Eesti keele ja kirjanduse õpetaja mitte-eesti koolis
Magistriõpe, nominaalne õppeaeg 2 aastat
Lõpetamisel omandatav kraad: haridusteaduse magister
Tutvu õppekavaga õppeinfosüsteemis (ÕIS)
Eeldusained ja vastuvõtutingimused
Vastuvõtu eeltingimuseks on bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase ning sooritatud peavad olema eeldusained TÜ eesti ja soome-ugri keeleteaduse bakalaureuseõppekavast 48 EAP mahus:
- eesti keel ja kultuur muukeelsetele suunamoodul ja erialamoodul või
- eesti ja soome-ugri keeleteaduse suunamoodul ja eesti keele erialamoodul
või nendega võrdväärsed ained, mis on omandatud teistes kõrgkoolides.
Kirjanduseõpetaja lisaerialal kirjanduse ja kultuuriteaduste bakalaureuseõppekavast 24 EAP mahus aineid (need saab läbida ka magistriõpingute ajal):
- FLKU.05.090 Eesti kirjanduse ajalugu I (6 EAP)
- FLKU.05.091 Eesti kirjanduse ajalugu II (6 EAP)
- FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused (6 EAP)
- FLKU.05.107 Luule- ja proosateksti analüüs (6 EAP)
või samaväärsed õpingud teistest kõrgkoolidest.
Eeldusainete nõuetele vastavad õppekavad, mille lõpetajad ei pea taotlema varasemate õpingute eeldusainetele vastavuse hindamist:
- Tartu Ülikool: eesti ja soome-ugri keeleteadus, humanitaarained vene õppekeelega põhikooli
- Tallinna Ülikool: eesti filoloogia, eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur
VASTUVÕTT
Vastuvõtt toimub paremusjärjestuse alusel.
Kandideerimiseks vajalik minimaalne punktisumma on 60,0.
| Vastuvõtutingimus | Osakaal |
| kutsesobivuskatse | 100% |
Tegemist on õpetajakoolituse õppekavaga - eritingimustel vastuvõtuks tuleb sooritada sisseastumiseksam.
Eesti keele ja kirjanduse õpetaja mitte-eesti koolis õppekava kutsesobivuskatse
Eksam toimub: 11.07.2013 kl 11.00 Jakobi 2-428, Tartu
Suuline kutsesobivuskatse keskendub tänastele Eesti haridusküsimustele, õpetaja kutse-eetikale ja rollile õpilaste õpetamis- ja kasvatusprotsessis. Küsimused puudutavad üliõpilaskandidaadi huvialasid, perspektiive, suundumusi, nägemust oma kohast õpetajana, arusaamu eesti keele ja kirjanduse põhiprobleemidest. Kutsesobivuskatsel hinnatakse kandidaadi eestikeelset suulist väljendusoskust ja kontrollitakse valmisolekut töötamiseks õpetajana.
Kandidaatidele intervjuu käigus esitatavad küsimused võivad puudutada järgnevaid valdkondi:
• Eesti hariduspoliitika aktuaalsed küsimused (sh eesti keele võõrkeelena ainekavaga seotud problemaatika);
• filoloogiahuvi ja filoloogiaalane silmaring;
• eesti keel võõrkeelena õpetamisega seotud tulevikuplaanid;
• hoiakuid (sh tolerantsus erinevate vaadete ja maailmakäsitluste suhtes) selgitavate näidissituatsioonide analüüs ja lahendused.
Kutsesobivuskatse toimub avatud intervjuu vormis, mille käigus langetatakse üldhinnang. Küsimusi ei eristata tähtsuse järgi, vaid arvestatakse erinevaid kogemusi ja eelteadmisi. Intervjuul hinnatakse üldist orienteerumist antud küsimuses, oskust probleeme mõista, analüüsida ja võimalikke lahendusteid pakkuda. Kutsesobivuse määratlemisel arvestatakse empaatiavõimet, suhtlemis- ja eneseväljendusoskust. Intervjuul ei kontrollita faktiteadmisi, kuid üliõpilaskandidaadilt eeldatakse oma väidete kinnitamiseks või selgitamiseks õigete andmete esitamist.
Eksamit hinnatakse 100-punktisüsteemis ja eksam on sooritatud, kui tulemus on vähemalt 50 punkti.