Slavistika
Magistriõpe, nominaalne õppeaeg 2 aastat
Lõpetamisel omandatav kraad: humanitaarteaduse magister
| Erialad | vene keel |
| slaavi filoloogia | |
| vene kirjandus | |
| vene keele ja kirjanduse õpetaja |
Eeldusained ja vastuvõtutingimused
Vastuvõtu eeltingimuseks on bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase ning vene keele ja kirjanduse kõrvaleriala läbimine või peab olema sooritatud eeldusaineid 60 EAP ulatuses TÜ vene ja slaavi filoloogia bakalaureuseõppekavast (III suunamoodul (vene keel ja kirjandus kõrvalerialana) (24 EAP), III erialamoodul (vene keel ja kirjandus kõrvalerialana) (24 EAP), 12 EAP mahus valikaineid) või nendega võrdväärsed ained, mis on omandatud teistes kõrgkoolides.
Eeldusainete nõuetele vastavad õppekavad, mille lõpetajad ei pea taotlema varasemate õpingute eeldusainetele vastavuse hindamist:
- Tartu Ülikool: vene ja slaavi filoloogia
- Tallinna Ülikool: vene filoloogia, vene keel võõrkeelena
VASTUVÕTT
Vastuvõtt toimub paremusjärjestuse alusel.
Kandideerimiseks vajalik minimaalne punktisumma on 60,0.
| Vastuvõtutingimus | Osakaal |
| kutsesobivuskatse | 100% |
Tegemist on õpetajakoolituse õppekavaga - eritingimustel vastuvõtuks tuleb sooritada kutsesobivuskatse.
Slavistika õppekava kutsesobivuskatse
Eksam toimub: 10.07.2013 või 12.07.2013 kl 11.00 Lossi 3-224, Tartu
Eesmärk
Kutsesobivuskatse eesmärgiks on võimaldada kandidaadil demonstreerida oma erialast võimekust ja akadeemilist küpsust, valmisolekut akadeemilisteks õpinguteks ja uurimustööks.
Ülesehitus ja sisu
Kutsesobivuskatse koosneb suulisest ja kirjalikust osast.
1. Suuline osa (50%) seisneb intervjuus kandidaadiga, mille eesmärgiks on välja selgitada kandidaadi (1) tulevikuperspektiivid, sh huvi õpetajakoolituse vastu ning võimalik valmisolek õpetajaametiks; (2) akadeemiline võimekus ja motiveeritus: uuritakse, mil määral üliõpilane teadvustab teadustöö tegemisega seotud probleeme.
Intervjuu kestab 15-20 minutit.
Selles käsitletakse kandidaadi huvi vene keele ja kirjanduse õpetaja kutse vastu ja valmisolekut selleks tööks: kas kandidaat soovib õpetajaks saada, milliseid kokkupuuteid on tal õpetamisega olnud, milles näeb ta õpetajakutse positiivseid külgi ja raskusi, mida arvab koolisituatsioonist Eestis (mis on selles head ja mida tuleks tingimata muuta), millist abi loodab magistriprogrammi läbimisest saada
Vaadeldakse ka kandidaadi varasemaid õpinguid ja uurimusi: mida on õpitud, milliseid konkreetseid kursusi läbitud, millised kursused ja/või teemad on kandidaadile enim huvi pakkunud ning milles on ta edukaim olnud; milliseid uurimistöid on ta kirjutanud (bakalaureuse- ja seminaritöö), mis teemal töö(d) kirjutati, millest teemavalik lähtus, mida uurimistöö läbiviimine ja kirjutamisprotsess õpetasid.
Intervjuu toimub vene keeles. Hinnatakse suulise eneseväljenduse selgust ja mõttekäikude seotust. Kandidaati hinnatakse selle põhjal, mil määral ta oma valikute üle on selgusele jõudnud ning kuidas oskab neid selgitada. Õpetajakoolituse kandidaatide juures hinnatakse motiveerituse veenvat üles näitamist, teiste puhul oskust kriitiliselt kommenteerida oma varasemat uurimiskogemust ning sihti edasise teadustöö tegemisel. Mõlemal juhul võetakse arvesse ka eelmise õppeastme keskmine hinne.
2. Kirjalikuks osaks (50%) on etteütlus vene keeles. Vene keelt emakeelena kõnelejatele ja vene keelt võõrkeelena kõnelejatele antakse erineva raskusastmega tekst.
Komisjon hindab kandidaate 100-pallisüsteemis, intervjuu annab maksimaalselt viiskümmend ja kirjalik osa viiskümmend punkti.
Sisseastumiseksam on sooritatud, kui tulemus on vähemalt 50 punkti.