AAA

Tõlkeõpetus

Magistriõpe, nominaalne õppeaeg 2 aastat
Lõpetamisel omandatav kraad: humanitaarteaduse magister

Erialad kirjalik tõlge (töökeeled eesti, inglise, saksa)
  suuline tõlge (töökeeled eesti, vene, inglise, saksa)

Tutvu õppekavaga õppeinfosüsteemis (ÕIS)

Eeldusained ja vastuvõtutingimused

Vastuvõtu eeltingimuseks on bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase. Eeldusaineid ei ole õppekaval kehtestatud.

VASTUVÕTT
Vastuvõtt toimub paremusjärjestuse alusel.
Kandideerimiseks vajalik minimaalne punktisumma on 60,0.

Vastuvõtutingimus Osakaal
sisseastumiseksam 100%

 

Tõlkeõpetuse õppekava sisseastumiseksam

Eksam toimub
Kirjalik tõlge: 09.07.2013 kl 12.00 Ülikooli 17-225, Tartu
Suuline tõlge: 10.07.2013 või 11.07.2013 kl 10.00 Ülikooli 17-121, Tartu

Tõlkeõpetuse magistriõppekaval on kaks õpetamissuunda – kirjalik ja suuline tõlge. Üliõpilaskandidaat peab valima, kummale suunale ta soovib õppima asuda ning sooritama vastava sisseastumiseksami. Kirjaliku tõlke suunale kandideerijad sooritavad kirjaliku sisseastumiskatse, tõlkides võõrkeelest eesti keelde ja eesti keelest võõrkeelde. Suulise tõlke suunale kandideerijad võivad sooritada sisseastumiskatse, tõlkides aktiivsest võõrkeelest emakeelde ja vastupidi, aktiivse võõrkeele puudumisel võib sisseastumiskatsel tõlkida kahest passiivsest võõrkeelest emakeelde: nt kui eesti emakeelega kandidaat valdab suurepäraselt saksa keelt, võib ta tõlkida eesti-saksa-eesti suunal, kui kandidaat valdab heal tasemel inglise ja vene keelt, võib ta tõlkida inglise-eesti ja vene-eesti suunal.

Kirjaliku tõlke sisseastumiseksam
Kirjaliku tõlke sisseastumiseksami eesmärgiks on kontrollida üliõpilaskandidaatide sobivust ja eeldusi antud erialal õppimiseks. Eelkõige selgitatakse välja üliõpilaskandidaadi eesti keele ja esimese võõrkeele (inglise või saksa keele) oskus (prantsuse keelde toimub vastuvõtt üle aasta, järgmine vastuvõtt 2014/15 õ-a), st oskus korrektselt formuleerida eesti- ja võõrkeelset teksti, samuti tema üldteadmiste tase erialatekstist arusaamiseks ja arusaadu edastamiseks teises keeles ning tõlkimiseks vajalik analüüsivõime.

Eksam koosneb kahe umbes poole lehekülje pikkuse keskmise raskusastmega tarbeteksti kirjalikust tõlkimisest. Tekstid tõlgitakse vastavalt võõrkeelest eesti keelde ja eesti keelest võõrkeelde. Üliõpilaskandidaadid võivad kasutada abivahendina sõnaraamatuid ja sülearvutit (mõlemad tuleb endal kaasa võtta).

Eksam kestab 120 minutit.

Eksamitööde hindamisel lähtub eksamikomisjon järgmistest kriteeriumitest:
- lähtetekstist arusaamine ja arusaadu sisuliselt adekvaatne edasiandmine teises keeles (20%)
- tõlke semantiline ja terminoloogiline korrektsus (20%)
- tõlke grammatiline, s.h süntaktiline, leksikoloogiline, ortograafiline korrektsus (20%)
- tõlke stiililine korrektsus (20%)
- kirjalik väljendusoskus (20%)

Hinne kujuneb erinevate hindamiskriteeriumite summana.
Komisjon hindab kandidaate 100-pallisüsteemis. Sisseastumiseksam on sooritatud, kui tulemus on vähemalt 50 punkti.

Suuline tõlge - suuline eksam
Tõlgitööks vajalike eelduste väljaselgitamiseks tuleb üliõpilaskandidaatidel sooritada sisseastumiskatsed, mis koosnevad järgmistest osadest:
•    3-minutilise võõrkeelse (inglise, saksa, vene või eesti) kõne tõlge emakeelde  (ilma märkmeteta) (40%)
•    3-minutilise emakeelse kõne tõlge võõrkeelde (inglise, saksa, vene või eesti) (ilma märkmeteta) (40%)
•    vestlus päevakajalistel ja üldpoliitilistel teemadel (20%)

Kandidaadid, kellel puudub aktiivne võõrkeel, tõlgivad sisseastumiseksamil oma mõlemast võõrkeelest emakeelde.
Hinnatakse üliõpilaskandidaadi keeleoskust ja teksti mõistmist ning võimet seda mälu pealt tõlkida, samuti väljendusoskust ja esinemisjulgust, orienteerumist maailmas ja Eestis toimuvas.

Komisjon hindab kandidaate 100-pallisüsteemis. Sisseastumiseksam on sooritatud, kui tulemus on vähemalt 50 punkti.