Täiendav toetus

NB! Üliõpilasel on kohustus teavitada teaduskonna dekanaati või kolledži kantseleid, kui ta saab õppetoetust välisriigi valitsuselt, rahvusvaheliselt või valitsustevaheliselt organisatsioonilt või koostööprogrammi esinduselt. Samal ajal ei ole õigust saada riiklikku õppetoetust.

Täiendavat toetust saab taotleda üliõpilane,

... kes on Eesti kodanik või viibib Eestis alalise või tähtajalise elamisloa alusel,
... kes omandab kõrgharidust õppekaval, kus on riigieelarvelisi õppekohti,
... kes õpib täiskoormusega,
... kes elab Eesti rahvastikuregistri andmetel väljaspool omavalitsusüksust ja sellega piirnevaid omavalitsusi, kus toimub tema õppekavajärgne õppetöö
... kes ei ole akadeemilisel puhkusel,
... kes on ülikooli immatrikuleeritud hiljemalt 2012/2013. õppeaastal,
... kelle õppeaeg ei ole ületanud õppekava nominaalkestust.

2012/2013. õppeaastal on täiendava toetuse suuruseks 28,13 eurot kuus.

Toetust võivad taotleda nii riigieelarvelised kui riigieelarvevälised üliõpilased, aga jagatava raha hulk sõltub riigieelarveliste kohtade arvust (täiendava toetuse koefitsient on 0,4 - toetusraha jagub umbes 40 protsendile riigieelarveliste kohtade arvust.)

Esimese aasta üliõpilased sügissemestril täiendavat toetust (ega ka põhitoetust) taotleda ei saa (see kehtib ka magistriõppes).

Täiendav toetus määratakse kaks korda õppeaastas: sügissemestriks (september kuni jaanuar) ja kevadsemestriks (veebruar kuni juuni). Vormikohane taotlus toetuse saamiseks tuleb esitada iga semestri alguses õppeinfosüsteemis:

sügissemestril ajavahemikul 1. september kuni 30. september
kevadsemestril ajavahemikul 1. veebruar kuni 28. veebruar.

Paremusjärjestused täiendava toetuse (ja ka põhitoetuse)  saamiseks koostatakse iga õppekava kohta eraldi. Erinevate aastate üliõpilaste kohta koostatakse ühine paremusjärjestus, välja arvatud arstiõppes. Arstiõppes koostatakse kaks eraldi paremusjärjestust 1.-3. ja 4.-6. kursuse üliõpilaste kohta.

Pingerida koostatakse kõigepealt õppemahu täitmise protsenti järgi. Õppemahu täitmise protsendi arvutamise aluseks on arvestuslik õppemaht: esimese õppeaasta arvestuslik õppemaht on 60 EAP, teisel aastal 120 EAP ja kolmandal aastal 180 EAP. Õppemahu 100-protsendiliselt või enam täitnud üliõpilased loetakse toetuse määramise paremusjärjestuses võrdseteks.

Võrdse õppemahu täitmise protsendi korral eelistatakse neid üliõpilasi, kellel on kõrgem kaalutud keskmine hinne. Arvesse võetakse eelmise semestri kaalutud keskmine hinne üle kõigi tulemuste, 2012/2013. õppeaasta sügissemestril ajavahemikku 19.02.2012-16.09.2012 ja kevadsemestril ajavahemikku 17.09.2012-24.02.2013.
Kui õppetoetuse määramisele eelnenud semestril oli üliõpilane akadeemilisel puhkusel ja sooritas sel semestril vähemalt 15 EAP, võetakse akadeemilisel puhkusel läbitud õppeained arvesse ja vaadatakse eelnenud semestri kaalutud keskmist hinnet üle kõigi õpitulemuste.
Kui õppetoetuse määramisele eelnenud semestril oli üliõpilane akadeemilisel puhkusel ja sooritas sel semestril alla 15 EAP, võetakse arvesse kogu õppeaja kaalutud keskmist hinnet üle kõigi õpitulemuste.
Kogu õppeaja kaalutud keskmist hinnet võetakse arvesse ka juhul, kui õpitulemused puuduvad või üliõpilast ei ole hinnatud eristaval hindamisskaalal.

Kui keskmised hinded on võrdsed, eelistatakse õppevaldkonnas silmapaistvaid tulemusi saavutanud, ühiskondlikult aktiivset või erialastel konkurssidel edukalt osalenud taotlejat.
Kui ka viimatinimetatud juhul on mitmel taotlejal võrdsed tulemused, eelistatakse taotlejat, kelle tulud taotlemisele eelnenud aastal on olnud väiksemad.

Õppetoetuste pingerea kohta saab infot küsida oma teaduskonna dekanaadist või kolledži kantseleist.

Komisjon otsustab täiendava toetuse määramise sügissemestriks hiljemalt 10. oktoobriks ning kevadsemestriks hiljemalt 10. märtsiks. Õppetoetus makstakse igal õppekuul 20. kuupäevaks vastava õppekuu eest (välja arvatud septembrikuu toetus, mis makstakse oktoobris ning veebruarikuu toetus, mis makstakse märtsis). Toetuse maksmine lõpetatakse akadeemilist puhkust taotlenud üliõpilasele viimasele õppetööl viibitud päevale järgnevast õppekuust arvates.