Tasuta õppimine ja õppekulude hüvitamine alates teisest semestrist
Info tasuta õpinguid alustanutele
Alates teisest semestris sõltub õppekulude hüvitamine õppetöös osalemisest. Juhul, kui üliõpilane õpib ettenähtud mahus, saab ta õppida tasuta, kui ei, tuleb tal hakata maksma õppetasu. Õpingute läbimist kontrollib ülikool iga semestri lõpus.
Siinkohal on välja toodud õppekulude hüvitamise kõige üldisemad põhimõtted. Käsitletud ei ole kõiki õppekulude hüvitamisega seotud nüansse nagu näiteks õppekulude hüvitamine akadeemilise puhkuse ja pikendusaasta ajal või peale välismaal õppimist. Täpsemalt saab õppekulude hüvitamise kohta lugeda õppimise veebist hiljemalt aprilli keskpaigast.
Millistel tingimustel saab ülikoolis õppida tasuta?
Tasuta saab üliõpilane õppida seni, kuni ta täidab oma õppekava ettenähtud mahus. Nominaalajaga lõpetamiseks peab üliõpilane igal semestril tegema oma õppekava aineid 30 EAP mahus. Tasuta õppimiseks võib eelmiste semestrite kohustuslikust õppemahust puudu olla kuni 6 EAPd, st esimese semestri lõpuks peab tegema aineid vähemalt 24 EAP mahus, teise semestri lõpuks vähemalt 54 EAP mahus, kolmanda semestri lõpuks vähemalt 84 EAP mahus jne.
Õppida tasuks siiski pigem rohkem, kui minimaalses mahus ette nähtud, sest siis on olemas puhver, kui mõnel järgneval semestril võetakse vähem aineid. Nt kui teha esimesel aastal mõlemal semestril 32 EAP mahus aineid, on kolmanda semestri lõpuks tasuta õppimiseks vajalik maht täidetud ka juhul, kui semestris sooritada vaid 20 EAP mahus aineid – kokku on kolmanda semestri lõpuks kogutud 84 EAPd.
Kas ma pean võtma aineid ainult oma õppekavast?
Tasuta õppimiseks on oluline, et üliõpilane õpiks oma õppekava aineid (sh ka kõrvaleriala aineid ning õppekavas ettenähtud mahus vabaaineid). Kui üliõpilane võtab küll palju aineid, kuid hoopis teistest õppekavadest, peab ta ikka tasuma hakkama. Näiteks kui üliõpilane tuleb õppima inglise keelt ja kirjandust, kuid õpib peamiselt geograafiat (kuid pole seda valinud kõrvalerialaks), siis tuleb tal õppetasu maksta selle osa eest, mis tal inglise keele ja kirjanduse õppekaval sooritamata jääb.
Mis tingimustel tuleb hakata õppetasu maksma?
Õppetasu tuleb hakata maksma kui õppekava kohaselt täitmisele kuuluvast eelmiste semestrite õppemahust on sooritamata rohkem kui 6 EAPd. Tasutakse nende ainepunktide eest, mis jäävad eelnimetatud normist puudu, ainepunkti hinna alusel.
Näiteks. Esimesel semestril peaks tasuta õppimiseks täitma oma õppekava vähemalt 24 EAP ulatuses. Kui seda tehakse 22 EAP ulatuses, siis tuleb tasuda 24 - 22 = 2 EAP eest. Teise semestri lõpuks peaks tasuta õppimiseks oma õppekava aineid olema tehtud vähemalt 54 EAP ulatuses. Kui kahe semestri peale on kogutud 53 EAPd, siis tuleb tasuda 54 - 53 = 1 EAP eest.
Seni, kui üliõpilane õpib täiskoormusega (teeb õppeaastas vähemalt 45 EAPd), makstakse õppetasu ainepunkti hinna alusel nende ainepunktide eest, mis jäid nõutud ainete mahust sooritamata. Kui üliõpilane pole esimese aasta lõpuks täitnud õppekava vähemalt 45 EAP ulatuses, viiakse ta üle osakoormusega õppesse ning peab hakkama tasuma ainete eest, millele semestri alguses registreerutakse.
Kui ma ühe korra maksan, kas ma siis peangi edaspidi maksma?
Õppetasu makstakse seni, kuni õpingute käigus sooritatud ainete maht jääb alla tasuta õppimiseks vajaliku mahu. Näiteks, kui üliõpilane sooritas sügissemestril oma õppekava aineid 22 EAP mahus ning pidi 2 EAP eest tasuma, siis kevadsemestril 33 EAP mahus aineid tehes on tal kevadsemestri lõpuks kogutud 55 EAPd ning õppetasu temalt ei nõuta.
Millistel põhjustel vabastatakse õppetasu maksmisest?
Õppetasu maksmisest saab taotleda vabastust ainult siis, kui üliõpilane alustab õpinguid täiskoormusega ja eestikeelsel õppekaval. Õppetasu maksmisest vabastatakse:
• alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja,
• keskmise, raske või sügava puudega isik,
• õpetajakoolituse õppekaval õppiv üliõpilane, kes töötab õpetajana.
Õppetasu maksmisest vabastuse saamiseks esitatakse taotlus koos soodustust tõendava dokumendiga (tööandja tõend õpetajana töötamise kohta, lapse sünnitunnistus, kehtiv puuet tõendav dokument).
Kuidas arvestatakse VÕTAga üle kantud ained?
Varasemaid õpinguid arvestatakse õppekava täitmisel, kuid tasuta/tasulise õppimise arvestamisel varasemad õpingud arvesse ei lähe. Nt kui üliõpilane sooritab esimesel semestril 20 EAP mahus aineid ning 10 EAP mahus aineid kannab üle, tuleb tal järgmisel semestril maksta 4 EAP eest, sest tasuta jätkamiseks oleks pidanud ta esimesel semestril sooritama vähemalt 24 EAP-d. Edasine maksmine sõltub sellest, kui palju sooritatakse aineid järgmistel semestritel. Tasuta õppimiseks tuleks antud juhul kevadsemestril teha aineid 34 EAP mahus. Juhul, kui kevadel teha aineid 25 EAP mahus, on teise semestri lõpuks kogutud 45 ainepunkti, ning tasuda tuleb 54 – 45 = 9 EAP eest. VÕTAga ainete ülekandmine võimaldab täita üliõpilasel õppekava kiiremini.