil kontrollitakse sisseastuja üldlingvistilisi teadmisi, mis hõlmavad foneetikat, fonoloogiat, grammatikat, semantikat, keeleajalugu jm keelega seotud valdkondi. Lisaks tuleb kandidaadil põhjendada ka oma kitsama eriala valikut.
Kandidaatidele eksami käigus esitatavad küsimused võivad puudutada järgnevaid valdkondi:
• Eesti keelepoliitika aktuaalsed küsimused (sh eesti kirjakeele normiga seotud problemaatika);
• filoloogiahuvi ja filoloogiaalane silmaring;
• spetsiifilised küsimused üldlingvistikast;
• lingvistikauuringutega seotud tulevikuplaanid.
Suuline eksam toimub avatud intervjuu vormis, mille käigus langetatakse üldhinnang. Küsimusi ei eristata tähtsuse järgi, vaid arvestatakse erinevaid kogemusi ja eelteadmisi. Eksamil hinnatakse üldist orienteerumist antud küsimuses, oskust probleeme mõista, analüüsida ja võimalikke lahendusteid pakkuda.
Eksamit hinnatakse 100-punktisüsteemis ja eksam on sooritatud, kui tulemus on vähemalt 50 punkti.