Romanistika

Eksam toimub
Hispaania keel: 11.07.2013 kell 12.00 Ülikooli 17-405, Tartu
Prantsuse keel: 11.07.2013 kell 10.00 Ülikooli 17-209, Tartu

Hispaania keele ja kirjanduse erialal

Suuline osa seisneb intervjuus kandidaadiga, mille eesmärgiks on välja selgitada kandidaadi akadeemiline võimekus ja motiveeritus. Uuritakse, mil määral üliõpilane teadvustab teadustöö tegemisega seotud probleeme, millised on tema tulevikuperspektiivid. Vastavalt sellele, kas kandidaat on huvitatud õpetajakoolitusest või keele ja kirjanduse suunast, selgitatakse huvi õpetajatöö vastu või valmisolekut uurimistööks ja oma huvivaldkonna tundmist.  

Intervjuu kestab 15-20 minutit, toimub hispaania keeles ja käsitleb järgmisi teemasid:
-  Kandidaadi varasemad õpingud: mida kandidaat on õppinud, millised kursused ja/või teemad on talle enim huvi pakkunud ning milles on ta edukaim olnud; millisel teemal kirjutati bakalaureusetöö, millest teemavalik lähtus, mida uurimistöö läbiviimine ja kirjutamisprotsess õpetasid.
-  Kui kandidaat on huvitatud hispaania keele õpetaja magistriõppest, uuritakse tema huvi  hispaania keele õpetaja kutse vastu ja valmisolekut selleks tööks: milliseid kokkupuuteid on tal õpetamisega olnud, milles näeb ta õpetajakutse võlu ja raskusi, mida arvab koolisituatsioonist Eestis (mis on selles head ja mida tuleks tingimata muuta), millist abi loodab magistriprogrammi läbimisest saada, kas kavatseb pärast lõpetamist ka õpetajana tööle asuda.
-  Kui kandidaat on huvitatud hispaania keele ja kirjanduse magistriõppest, uuritakse põhjalikumalt tema nägemust uurimistöö kirjutamise probleemküsimustest ja valikutest. Vesteldakse kandidaati huvitavatest teemavaldkondadest ja võimalikest magistritöö teemadest; käsitletakse varasemaid läbitud õppekursusi ja bakalaureusetööle lisaks kirjutatud uurimistöid.

Kandidaati hinnatakse selle põhjal, kui selgelt ja korrektselt ta suudab end hispaania keeles väljendada ja seostab oma mõttekäike, mil määral ta oma valikute üle on selgusele jõudnud ning kuidas oskab neid selgitada. Õpetajakoolituse kandidaatide juures hinnatakse motiveerituse veenvat üles näitamist, teiste puhul oskust kriitiliselt kommenteerida oma varasemat uurimiskogemust ning sihti edasise teadustöö tegemisel.

Kirjalikus osas on tõlge eesti keelest hispaania keelde. Teksti pikkuseks on umbes üks lehekülg. Hinnatakse kandidaadi hispaania keele oskust kõigil tasandeil – sõnavara, grammatikat, õigekirja, üldist väljendusoskust.

Komisjon hindab kandidaate 100-pallisüsteemis, intervjuu annab maksimaalselt viiskümmend ja kirjalik osa viiskümmend punkti. Sisseastumiseksam on sooritatud, kui tulemus on vähemalt 50 punkti.

Prantsuse keele ja kirjanduse erialal

Suuline osa seisneb intervjuus kandidaadiga, mille eesmärgiks on välja selgitada kandidaadi: (1) tulevikuperspektiivid, seal hulgas huvi õpetajakoolituse vastu ning võimalik valmisolek õpetajaametiks; (2) akadeemiline võimekus ja motiveeritus: uuritakse, mil määral üliõpilane teadvustab teadustöö tegemisega seotud probleeme.

Intervjuu kestab 15-20 minutit ja jaguneb kaheks osaks:
1. Esiteks käsitletakse kandidaadi huvi prantsuse keele õpetaja kutse vastu ja valmisolekut selleks tööks: kas kandidaat soovib prantsuse keele õpetajaks saada, milliseid kokkupuuteid on tal õpetamisega olnud, milles näeb ta õpetajakutse võlu ja raskusi, mida arvab koolisituatsioonist Eestis (mis on selles head ja mida tuleks tingimata muuta), millist abi loodab magistriprogrammi läbimisest saada

2. Teiseks vaadeldakse kandidaadi varasemaid õpinguid ja uurimusi: mida kandidaat on õppinud, milliseid konkreetseid kursusi läbinud, millised kursused ja/või teemad on talle enim huvi pakkunud ning milles on ta edukaim olnud; milliseid uurimistöid on ta kirjutanud (bakalaureusetöö ja väiksemad õpingute käigus esitatud uurimistööd), mis teemal töö(d) kirjutati, millest teemavalik lähtus, mida uurimistöö läbiviimine ja kirjutamisprotsess õpetasid.

Intervjuu toimub üldjuhul eesti keeles; erandjuhtudel (tulenevalt komisjoni koosseisust) võib intervjuu aset leida ka prantsuse keeles.

Hinnatakse suulise eneseväljenduse selgust ja mõttekäikude seotust. Kandidaate hinnatakse selle põhjal, mil määral ta oma valikute üle on selgusele jõudnud ning kuidas oskab neid selgitada. Õpetajakoolituse kandidaatide juures hinnatakse motiveerituse veenvat üles näitamist, teiste puhul oskust kriitiliselt kommenteerida oma varasemat uurimiskogemust ning sihti edasise teadustöö tegemisel.

Kirjalik osa seisneb kohapeal kirjutatavas prantsusekeelses essees etteantud arutleval teemal, mis on seotud keele, kirjanduse, prantsuse ühiskonna või kultuuriga. Essee kirjutamiseks on aega 4 tundi ja lisamaterjalidest on lubatud kasutada sõnaraamatuid. Eksamikomisjon hindab essee keelelist korrektsust, grammatiliste ja sõnavaraliste vahendite kasutamise õigsust, mitmekesisust ja kohasust. Teisest küljest hinnatakse teksti ülesehitust, oluline on kindla kirjutamisplaani järgimine (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte), mõtete esitamise loogilisus, teksti erinevate osade seostatus. Sisulisest küljest hinnatakse essee vastavust teemale, esitatud mõtete originaalsust ja loogilist põhjendatust ning eksaminandi argumenteerimisoskust.

Komisjon hindab kandidaate 100-punktisüsteemis, intervjuu annab maksimaalselt viiskümmend ja kirjalik osa viiskümmend punkti. Sisseastumiseksam on sooritatud, kui tulemus on vähemalt 50 punkti.