Eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Magistriõpe, nominaalne õppeaeg 2 aastat
Lõpetamisel omandatav kraad: haridusteaduse magister
Tutvu õppekavaga õppeinfosüsteemis (ÕIS)
Eeldusained ja vastuvõtutingimused
Vastuvõtu eeltingimuseks on bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase ning sooritatud peavad olema eeldusained 48 EAP mahus TÜ eesti ja soome-ugri keeleteaduse bakalaureuseõppekavast (eesti ja soome-ugri keeleteaduse suunamoodul 24 EAP) ja TÜ kirjanduse ja kultuuriteaduste bakalaureuseõppekavast (kirjanduse ja teatriteaduse suunamoodul 24 EAP) või nendega võrdväärsed ained, mis on omandatud teistes kõrgkoolides.
Eeldusainete nõuetele vastavad õppekavad, mille lõpetajad ei pea taotlema varasemate õpingute eeldusainetele vastavuse hindamist:
- Tartu Ülikool: kirjandus ja kultuuriteadused, eesti ja soome-ugri keeleteadus
VASTUVÕTT
Vastuvõtt toimub paremusjärjestuse alusel.
Kandideerimiseks vajalik minimaalne punktisumma on 60,0.
| Vastuvõtutingimus | Osakaal |
| kutsesobivuskatse | 100% |
Tegemist on õpetajakoolituse õppekavaga - eritingimustel vastuvõtuks tuleb sooritada kutsesobivuskatse.
Eesti keele ja kirjanduse õpetaja õppekava kutsesobivuskatse
Kutsesobivuskatse toimub: 10.07.2013 kl 11.00 Jakobi 2-428, Tartu
Kutsesobivuskatse suuline osa (osakaal 50%) keskendub tänastele Eesti haridusküsimustele, õpetaja kutse-eetikale ja rollile õpilaste õpetamis- ja kasvatusprotsessis. Küsimused puudutavad üliõpilaskandidaadi huvialasid, perspektiive, suundumusi, nägemust oma kohast õpetajana, arusaamu eesti keele ja kirjanduse põhiprobleemidest.
Kandidaatidele intervjuu käigus esitatavad küsimused võivad puudutada järgnevaid valdkondi:
• Eesti hariduspoliitika aktuaalsed küsimused (sh eesti keele ja kirjanduse ainekavaga seotud problemaatika);
• filoloogiahuvi ja filoloogiaalane silmaring;
• eesti keele ja kirjanduse õpetamisega seotud tulevikuplaanid;
• hoiakuid (sh tolerantsus erinevate vaadete ja maailmakäsitluste suhtes) selgitavate näidissituatsioonide analüüs ja lahendused.
Kutsesobivuskatse toimub avatud intervjuu vormis, mille käigus langetatakse üldhinnang. Küsimusi ei eristata tähtsuse järgi, vaid arvestatakse erinevaid kogemusi ja eelteadmisi. Intervjuul hinnatakse üldist orienteerumist antud küsimuses, oskust probleeme mõista, analüüsida ja võimalikke lahendusteid pakkuda. Kutsesobivuse määratlemisel arvestatakse empaatiavõimet, suhtlemis- ja eneseväljendusoskust. Intervjuul ei kontrollita faktiteadmisi, kuid üliõpilaskandidaadilt eeldatakse oma väidete kinnitamiseks või selgitamiseks õigete andmete esitamist.
Sooritatakse ka funktsionaalset keelekasutust kontrolliv kutsesobivuskatse kirjalik osa (osakaal 50%).
Eksamit hinnatakse 100-punktisüsteemis ja eksam on sooritatud, kui tulemus on vähemalt 50 punkti.