Rektorikandidaatide vastused ülikoolipere küsimustele | Tartu Ülikool
AAA

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2 - 116-121, 51014, Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116 - 121, 51014, Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51003, Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51014, Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, III korrus, ruumid 309-352, 51014, Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003, Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090, Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    (+372) 435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004, Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003, Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003, Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a, ruum 29, 50103, Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36, ruum 301, 51003, Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409, Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409, Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20, 50409, Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003, Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307, Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012, Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411, Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411, Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411, Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003, Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 51014, Tartu, Eesti
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5-205, 51014, Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46-208, 51014, Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46 - 208, 51014, Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618, Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi tn 1, 50411, Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411, Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b-134, 51010, Tartu
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51014, Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5702
    Faculty address: 
    W.Struve 1, 50091, Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5581
    Faculty address: 
    Lossi 38, 51003, Tartu
  • Eesti geenivaramu
    Faculty phone: 
    (+372) 737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010, Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51014, Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51014, Tartu
Tugiüksused
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090, Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51014, Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014, Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17-114, 51014, Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • teadus- ja arendusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6192
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003, Tartu
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruum 210, 50090, Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6215
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090, Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51014, Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    +372 737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    +372 740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    +372 730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    +372 731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    +372 737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a-106, Tartu

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2 - 116-121, 51014, Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116 - 121, 51014, Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51003, Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51014, Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, III korrus, ruumid 309-352, 51014, Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003, Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090, Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    (+372) 435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004, Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003, Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003, Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a, ruum 29, 50103, Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36, ruum 301, 51003, Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409, Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409, Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20, 50409, Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003, Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307, Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012, Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411, Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411, Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411, Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003, Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 51014, Tartu, Eesti
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5-205, 51014, Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46-208, 51014, Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46 - 208, 51014, Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618, Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi tn 1, 50411, Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411, Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b-134, 51010, Tartu
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51014, Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5702
    Faculty address: 
    W.Struve 1, 50091, Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5581
    Faculty address: 
    Lossi 38, 51003, Tartu
  • Eesti geenivaramu
    Faculty phone: 
    (+372) 737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010, Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51014, Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51014, Tartu
Tugiüksused
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090, Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51014, Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014, Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17-114, 51014, Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • teadus- ja arendusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6192
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003, Tartu
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruum 210, 50090, Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6215
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090, Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51014, Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    +372 737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    +372 740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    +372 730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    +372 731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    +372 737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a-106, Tartu

Rektorikandidaatide vastused ülikoolipere küsimustele

* tärniga tähistatud küsimused on esitatud vaid ühele rektorikandidaadile


1. ÕPE JA TEADUS

1.1. Milliseid muudatusi tuleks teha, et Tartu Ülikooli teadlased saaksid paberimajanduse asemel rohkem teadustööd teha?
Volli Kalm: Tugitöötajate abi ja suurem usaldus nende vastu, tehnoloogilised arendused (lisaks juba toimivatele DHIS-i arendused, e-arvete süsteem, ÕIS2, digitempel, digitaalsed töövood ja -isikutoimikud), rohkem nõustamist ja vähem ülikooli- ning valdkonnasiseseid projektikonkursse. Viimane eeldab suuremat usaldust instituutide ja valdkondade juhtide ning juhtorganite ettepanekute suhtes, kuhu ülikooli (teadus)raha investeerida. Selles osas on ka juhtumis- ja struktuurireformi järel juba selgelt näha rõõmustavad muutused ülikooli akadeemilise juhtkonna mõtteviisis, mis on koostöine ja ühistele eesmärkidele suunatud.
Margit Sutrop: Minu valimisprogrammis on lubadus, et aitan rektoriks saades kaasa bürokraatia ja topeltaruandluse vähendamisele. Selleks tuleb üle vaadata, kas kõik need asjaajamiskorrad on mõistlikud, mis praegu kehtivad. Tuleb arendada infosüsteeme ning võimaldada andmebaaside ristkasutust. Nii riiklikud (nt ETIS) kui ka ülikooli infosüsteemid (nt ÕIS) peaksid olema üles ehitatud nii, et andmete ühe sisestamise kaudu saaks neid kasutada ka teisteks funktsioonideks. Igasugu taotluste, aruannete, atesteerimiste ja hindamisraportite jaoks ei peaks me ikka jälle uuesti ja uuesti samu andmeid koguma ja sisestama.
1.2. Kuidas kavatsete vähendada õpinguid katkestavate tudengite arvu?
Volli Kalm: Õppejõudude õpetamise ja juhendamise taseme tõstmise ning suurema väärtustamise (töö hindamisel) kaudu, suurendades eriala vahetamise paindlikkust nii õppeastmete vahel kui laiade bakalaureuse kavade sees (pole igal pool siiski võimalik, nt arstiõppes!). Muutes õppekava elulähedasemaks praktika ja ettevõtlusõppe suurendamise kaudu, suurendades üliõpilase enda vastutust hariduse omandamisel (nt hea õppimise tava), positiivselt diskrimineerides (stipendiumid, sh TÜ Sihtasutuselt) edukamaid. Kutsun üles üliõpilasi varakult oma edasijõudmise probleemidest teavitama tuutoreid või programmijuhte, sest oluline on nõustamise ja abiga võimalikult vara toetada. Oleme laiendanud gümnasistide nõustamist eesmärgiga vähendada informeerimatusest tehtud ebaõnnestunud erialavalikuid. 
Margit Sutrop: Kõik algab peale teadlikust erialavalikust. Ilmselt tuleks teha rohkem teavitustööd koolides, et eriala valik oleks teadlikum, et õppima asujad teaksid, mis pädevusi mingil erialal oodatakse ning mida õpetatakse. Kindlasti tuleks rohkem tegelda tudengite individuaalse nõustamisega, mitte ainult õppetöö korralduslikes küsimustes, vaid ka aitamaks tudengitel oma õpinguid eesmärgistada ning saada aru, mille vastu neil on huvi (õppesuundade, kõrvaleriala, vaba- ja valikainete valimine). Ilmselt aitaks ka see, kui arendada õpioskusi ja ajajuhtimise oskust.
Oleks vaja ka riiklikku analüüsi, kuidas tasuta kõrgharidus toetab või takistab õppimist. On võimalik, et hirm puudu jäävate ainepunktide eest maksmise ees paneb õpinguid katkestama. Mõeldakse, et täiskoormusega ei jõua ja poole koormusega ei tasu ära. Siit jõuame ka probleemini, et paljudel tudengitel pole majanduslikel põhjustel võimalik õpingutele pühenduda. Ülikool peaks seisma selle eest, et tudengitel oleks piisavad sotsiaalsed garantiid, et pere majanduslikust olukorrast sõltumata oleks neil võimalik õppimisele pühenduda.
1.3. Hetkel läheb suur osa projektide rahast kaduma lõivude ja maksude näol ning reaalse töö tegemiseks jääb vastutavatele täitjatele naeruväärne osa - mida kavatsete ette võtta olukorra parandamiseks?
Volli Kalm: Ülikooli kui ühtse organisatsiooni jaoks ei lähe raha kaduma, vaid Raamatukogu, muuseumide ja botaanika aia, Üliõpilasmaja, Teaduskooli ja kesksete tugistruktuuride rahastamiseks ning suunamiseks ülikooli kapitalieelarvesse. Ülikooli üldfondi (kust finantseeritakse eelnimetatud asutusi/tegevusi) laekub 2017 a 19 M€ (13.83%  kogueelarvest), millest 4,7 M€ läheb kapitalieelarvesse (Delta maja, Nooruse 7 ühiselamu, Ujula 4 juurdeehitus, Raamatukogu, Narva ühiselamu, Vana Anatoomikum, Biomeedikum, Viljandi KA, Riia 23 hoone). Praegu panustab õpperaha üldfondi 13,8 M€ ja teadusraha 5,1 M€. TÜ nõukogu soov on neid panustamise proportsioone nihutada õpperahade kasuks. Üldkulude reaalset suurust on ülikool korduvalt arvutanud ja neid arvutusi sõltumatul audiitorbürool kontrollida lasknud. Kahes viimases eelarves oleme võrdsustanud ülikooli üldfondi ja valdkonna/instituudi käsutusse minevad üldkulumäärad, sõltumata sellest, kui suur see kokku on. Oleme suurendanud otse valdkondadesse suunatava teaduse baasfinantseerimise proportsiooni ning otsustanud, et tugistruktuuridele ega rektoraadile baasfinantseerimise vahendeid ei eraldata. Baasfinantseerimise mahu edasine kasv jaotatakse samal põhimõttel. Praegu kehtivate üldkulumäärade terviklik alandamine eeldaks seda, et mingid tegevused või asutused, mida seni keskselt rahastatakse, lõpetataks või suletaks. See vajab laiapõhjalist otsustamist. Oluliseks eesmärgiks on nii eelarvepõhimõtete kui baasfinantseerimise raha jaotamise stabiilsuse suurendamine.

Margit Sutrop: Mõistan seda muret, aga peab ka silmas pidama, et ülikoolil on projektide menetlemisega palju kulusid, mis tuleb kuskilt katta. Pean oluliseks, et Tartu Ülikooli üldkululõivupoliitika ei pärsiks arengut, vaid motiveeriks ülikoolile lisavahendite hankimist. Juba projekte kirjutades peab üldkululõivu ja maksudega arvestama ning hoolega läbi mõtlema, millised tööjõukulud sinna sisse kirjutada, et inimesed saaksid oma töö eest väärilist tasu. Väga väiksemahulisi projekte, mis ikka palju tööd toovad kaasa, ei peaks äkki üldse taotlema!
1.4. Mis vajab Teie arvates muutmist tegevustoetuse jaotamise praegustes reeglites?
Volli Kalm: Mõeldud on ilmselt hariduse tegevustoetust. Viimaste sisseviidud muudatuste taustal (akadeemiliste üksuste töö mahu arvestamisel üleminek üliõpilaste arvult välja antud ainepunktide hulgale; võõrkeelsel õppel välja antud ainepunkti toetuse kasvatamine 12€-lt 13€ni; õppekavade kvaliteedi arendusmeede hariduse tegevustoetusest kuni 10%; TÜ Arengufondi suunatud toetuse osa vähendamine) ei pea olulisi täiendavaid muudatusi vajalikuks, sest valdkonnad vajavad ka eelarve-stabiilsust. 
Margit Sutrop: Eelkõige oleks vaja teha reegliks, et tegevustoetuse jaotamise aluseid ei muudeta igal aastal. Kui aluseid otsustatakse muuta, tuleb kõigepealt teha põhjalikud analüüsid, sh kaaluda mõjusid, ja seejärel võtta vastu otsus, mis kehtib vähemalt kolm aastat. Põhimõte peaks olema „seitse korda mõõda ja üks kord lõika“! Pidev rapsimine, korrigeerimine ja uute koefitsientide väljamõtlemine kulutab meeletult energiat ning tekitab struktuuriüksustes pideva ärevuse ja ebakindluse tunde. See ei motiveeri õppekavades või õpetamises põhjalikke muutusi ette võtma. Eelarvekomisjoni töö peab toetuma ülikooli strateegilistele otsustele: mis suunas ülikool liigub ja millised kohustused ülikool endale võtab. Seda olukorras, kus riik jätab ülikoolile suuresti vabad käed, ent samas pühib oma käed ka vastutusest puhtaks.
1.5. Ülikool on, lisaks paljudele muudele ülesannetele, eelkõige teaduslikul tegevusel baseeruv asutus. Teadust teevad teadlased ja siin on ülikooli rektoraadil vähe panustada. Küll vajavad teadlased oma tegevuseks taristu olemasolu. Kuidas kavatsete enda rektoriks oleku ajal panustada teadustaristu arendamisse? Mis on peamised probleemid praegu ning mis oleks teie lahendused? Ning ka üks väga konkreetne küsimus valdkonna kohta, millega kumbki kandidaat ei ole seotud: Kuidas kavatsete panustada sotsiaalteaduste taristu arengusse?
Volli Kalm: Teadustaristusse investeerib ülikool ja ka riik (riikliku TAI taristu teekaardi objektidesse). Riiklik investeering ei garanteeri olemasoleva teadustaristu väljavahetamist või asendamist tema füüsilise või moraalse vananemise korral. Ülikool peab ise selleks vahendid leidma ning olulised on seejuures eelkõige kaks põhimõtet: taristusse praegu ja tulevikus tehtavad investeeringud peavad olema rohkem fokusseeritud ja vähem killukestena laiali hajutatud. Selleks annavad hea aluse senatis kinnitatud ühiskasutusega laborite põhimõtted. Teiseks oluliseks otsustuskohaks on küsimus sellest, kas taristu investeeringute (ja kindlustus- või remondi-?) fond moodustatakse ülikoolis keskselt või teevad seda valdkonnad-instituudid. Eelistan keskset, kapitalieelarvele sarnast formaati, räägime selle läbi ja lepime kokku kuidas moodustub eelarve.
Loomulikult on Sotsiaalteaduste valdkonna teadustaristu sama tähtis nagu iga teise valdkonna oma, mistõttu tema toetamise põhimõtted, vajalikud eeldused ning rahastamise kokkulepped saavad olema sarnased kõigi teistega, st kokkulangevus arengufookustega, ühiskasutusega laborite põhimõtete järgimine, valdkonna prioriteediks olemine ning siis kaasfinantseerimine. Rõhutan, et mitu olulist arenduskava on SV jaoks juba käivitumise faasis, nt Delta maja Narva maanteel ja Narva kolledzi ühiselamu. Ka teiste üksuste, nt Salme tn õppehoones paikneva osa ruumiküsimused on planeerimise faasis.

Margit Sutrop: Praegu oleme saanud teadustaristu arendamiseks palju abi Euroopa Liidu struktuurifondidest, aga peale 2022 aastat läheb väga raskeks. See on küsimus ka riigile. Ülikooli sees aitab kokkulepe, et osa baasfinantseerimise rahast läheb taristu arendamisse. Ühendlaborite rahastamise põhimõtted kokku leppida, sellest ei piisa, et öelda, et rahastamine lepitakse kokku konsortsiumi lepingus. Küsimus on tõesti, kas sõna „labor“ ei ole liiga kitsas. Peab igal konkreetsel juhul vaatama, mis taristu alaliik vajaks riiklikku, mis ülikooli tasemel, mis valdkonna või instituudi tasemel toetamist.
1.6. Alates Morgensternist: mida tähendab rahvusvahelise teadusülikooli jaoks teadusraamatukogu? Kas ülikool on defineeritav ilma raamatukoguta? Kui pikaks venib ajavahe, mil Tartu Ülikool ei ole - vähemalt osaliselt - täisväärtuslik ülikool? Kas keegi vastutab selle olukorra eest? Miks varjutavad eelarve- jm tabelite lahtrid ülikooli tegeliku sisu: teaduse, teadlase ja üliõpilase prioriteedi? Sekundaarne teema nagu remont tulnuks kavandada ja läbi viia teisiti, raamatukogu põhifunktsioone pikemalt halvamata. Kas demokraatlikus poliitikas juurduv tagasiastumiskultuur võiks levida ka akadeemilises hierarhias?
Volli Kalm: On äärmiselt kahetsusväärne, et raamatukogu remont sattus riigihanke kaudu sellise suutmatu töövõtja kätte. Tuleb ka arvestada, et tegu on nõukogude-aegse hoonega ning puuduliku ehituskvaliteedi ning dokumentatsiooni tõttu kujunes osa töid eeldatust keerulisemaks. Vabandan kõigi ees, keda kujunenud olukord häirib ja püüame koos kantsleri kt ning kinnisvara osakonnaga teha parima, et lähipäevil jõuda kõigis detailides lepingu lõpetamiseni praeguse ehitajaga ja leida uus ehitaja. Ülikool ei ole defineeritav ilma raamatukoguta, sõltumata sellest, et raamatukogu funktsioon on Morgensterni ajaga võrreldes oluliselt teisenenud ning enamus kasutajaskonnast (55 tuh) kasutab raamatukogus olevat või tema vahendatavat infot ilma füüsilisse raamatukokku tulemata (16,7 milj virtuaalset külastust aastas). Meil on 28 erialast haruraamatukogu, mille tööd ei pärsi remont ja mis on pidevalt töötanud lisaks ajutisele raamatukogu lugemissaalile vanas arhiivimajas Liivi tn 4. Kiiresti suureneb raamatukogu roll Avatud Publitseerimise (Open Access) ja loometööde depositooriumina.
Raamatukogu remont oli algselt kavandatud võimalikult vähe häirima akadeemilist aastat (pidi lõppema 3. oktoobril). Tagasiastumine, isegi kantsleri oma, poleks raamatukogu kasutajate jaoks midagi paremaks muutnud.
Margit Sutrop: Muidugi on raamatukogu väga vajalik ja on väga kahetsusväärne, et remondiga läks nii nagu läks.
1.7. Kas peate õiglaseks samal tasemel õppetöö läbiviimise eest makstavat erinevat tunnitasu dotsentidel ja vanemteaduritel?
Volli Kalm: Ma pean õigeks seda, kui nii õppe- kui igasuguse teise ülikoolile vajaliku töö eest tasustatakse vastavalt selle kvaliteedile ja eesmärgipärasusele. Seega, sama tundide arvuga õppetöö ei pruugi igal juhul näidata võrdsel tasemel tehtud tööd, kui aga näitab, siis peaks selle tasustamine olema võrdne. Igal juhul toetan allüksuste juhtide õigust tööpanusele vastava personaalse palgapoliitika elluviimisel.
Margit Sutrop: Palk peab olema kindlasti vastavuses töötaja kvalifikatsiooni ja tööpanusega. Praegu on dotsentide palk kõrgem, sest eeldatakse, et dotsent teeb sama palju teadustööd kui vanemteadur, aga palju rohkem õppetööd. Kui mõni vanemteadur teeb sama palju, siis peaks ta palk olema võrdne dotsendi omaga.
1.8. Mida saab Tartu Ülikool teha, et paremaks ja mõistlikumaks muuta teadustulemuste avaldamise süsteemi mainekates teadusajakirjades? Et ei avaldataks lihtsalt tulemusi, mis on huvitavad või mida lugeja loeks, avaldamata näiteks 0-tulemusi, mis on ju ka tulemused- oleks vaja rohkem nende tulemuste analüüsi.
Volli Kalm: Ülikool saab läbi töötajate hindamise, valimise ja edutamise toetada eelistatult mainekates ajakirjades publitseerijaid, kuid kindlasti pole tsentraalselt vaja enda peale võtta tööd, mis on ajakirjade toimetuste ja retsensentide kohus. Tean, et paljud juhendajad ja töögruppide juhid personaalselt kontrollivad välja saadetavate käsikirjade taset.  Pigem näen probleemi seal, kus doktorandil või nooremal kolleegil ega ka juhendajal pole vahendeid, et katta publitseerimise (nt Open Access’is) kulusid ja nii ollakse sunnitud saatma käsikiri madalakvaliteedilisse ajakirja. Eeldusel, et käsikiri on tugev, peaks sel juhul instituut appi tulema. Lisaks on doktorikoolidel ASTRA programmi vahendid doktorantide käsikirjade publitseerimiseks ettevalmistamiseks.
Margit Sutrop: On ajakirju, mis avaldavad ka nn negatiivseid tulemusi. Ka neid tulemusi peetakse väärtuslikuks, sest siis ei kulutata rohkem suuri summasid ummikteedele. Teadusajakirjade avaldamispoliitikasse ei saa asutused sekkuda, aga asutuses võib nt doktoritöö kaitsmise nõukogude tasemel kokku leppida, et arvestatakse ka selliseid tulemusi, mis on negatiivsed, kui need on avaldatud ja tulemused on esitatud koos vastavasisulise edasiviiva aruteluga.
1.9. Kas ja kuidas oleks meil võimalik tõsta teaduse kvaliteeti?
Volli Kalm: Võttes tööle valikust parimad, investeerides (raha, ametikohad, infrastruktuur) kokkulepitud suundadesse ja vähem hajutatult, toetades projektitaotluste kirjutamist rahvusvahelises koostöös ja igasugust rahvusvahelist teaduskoostööd tugevate TA-asutustega. Palju aitavad instituutide ja uurimisgruppide sisemised kvaliteedinõuded, mis ei aktsepteeri madalat kvaliteeti. Karjäärimudelis ja palgapoliitikas on vaja toetada eelkõige tugevaid, tehnoloogiliste vahendite ja nõustamisega vähendada nende administreeriva töö koormust.
Margit Sutrop: Teaduse kvaliteedi määravad tegijad, vahendite olemasolu ja keskkond. Kunagi ütles Endel Lippmaa, et null kasvatab nulli. Seetõttu on tähtis, et professorikohtadele valitaks tipptegijad, sest muidu jääb üliõpilaste tase nõrgaks. Kindlasti oleks vaja soodustada rahvusvahelisi kontakte, otsida tugevaid koostööpartnereid ja teha ühisprojekte. Peaksime süsteemsemalt koju tagasi tooma meie välismaal kaitsnud doktoreid ja järeldoktoreid ja ning välisülikoolides töötavaid eesti teadlasi. Võib-olla ei peagi neid päriselt koju tooma, piisaks, kui nendega hoida kontakti, kutsuda neid loenguid lugema, juhendama, nõu andma, ehk tekib siis ka ühise teadusprojekti mõte.
Selleks, et meie teadlased oleks tasemel, peaksid nad olema kursis sellega, mida maailmas juba on tehtud või tehakse (kaasaegse teaduskirjanduse lugemine, konverentsidel osalemine), neil peaks olema piisavad materiaalsed vahendid (teadustöö ja infra rahastamine), inspireeriv keskkond (uute ideede väärtustamine, uuriv vaim, pühendumus, mõtete vahetus, arutelu) ja katkestamatu aeg süvenemiseks (dilemma, kuidas ühitada teadustööd, õppetöö, juhendamise ja administratiivse tööga?). Tuleks vaadata, mis on konkreetse eriala probleem ja kasvukoht. Aga ühte asja saaks teha kogu ülikoolis – luua teadlastele juurde segamatut teadustöö aega, nt seeläbi. et lühendada auditoorset õppetööd. Siis saaks õppejõud rohkem teadust teha ja tudengid teha oma uurimistööd või käia praktikal.
1.10. Mida uut peaks ülikool lähiaastatel veel tegema, et aidata doktorantidel jõuda kaitsmiseni nominaalajaga?
Volli Kalm: Aitama doktorantidel pühenduda doktoritööle täiskoormusega, milleks on vaja garanteerida neile nominaalaja kestel elamisväärne sissetulek (Eesti keskmine palk), põhjendatumalt valida/määrata doktorandile edukas juhendaja ning asjakohane töö teema, suurendada juhendamisega seotud töö hindamise nõudlikkust juhendaja atesteerimisel ning doktorandi iga-aastasel atesteerimisel. Doktorikoolid panustavad siin ühiste teadusartikli kirjutamiskoolitustega ja kaasjuhendajate leidmisega välisülikoolideta. Samuti on arenguruumi doktoriõppekavade üleülikooliliste valikainete pakkumises ja ma tean, et kõik valdkonnad töötavad sellega.
Margit Sutrop: See on mitme tundmatuga võrrand: loeb see, kui suur on doktoranditoetus, juhendamise kvaliteet, uurimisgrupis töötades ka kollektiivi roll, mida kraad tööturul annab, jne. Arvan, et tähtis oleks igal erialal doktorantide endi käest küsida, mis neid takistab või mis aitaks jõuda kaitsmiseni. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna doktorikoolidega tegime hiljuti sellise arutelupäeva, kus doktorandid mõtlesid läbi, mis neid aitaks kaitsmiseni jõuda. Juhendajad arutasid, kuidas doktorante toetada. Sellest arutelust korjus välja mitmeid olulisi mõtteid, millest osa on juba töös. Tellisime ka spetsiaalse uuringu Rakendusantropoloogia Keskuselt (RAK), küsides, mis takistab tudengitel lõpetamast, kuidas saab ülikool neid senisest paremini aidata ning millist juhendamist erinevad doktorandid vajavad. Uuringu tulemusena valminud raportit esitletakse reedel, 10. märtsil Jakobi 2-114. 
Tõsine probleem on muidugi doktorantide madal riiklik doktoranditoetus. 422 eurot kuus ei võimalda doktoriõpingutele pühenduda. Ülikool peab seisma selle eest, et toetus tõuseks, või leidma vahendeid stipendiumks. Oluline on ka see, et doktorikraadi väärtustataks tööturul.. Riik võiks näidata eeskuju ja seada avaliku sektori olulistesse ametitesse valimise tingimuseks doktorikraadi olemasolu. Samuti peavad ka teadurite ja lektorite palgad tõusma, vastasel korral võib juhtuda, et doktorandina on inimese sissetulek suurem, kui pärast kraadi kaitsmist teaduri või lektorina tööle asudes. 
1.11. a) Millisena näeksite balanssi akadeemilise ja praktilise õppe vahel Tartu Ülikoolis? Missuguseid konkreetseid samme võtaksite ette selleks, et õpe Tartu Ülikoolis oleks rohkem akadeemilisem või praktilisem? 
b) Kuidas teie meelest anda üliõpilastele rohkem praktilisi teadmisi, et nad saaksid juba kas ülikooli ajal või kohe pärast lõpetamist erialasele tööle? Et neil ei tekiks peale lõpetamist olukord, kus nende oskused ja võimekused ei sobitu tööturu olukorra ja vajadustega?
c) Kas Tartu Ülikooli suunitlus on selgelt akadeemilise hariduse pakkumine? Milliseid samme plaanite ette võtta, et koostöö ülikooli ja ettevõtete vahel oleks tihedam? Kuidas kindlustada see, et Tartu ülikooli lõpetanu oleks tööturul konkurentsivõimeline?
Volli Kalm: a) Pole praktilisemat oskust kui mõtlemis- ja analüüsivõime. TÜ on ja jääb teadusülikooliks, mis tähendab, et õpe jääb tuginema teaduslikule baasile ja õppejõud omavad teadustöö kogemust või on aktiivsed teadlased. Sellele vaatamata saab ja on suurendatud praktika osakaalu õppekavades ning üliõpilastööde teemade reaalelu-lähedasemat valikut. Ettevõtlusõpe ja ettevõtjate kaasamine õppetöösse lähendab õpingute praktilist ja akadeemilist külge. Tervikuna ei tohi me vähendada akadeemilist nõudlikkust ega teaduspõhisust, vaid peame maksimaalselt ära kasutama juba suurendatud praktikat õppekavades. Me peame välistama kõrgemaks kutsekooliks degradeerumine, ülikool peab andma haridusliku aluse hilisemas elus korduvaks ümberõppimiseks ja -kvalifitseerumiseks. See on eriti oluline olukorras, kus ühiskond on ja ilmselt jääb väga kiirelt muutuvaks ning raske on täpselt prognoosida, milliseid oskusi ja ameteid tulevikuühiskond kõige rohkem vajab.
b) Praktika osakaalu suurendamisele viitasin eelmises vastuses. Õppekavade sisu on vaja muuta tööturu ootustele vastavamaks, aga kindlasti ei tohi hakata ülikooliharidust igapäevaselt ümberkorraldama hetke töövajadustest lähtuvalt. Tänased õppijad on ka 40 a pärast tööturul ja siis vajaminevaid kompetentse praegu ülikoolis ei õpetata, küll aga luuakse alus edasiseks õppeks. Sisseastumis-eelne nõustamine aitab teha tööturu arenguid arvestavaid valikuid. Regulaarselt ülikoolis korraldatavad karjääripäevad, sTARTUpday’d, ettevõtlusmessid aitavad leida praktika- ja töökohti.
c) Vt ka vastus eelmisele küsimusele. Konkurentsivõime tööturul kindlustab eelkõige õppija ise oma tubli tööga, sealhulgas nõudlikkusega ka õppekava, õppejõudude ja juhendamise suhtes. Ettvõtluskoostöö on viimastel aastatel kiiresti laienenud (koostööplatvorm Adapter, sotsiaalteaduslike uuringute keskus RAKE, partnerlusprogramm suurettevõtetega,  Ideelabor, Spin-off ettevõtete/ettevõtluse programm), kuid erialati on koostöövõimalused väga erinevad. Hea näide sellest, kuidas ka humanitaaria- ja kunstide valdkonnas on võimalik loomemajanduslikku ettevõtlust õpetada ja arendada, tuleb Viljandi Kultuuriakadeemiast. 
Margit Sutrop: a) Tartu Ülikoolil on tudengikandidaatide hulgas maine, et ülikool on  pigem teoreetiline. Oleneb erialast, aga praktilisi oskusi tuleks kindlasti rohkem õpetada, sh oskusi nagu eneseväljendust, koostööoskust, ajaplaneerimist,  jne. Ülikool on hakanud praktikale suuremat rõhku panema, seda toetab ka õppekavade reformi meede. Aga selles osas peame veel kõvasti rohkem pingutama. Ei ole piisav, kui sõlmime lepingud praktikakohtadega, aga praktikaained ei ole õppekavas kohustuslikud (oleme näinud, et siis tudengid neid ei võta). Mõnel pool on probleeme sellega, et aine on õppekavas, aga pole piisavalt praktikakohti. Samuti tuleks täpsemalt läbi mõelda, millal on tudengitel üldse võimalik praktikale minna. Auditoorse töö aja lühendamine aitaks luua parema võimaluse.
b) Praktika sooritamine peaks olema igas õppekavas. Samas võiks õppetöösse kaasata rohkem praktikuid, kes võiks rääkida, milliseid teadmisi ja praktilisi oskusi tööle asudes ühes või teises kohas oodatakse.
c) Õppekavaarendus peaks toimuma käsikäes tööandjatega ja erialaliitudega. Eriala vilistlased on kindlasti need, kes saavad anda väärtuslikku tagasisidet ning sisendit, kuidas õppekava paremaks teha.
1.12. Kas vajaduspõhise eritoetuse osas on plaan midagi muuta? Praeguse süsteemi kohaselt jäävad paljud tudengid vajaminevast toetusest ilma sest ei arvestata tema tegelikku majandusliku olukorda, vaid vaadatakse ikka riigiinfosüsteemis kirjas olevate vanemate sissetulekuid. Reaalsuses aga paljudel juhtudel üks vanematest oma õppivat last ei toeta. Juttu sellel teemal tehtud on aga ei ole kuulnud, et midagi tahetakse teha olukorra parandamiseks, põhjenduseks see, et tegelikku majandusliku olukorda on raske kontrollida. Kas selle ilmselge absurdse olukorra parandamiseks on plaanis midagi ette võtta?
Volli Kalm: Vajaduspõhise eritoetuse näol on riik oma ülesanded lükanud ülikoolidele, kuigi ülikooli ülesanne ei ole sotsiaaltoetuste jagamine. Ülikoolil ei ole võimalik ega õigust kontrollida vanemate toetust lastele ja ilma kontrollimata pole võimalik valida paljude taotlejate hulgast välja toetuse saajad. 1. jaanuarist 2017 toimusid siiski selles korralduses väikesed muudatused: toetuse piirmäär tõusis 358 eurolt 394-le ning käivitus uus elatisabiskeem, millega üksinda last kasvatava vanema lapsele tagatakse igakuine, üldjuhul 100 euro suurune elatisraha, juhul kui teine vanem kohtu poolt määratud elatisraha ei maksa. Ülikoolis nõustab üliõpilasi vajaduspõhise eritoetuse asjus Liana Martin (Ph, r 131). Ülikooli ettepanekute kohaselt tuleks nimetatud toetuste süsteemi parandamiseks tõsta toetuste aluseks oleva sissetuleku alammäära ning kohustada lahutatud vanemaid elatist maksma üliõpilasest lapsele 25 a saamiseni, mil ta seaduse mõttes moodustab omaette leibkonna.
Margit Sutrop: Siin on tegemist riikliku regulatsiooniga. Vaja oleks teha analüüs, kas toetus jõuab sihtgrupini. Üliõpilaste hääl on oluline. Kui regulatsioon ei tööta, siis tuleb seda muidugi muuta.
1.13. Teile kirjutavad ühise kirja 19 arstiteaduskonna tudengit, kes ei saanud osaleda gastroenteroloogia korralisel eksamil ega järeleksamil, kuivõrd nad olid raskes kõhuviiruses sel ajal (kõikide arstitõendid lisatud). Nad kõik peaksid käesoleval kevadel lõpetama õpingud, kuid õppejõud keeldub neile uut eksamivõimalust sel kevadel andmast, mistõttu jääks neil tänavu kool lõpetamata. Õppejõud on väga prestiižne ja ainuke, kes on valmis seda ainet lugema. Samuti on õppejõud välja öelnud, et kui tema seisukoht vaidlustamise käigus ümber vaadataks, siis lahkub ta TÜ-st ja läheb edasi töötama Venemaale. Mida teete?
Volli Kalm: Kõigil õppetöö ja eksamite korraldusega seotud juhtudel, sh tudengite õiguste kaitsmisel, järgib ülikool õppekorralduse eeskirja (ÕKE). Kui te olete 19 arstiõppe üliõpilast, kes soovivad kevadel lõpetada, peaksite te olema 6. kursusel, aga minule teadaolevalt ei ole arstiteaduse 6. aasta õppekavas gastroenteroloogia õppeainet. Viimase kursuse üliõpilastena peaksite te olema läbi aasta kestval praktikal! Põhimõtteliselt peab õppekorraldusega seotud probleemid, muuseas ka selle, kuidas te saite minna praktikale ilma sisehaiguste eksamit sooritamata, lahendama vastava instituudi juhataja ja dekaan. Demokraatlikus riigis ei saa rektor keelduda töötajal töölepingut lõpetamast ja takistada tema Venemaale lahkumast.
Margit Sutrop: Paluksin vastava valdkonna õppeprodekaanil asjaga tegelda ning kontakteeruda instituudiga ja paluda leida lahendus, et tudengid saaksid eksami sooritada.
1.14. Kas ja kuidas saaks kõigi üliõpilaste õppetingimused vastavaks kaasaegsetele vajadustele?
Volli Kalm: Kui silmas on peetud füüsilist keskkonda, siis ainsaks lahenduseks on kapiatlieelarve kaudu rohkem investeerida nii uute hoonete ehitamisse kui olemasolevate renoveerimisse. Uute hoonete võimaluste kõrval peame ka vanemates eraldama ja sisustama õppe- ning olmeruumid üliõpilastele nii, et need toimiksid „tarkade tubadena“ tänapäevaste tehnoloogiate toel. Ülikooli üldine ruumiprogramm näeb ette järk-järgult vanadest mittefunktsionaalsetest hoonetest loobumist ning uutesse või kaasaegseteks renoveeritud hoonetesse koondumise ja üldise ruumikasutuse vähendamise (praegu on ülikoolil u 100 hoonet). Delta maja valmimisega paraneb IT ja majanduse üliõpilaste töökeskkond, järgneb “roheliste” bioloogide koondumine Toomele, sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi koondumine Ujula 4. Sel aastal lõpetame Raamatukogu ja Nooruse 7 ühiselamu remondi ja alustame Narva Kolledži ühiselamu ehitamist. Kokku on sel aastal planeeritud investeeringuid 12 hoonesse ja kõik need uuendused parandavad ka üliõpilaste õppetingimusi.
Margit Sutrop: Selle nimel tuleb kindlasti tööd teha. Aga uskuge, väga palju on juba paremaks läinud! 
1.15. Kui palju Teie olete kursis arstiteaduskonna hariduse/õpetamise kvaliteediga? Kas arvate, et Eestis arstiteaduskonna lõpetanud tudeng on sama tark ja pädev, kui nt USAs, Saksamaal või Suurbritannias? Milline on Teie arusaam, kuidas Teie saaksite mõjutada arstiteaduskonna hariduse taset?
Volli Kalm: Kindluse arstiõppe kvaliteedist annab mulle 2014. a. toimunud rahvusvaheline õppekava hindamine, mis ei teinud etteheiteid sisu osas, samuti valdkonnas ette võetud õppekavade uuring nende vastavusest õppekavale planeeritud väljunditga. Viimase osas olen rektorina sõlminud dekaaniga ka vastava tulemuskokkulepe 2017. aastaks. Parim kvaliteedi tagaja on eneseanalüüs ja tulemustest lähtuv korrektsioon ning valdkond sellega tegeleb. Arstiõppe hea kvaliteedi rahvusvaheliseks tunnustuseks saab lugeda välismaalt (Israel, Venemaa, Saksamaa) laekunud ettepanekuid eraldi võõrkeelsete õppegruppide loomiseks Tartus ning kõrge konkurss praegusele ingliskeelsele õppekavale, samuti meie lõpetajate edukus rahvusvahelisel tööturul.
Margit Sutrop: Kõik meie õppekavad läbivad rahvusvahelise hindamise. Välisekspertide kriitika annab võimaluse asju paremaks teha. Kõige tähtsam on aga aus eneseanalüüs ja arutelu, mida saaks paremaks teha. Eesti arstis on ilmunud huvitavaid ja asjalikke artikleid selle kohta. Üldiselt arvan aga, et asjad on suhteliselt hästi. Meie arstiõppe kõrget taset näitab ju see, et Eesti arstid on nõutud välismaal - Soome, Rootsi, Norra ei pelga eesti arste tööle võtta. Ingliskeelsetesse riikidesse lähevad tööle need, kes on vastava arstikutse eksami teinud sealsete standardite järgi. Arstiteaduskonna probleemiks on olnud mõnede oluliste erialade professuuride täitmine või puudumine. Siin saaks kindlasti arengufondi kaudu  toetada kompetentsi toomist välismaalt. 
1.16. Võrreldes Tartu linnas olevate õppimisvõimalustega pööratakse vähem tähelepanu Tartu Ülikooli teistele instituutidele nagu Pärnu kolledž, Viljandi kultuuriakadeemia jne. See toob kaasa olukorra, kus väga suur osa ülikooli astujatest pole sealsete võimalustega kursis. Mida peaks Teie meelest selle parandamiseks muutma?
Volli Kalm: Mina hindan ülikooli kolledžite nähtavust ja enese tutvustamist koolides ning messidel kõrgelt! Ülikooli arengufondi kaudu toetame IT-õpet Narva Kolledžis ja kunstide õpetamise koondumist Viljandi Kultuuriakadeemiasse, kapitalieelarvest on eraldatud vahendid Narva Kolledži ühiselamu ehituseks, Pärnu ja Viljandi kolledžeid toetatakse lisaks valdkondade arengufondidest. Turundus- ja kommunikatsiooniosakond (TUKO) aitab kolledžeid nende laiemal tutvustamisel. Kui see kõik tundub olevat ebapiisav, siis kutsun üles sellest väga otsekoheselt informeerima nii TUKO-t kui kolledžite juhtkondi ning samuti kutsun kolledžite üliõpilasi ise oma eriala ja õppekohta tutvustama. Parim reklaam on tööturul ja elus edukas lõpetaja.
Margit Sutrop: Narva kolledži, Pärnu kolledži ja Viljandi Kultuuriakadeemia pakutavaid õppekavu, kursusi ning nende teisi põnevaid tegemisi võiks ülikool tõesti rohkem tutvustada. Kolledžid ise teevad praegu väga head tööd õppimisvõimaluste tutvustamisel. Ja kuna nende õppekavad on populaarsed, siis ei saa infot ka liiga vähe olla.
1.17. Millise suuna võtab ülikool kõrghariduse kvaliteedi hoidmise võtmes rahvusvahelistumisele bakalaureuse tasemes?
Volli Kalm: Olen nõus, et rahvusvahelistumine ja välisüliõpilased tõstavad nõudlikkust õppe ja õppekavade kvaliteedi suhtes, kuid bakalaureuse tasemel jääme me, välja arvatud üksikud erandid, eestikeelseks. Rahvusülikooli ülesanne on tagada eestikeelne haridus kõigis õppekavagruppides, milles TÜ haridust annab. See ei välista loomulikult rahvusvahelistumist ja välisõppejõudude osalemist üksikute ainete, kursuste, töötubade jms kaudu ka bakalaureuse tasemel. Kohati unustame, et rahvusvahelise kogemuse ja taseme kodus kasvatamine toimub ka välisülikoolidest naasvate noorte aktiivsete, eestikeelsete akadeemiliste kolleegide toel.
Margit Sutrop: Ei ole kindel, et saan küsimusest aru. 
1.18. Tartu ülikoolis on välisüliõpilasi umbes 7.5% üliõpilaste koguarvust (andmed TÜ statistika lehel on toodud seisuga 10.11.2016.)
Milline on Teie nägemus välisüliõpilaste osakaalust tulevikus (näiteks 5 kuni 10 aasta perspektiivis)?
Kui soovite välisüliõpilaste osakaalu suurendada, siis milliseid samme plaanite selleks astuda?
Volli Kalm: Mitte ainult meie, vaid ka riik on eesmärgiks seadnud välisüliõpilaste ja välisõppejõudude osakaalu suurendamise. See pole eesmärk omaette, vaid nende kaasamine võimaldab meile täiendavat kompetentsi, tõstab nõudlikkust ja töö kvaliteeti, suurendab rahvusvahelist koostööd ja nähtavust. Meie eesmärgiks on suurendada välisüliõpilaste osakaalu 20–25%-ni ja selleks on vaja palju tööd teha, eelkõige konkurentsivõimeliste ingliskeelsete õppekavade koostamisel, meie tugevuste esitlemisel välistudengitele ning meie vastuvõtuvalikutes. Meie eesmärk on nii kodu- kui välismaistest sisseastujaist valida parimad üliõpilased ning me ei lase vastuvõtu tasemenõudeid alla vastuvõetute arvu suurendamiseks. Rahvusvaheliste üliõpilaste 20–25%-line osakaal on üpris tavaline maades, kus õppekeeleks on suhteliselt väike rahvuskeel (Taani, Holland, Rootsi, Soome, Flaami ülikoolid Belgias). See pole takistanud nende parimatel teadusülikoolidel olla rahvusvahelistes edetabeleis väga kõrgetel kohtadel.   
Eelneva taustal on vaja rõhutada, et rahvusülikoolina on meie eesmärk ja kohustus säilitada eesti keele prioriteetsus, mis tähendab, et eestikeelne õpe säilib kõigis meie õppekavagruppides kõigil haridustasemetel.
Margit Sutrop: Ülikool on seadnud sihiks suurendada välisüliõpilaste arvu 20% peale. Seda võib saavutada muidugi erineval moel, kas eesti üliõpilaste arvu vähenemisega või välistudengite arvu kasvatamisega. Kõige olulisem on aga alustada sellest, et räägime läbi, miks me välisüliõpilasi siia tahame. See diskussioon on tegelikult pidamata. Nagu pole ka läbi räägitud, kas peame neid õpetama tasuta või raha eest. Kirjutasin ka oma valimisprogrammis, et meil on vaja rahvusvahelistumise strateegiat. Lepime kõigepealt kokku, mida me tahame ja siis valime sobiva taktika, kuidas nende eesmärkideni liikuda.
1.19. Millest peaks sõltuma/lähtuma Tartu Ülikoolis tehtava teaduse teemad ja erinevate erialade õppekohtade arvud?
Volli Kalm: Teadus on hea ülikoolihariduse alus, seega kõigil erialadel, milles me haridust anname, peab olema olemas minimaalselt Eesti tipptasemel teadus. Kui teaduslik tase vastava õppe „alt“puudub, siis on ainult kaks võimalust: kas taastame teadusvõimekuse või lõpetame teaduse puudumisel selle valdkonna õpetamise. Samas on meil olemas ka tugevaid teadussuundi, mis on välja arenenud silmapaistvate teadlaste eestvedamisel ja ei pruugi ei praegu ega tulevikus olla otseselt seotud õppekavade suundade ja õppetöö läbiviimisega. Eelmisel aastal jõudsime senati tasemel kokkuleppele ülikooli TAI fookusvaldkondades (IKT innovatiivse ühiskonna edendamiseks, ressursid ja tehnoloogiad keskkonnasäästlikuks majanduskasvuks, rahvuskulutuuri kestlikkus avatud maailmas, tereve ja pikaealiselt tegus inimene, ettevõtlik ja sotsiaalselt vastutustundlik ühiskond) ja alamvaldkondades. See kokkulepe peab tagama, et investeeringuid ja ressursse ei hajutata, vaid kasutatakse ülikooli erialase katvuse ja tugevuste toetuseks. Õppekohtade arvudega erialati on pilt veelgi keerulisem – loodus- ja täppisteaduste mitmetel erialadel oleks meie vastuvõtuvõime suurem, kui on vajaliku tasemega tudengikandidaatide hulk. Teisiti öeldes võiks loodus- ja täppisteaduste valdkond, samuti mitmed õppekavad humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas ning mõned ka sotsiaalteaduste valdkonnas võtta vastu rohkem üliõpilasi, kui praegu tehakse. Siiski, olen veendunud, et me ei pea vastuvõtu taset langetama, pigem muutma tingimusi paindlikumaks ja keskenduma oma töös just parimate üliõpilaste arengu toetamisele.  
Margit Sutrop: Meil on uurimisvabadus, mistõttu ei saa kellelegi ette kirjutada, mida ta peaks uurima. Küll aga saab läbi grantide süsteemi suunata, seda, mida uuritakse. Kui tahame, et ülikool reageeriks tundlikumalt Eesti ja maailma ees seisvate probleemide lahendamisele, siis seda saab suunata ka rahastuse kaudu. Siiski olen kindlalt seda meelt, et peab jääma ka nn uudishimust lähtuv teadus. Ja ei tohi mingil juhul unustada, et alusteadused on väga olulised, ilma nendeta ei tule ka rakendusi. Õppekohtade arvude osas on nii, et kuni me ei suuda ette ennustada, mis erialasid tuleviku tööturg vajab, ei ole meil väga head alust ka erialade vastuvõtu arvude planeerimiseks. Ma arvan, et pigem lähtume kohtade avamisel õpetamisvõimsusest ja tudengikandidaatide eelistustest. Kui nad valisid valesti ja ei leia tööturul rakendust, siis pakume ümberõppe võimalust. Seal, kus on vajadus mingi eriala spetsialistide järele, aga pole huvilisi (nt õpetajakoolitus või teatud LTT erialad, tuleb toetada sihtstipendiumide ja eriala kuvandi parandamisega). Kui praegune tööturg vajab mingi eriala spetsialiste, siis tuleb muidugi neid ette valmistada, aga peab arvestama, et see võtab ca 5 aastat, kuni nad tööturule sisenevad. Ja siis pole ka kindel, et nad just Eesti tööturule jäävad. Näiteks arstide vastuvõtuarvu võime kasvõi kahekordistada, aga kui lõpetajad lähevad tööle Soome, Rootsi ja Norrasse, siis me ikka ei kata arstide vajadust. Riigi jaoks võib lahendus olla hoopis selles, et tegelda arstide palkade ja töötingimustega.
* Tere, härra Volli Kalm! Tekkis selline küsimus. Miks õppekorralduseeskiri ei reguleeri, kui palju üliõpilasi võib võtta bakalaureusetöö juhendaja?
Volli Kalm: Õppejõudude töö sisu ja töökoormuse jaotamise konkreetsete tööülesannete vahel lepib töötajaga kokku töö vahetu korraldaja ehk siis instituudi või osakonna juhataja. Selline vastutuse delegeerimine põhineb arusaamal, et sisulisele tööle lähim juht on ka kõige kompetentsem ja õiglasem töökoormust reguleerima. Tean, et juhendatavate hulk õppejõu kohta on ülikoolis väga erinev. Pean seda teatud piirides normaalseks seni, kui see varieeruvus on tasakaalustatud teiste tööülesannete suurema või väiksema osakaaluga. Küsimus vihjab sellele, et juhendatavate hulka võiks piirata. Juhul, kui suur juhendatavate hulk on reaalselt probleemiks kvaliteetse juhendamise ja nõustamise tagamiseks, siis olen valmis seda tegema, kuid seda peab tegema viisil, mis arvestab instituutide juhatajate pädevusi. Ülikooli eri valdkonnad ja akadeemilised struktuuriüksused on kokku leppinud ka juhendamise heades tavades, mis mh peaks garanteerima juhandaja piisava tähelepanu igale üksikule üliõpilasele. Ka 2016. aastal läbi viidud juhendamisele pühendatud siseauditi aruandes soovitati akadeemilistele üksustele, et nad ise lepiksid kokku soovitusliku juhendatavate arvu ning kasutaksid kaas- ja grupijuhendamist. 
 Doktorantide juhendajate määramisel võetakse arvesse juhendaja varasem edukus ja sama peaks arvestama ka teiste haridusastmete lõputööde juhendajate määramisel. 
* Tere! Miks Narva Kolledži veebilehel ripuvad juhendajate teemad, kuid nad ei juhenda?
Margit Sutrop: Seda tuleks küll küsida Narva kolledži inimeste käest. Arvatavasti on tegemist uuendamata andmetega.
*Kuidas tagada loodus- ja täppisteaduste valdkonna populaarsus ajal, mil õpilaste huvi on sotsiaal- ja humanitaarainete poole kaldu? 
Margit Sutrop: Loodus- ja täppisteaduste õppimise huvi sõltub kõige enam sellest, kuidas neid aineid koolis õpetatakse. Seetõttu tuleks panustada nende ainete didaktikasse ja teha õppimine koolis põnevamaks ning jõukohasemaks. Üks uus mõte ka: miks mitte lubada korraga õppida mitut eriala nii nagu see on Saksamaal või Inglismaal. Ka meil juba on neid, kes õpivad korraga geenitehnoloogiat ja klassikalist filoloogiat või filosoofiat ja füüsikat. Vaadates tudengikandidaate eelistusi, mida nad SAISi kaudu sisestavad, on väga paljud laiade huvidega.
* Kuidas suhtute sellesse, kui õppejõud tundi hilineb ja lased õpilased selle arvelt hiljem ära?
Margit Sutrop: Hilinemine ja loengu lõpuaja nihkumine ei ole muidugi hea. Aga siinkohal julgustan tudengeid oma soovidest (nt et peate jooksma teise loengusse) alati julgelt teada andma.


Tagasi lehe algusesse


2. ÜLDINE JUHTIMINE JA ÜLIKOOLI TULEVIK

2.1. Nimetage 3 asja meie ülikoolis, mille üle olete eriti uhke, samuti 3 asja, mida peate hetkel suurimateks probleemideks.
Volli Kalm: Uhkust on põhjust tunda selle üle, et: 1. TÜ on Euroopa tippülikoolide poolt tunnustatud üheks Kesk- ja Ida-Euroopa parimaks ülikooliks ning kutsutud nendega (GUILD, LERU) strateegilisele koostööle; 2. TÜ on viimastel aastatel väikeste sammudega kuid pidevalt suutnud suurendada enda osakaalu konkurentsipõhises Eesti teaduse rahastamises; 3. Õppetöös on toimunud selged kvaliteeti tähtsustavad arengud (üliõpilaste hea õppimise tava, õppejõudude enesetäiendamise kogukonnad jm) ja eelarvesse on lisatud finantsmeetmed, mis toetavad õppekavade arendust ühiskonna ning õppija ootustele vastavaks.
Probleemid: 1. Suur arenguruum on ülikooli kõigi haridustasemete lõpetamise efektiivsuses sõltumata sellest, et oleme Eesti ülikoolidest väikseima väljalangevusega magistriõppes (12%) ja kohe väikeste EMTA ja EKA järel bakalaureuseõppes (35%), 2. Õppetöö ja hea õppejõu vääriline hindamine nii karjääriredelil edenemiseks, palgapoliitkas ja akadeemiliste ametikohtade nõuetes, 3. Nominaalaja kestel täiskoormusega oma doktoritöö kallal töötavatele doktorantidele elamisväärse sissetuleku garanteerimine.
Margit Sutrop: Olen väga uhke selle üle, kuidas Tartu Ülikool on suutnud läbi erinevate okupatsioonide ja raskete aegade hoida elavana oma ajaloolisi traditsioone, akadeemilist vaimu ja kõrget taset. On suurepärane, et ülikool on käinud ajaga kaasas ja muutunud dünaamiliseks rahvusvaheliseks teadusülikooliks, kuid tunnetab jätkuvalt oma missiooni Eesti riigi ja rahva ees. Iga kord, kui meil toimub mõni suur rahvusvaheline konverents või võtan vastu väliskülalisi, näen nende imetlust: meie ülikool pole mitte postsovetlik koloss, vaid kiirelt arenev kaasaegne lääne ülikool. Siis on kasulik meenutada, et see polnudki nii ammu, kui Tartu Ülikool tegutses suletud Tartu linnas, kust välismaalased pidid õhtuks lahkuma. See, kui kiiresti me oleme viimase 25 aasta jooksul arenenud, on suur ime, mille üle meil kõigil tasub uhkust tunda!
Olen uhke selle üle, et humanitaarteaduste ja kunstide valdkond on värskelt ilmunud rahvusvahelises ülikoolide edetabelis „QS World University Rankings by Subject 2017” 301. kohal ja minu eriala, filosoofia, on teist korda 101-150 maailma parima ülikooli hulgas. Seegi on uskumatu edu, kui arvestada, kui ideologiseeritud oli filosoofia nõukogude ajal!
Uhkust tunnen ka selle üle, kui tundliku ühiskondliku närvi ja suure missioonitundega on meie üliõpilased. Sest just nemad utsitavad kogu ülikooli tagant – võtkem ühiskonnas suurem vastutus, tehkem Tartu Ülikool jälle Eesti ühiskonnas nähtavaks!
Suurimateks probleemideks on see, et magistri- ja doktoriõpe ei ole tudengite jaoks piisavalt atraktiivne ja Eesti ühiskonnas teaduskraade ei väärtustata. Ülikoolis on liiga palju projektipõhisust ning mõttetut rapsimist; professorid kurdavad, et nad ei tunne enam, et nende sõnaga arvestatakse. Ja ülikool tervikuna on kaotamas oma vaimse liidri rolli Eesti ühiskonnas.
2.2. Millisena näete mitteakadeemiliste töötajate rolli ülikoolis?
Volli Kalm: Pigem kasutaks mõistet tugitöötajad. Paljud neist on vägagi akadeemilised oma töö sisu ja eesmärkide osas. Nende kõrvalejätmine ülikoolile oluliste inimeste hulgast poleks õiglane ja lugupidav. Sageli algab tulevase professori karjäär laborandi, tehniku, projektijuhi ametist. Tugitöötajad on nagu ülikooli vereringe, kes hoiab tervikliku organismi töös, korrastatud, sooja, energiaga varustatud. Tugiteenuste ülesanne koos tehnoloogiliste arendustega on vähendada ja lihtsustada akadeemiliste töötajate ja juhtimise bürokraatlikku koormust, hoida suur ja eripalgelistest  osadest koosnev organisatsioon igapäevaselt töös ilma liigselt koormamata põhitegevustega hõivatuid, nõustada ja toetada teisi töötajaid projektide, hangete, õiguslike küsimuste lahendamisel. Kesksete tugitöötajate koostöö valdkondadega saab ja peab kasvama ning eesmärgiks on tegevuspõhised (erinevad nõustamised, rahandus, personalitöö, turundus, õppekorraldus jne) ühtsed meeskonnad kesksete tugiüksuste ja valdkondade vahel.
Margit Sutrop: Esiteks on märgiline , et räägitakse mitteakadeemilistest töötajatest. Eesliide „mitte“ viitab sellele, mis nad pole, mitte sellele, mis nad on. See on seda kummalisem, et pooled ülikooli töötajatest töötavad ju sellistel ametikohtadel, mida ei liigitata akadeemilisteks, kusjuures nende hulgas on ka ametikohad, mis tegelikult nõuavad akadeemilist pädevust nagu rektor, prorektorid, kolledžite direktorid, mõned põhikohaga instituutide juhid). Olen kindel, et see, kui hästi ülikool toimib ja kui hea on mitte ainult juhtimine, vaid ka õppe- ja teadustöö, sõltub väga paljuski tugitöötajatest. Neid võiks rohkem kaasata ka akadeemiliste küsimuste otsustamisse, sest neil on teadmisi ja kogemusi, millest on kasu. Ülikool toimib seda paremini, mida rohkem teeme koostööd ja mida enam tunneme end ühe suure akadeemilise pere liikmetena.
2.3. Kas kavatsete teha muudatusi akadeemiliste struktuuriüksuste nimetustes ja kui, siis milliseid?
Volli Kalm: Olulisem kui struktuuriüksuse nimi on tema põhitegevuste sisu ja kvaliteet, ehk see kui kõrgelt hindavad tema tööd ühiskond, partnerid ja konkurendid. Usun, et juhtimis- ja struktuurireformi läbi viies kohati ilmnenud struktuuriüksuste nime-maagia on sisuliselt taandunud ja nimest sõltumatult toimunud positiivsete arengute taustal. Seepärast oleks otstarbekas eestikeelsed struktuuriüksuste nimetused korrastada sarnaselt nagu meil on kehtivad ingliskeelsed nimetused. Taolist nimede korrastamist saavad otsustada senat ja nõukogu. Usun, et selline ettepanek neile kogudele tulevikus ka tehakse.
Margit Sutrop: Jah, valimislubadusena oleks see kindlasti väga atraktiivne – et luban rektoriks saades taastada arstiteaduskonna nime. Näen, et inimesed kasutavad seda nime edasi ja mõistan, et see on arstide identiteedi ning samas ka nähtavuse küsimus. Siin võiks aidata see, kui ühe suure instituudi nimi oleks Arstiteaduskond. Teaduskonna nimelisi instituute on ka teistes valdkondades. Kui keegi algatab nime muutmise arutelu, olen rektorina kindlasti valmis arutama.
2.4. Milliseks peate Tartu Ülikooli rolli ühiskonnas? Kuidas suhestub Tartu Ülikooli roll ühiskonnas Ülikooli akadeemiliste tegevustega?
Volli Kalm: Ülikooli olulisim roll ühiskonnas väljendub tema lõpetajate tegevuse ja töö kaudu. Eesti ühiskonnas pole ühtki eluvaldkonda, start-up firmadest, kaunitest kunstidest, ettevõtlusest kuni tipp-poliitikani, kus meie toel hariduse omandanud poleks juhtpositsioonidel. Väga paljud ka väljaspool Eestit. Kui kuuest Eesti a-õ ülikoolist nelja rektorid on meie vilistlased, või näiteks ligi 40% Riigikogu liikmetest ja umbes sama proportsioon TTÜ professoritest ning enamus valitsuse liikmetest on meie vilistlased, siis nende tegude, otsuste ja rolli kaudu väljendub ka ülikooli roll ühiskonnas. Me saame enamus riigi teaduspreemiatest ning oleme kaugelt suurim täiendkoolitaja Eestis. Aga nõustun, et meie osalus sotsiaalmajanduslike küsimuste lahendamisel saab kasvada ja näen, et sellele on hea aluse loonud ülikoolipere panus rakendusuuringutesse, ülikooli juhitav ettevõtluskoolituse võrgustik, koostöö GUILD-i ja LERU ülikoolidega, Ideelabor, rahvusprofessuuride sihtfinantseerimine, koostööplatvorm Adapter, partnerlusprogramm suurettevõtetele, initsiatiiv 1 miljon Wiki artiklit ja palju teisi tegevusi. Mitte ainult juhtkond, vaid paljud meie silmapaistvad erialaeksperdid saavad kõneisikutena rohkem panustada ühiskonnas toimuvatesse aruteludesse ja arendustesse.
Margit Sutrop: Ülikooli peamine panus ühiskonda on lõpetajad, kes muudavad maailma. Kõige avaramas tähenduses on ühiskonna teenimine juba see, et ülikool edendab teadusi ja annab sellel põhinevat kõrgharidust, peab muuseume ja korraldab täiendõpet. Aga Tartu Ülikoolilt kui rahvusülikoolilt oodatakse rohkem – et ta oleks ühiskonna vaimne liider ja eestvedaja. Tartu Ülikool kui Alma Mater on toitev ema mitte ainult erinevatele teadustele ja siit välja kasvanud teistele Eesti ülikoolidele ja teadusasutustele, vaid kogu Eesti riigile ja ühiskonnale, hoolitsedes selle eest, et eesti rahvas oleks tark, haritud, terve, innovatiivne ja tugeva eetilise selgrooga. Ka ühiskonna teenimine peab olema seotud akadeemilise tegevusega, enamasti see ongi teadmiste viimine praktikasse. Ülikooli teadlased ja õppejõud löövad kaasa lugematutes otsustuskogudes, komisjonides ja mõttekodades. Nad annavad oma panuse poliitikanõustamisse, seadusloomesse, omakeelse terminoloogia arendamisse, riiklike strateegiate ja programmide koostamisse. Neilt oodatakse innovatsiooni ning koostööd ettevõtetega ning teatmeteoste ja kultuurile oluliste teoste koostamist ja toimetamist, tõlkimist ja kommenteerimist, õpikute kirjutamist, populaarteaduslike raamatute ja artiklite kirjutamist. Ülikooli inimestel on suur roll üldhariduskooli õppekavade arendamisel, neilt palutakse abi riigieksamite küsimuste koostamisel, eksamitööde parandamisel, ainekavade koostamisel, gümnaasiumiõpilaste olümpiaadide korraldamisel jne. Kõiki neid tegevusi tuleks arvestada ka ülikooli töö osana, kuna ühiskonnateenimine on samuti ülikooli ülesanne. Tuleb välja töötada süsteem, kuidas seda tööd arvesse võtta.
2.5. Haridus- ja Teadusministeerium on ülikoolide vahelise vastutusvaldkondi jagades otsustanud, et õigusteadus kuulub Tartu Ülikooli vastutusvaldkonda. 2016. aasta kevadel läbiviidud õiguse õppekavagrupi kvaliteedihindamise tulemusel otsustas Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur oma 15.09.2016 istungil tuua hindamisaruandest välja järgmise: „võttes arvesse üliõpilaste vajadusi ja tihedat konkurssi õigusteaduse Tallinnas läbiviidavate õppekavadega, oleks Tartu Ülikooli Tallinna õppekeskkonda (õpperuumid, mööbel, raamatukogu, juurdepääsetavus) vaja renoveerida ja kaasajastada. See aitaks tõsta ka õppekava atraktiivsust rahvusvahelisel turul“. Jutt on õppehoonest Kaarli pst 3, mida õigusteaduskond on näinud ja näeb jätkuvalt oma asukohana Tallinnas. Hoone enda viimane renoveerimise/remondiaeg jääb aastasse 2000 (mil see ei kuulunud veel Tartu Ülikoolile). Vahepalaks. Kümme aastat tagasi rektorina ametisse astunud prof Karis, tehes allakirjutanuga esimest visiiti õigusteaduskonna Tallinna õppehoonesse, asus seisukohale, et hoone vajab remonti. Järgnevatel aastatel koostati isegi ümberehitus- ja remondikava. Paraku tegudeni ei jõutud. Õigusteaduskonnal endal, aga ka sotsiaalvaldkonnal vahendeid sellise kapitaalse küsimuse lahendamiseks ei ole ega saagi olla. Olukord on kurvastav eriti asjaolu taustal, et nii Tallinna Ülikoolis kui ka Tallinna Tehnikaülikoolis on õigusõppe läbiviimiseks kaasaegsetes tingimustes ruumiprogramm oluliselt paremini teostatud kui Tartu Ülikoolis (samas õigusteaduse vastutusvaldkond kuulub Tartu Ülikoolile). Küsimus: Kas astuksite rektorina reaalseid samme, et õigusteaduskonna õppehoone Tallinnas Kaarli pst 3 saaks eelseisval valimisperioodil renoveeritud kaasaegsetele tingimustele vastavaks?
Volli Kalm: Olen probleemiga tuttav ja nõus hinnaguga Kaarli pst 3 hoone osas. Oluline on siiski märkida, et praegu toimub suurem osa TÜ õigus-õppest Tartus. Ka Tartus olevad OI ruumid pole parimas konditsioonis. Tallinna osast rääkides leian, et Kaarli pst 3 ruumides on vaja praegu teha vaid hädapärast sanitaarremonti, sest need ruumid pole pikemas vaates perspektiivsed ning me tegutseme põhimõtteliselt uue ja kaasaegse ruumilahenduse leidmise nimel, asukohaga endiselt kesklinnas. Leian, et see on võimalik lahendada 3 aasta perspektiivis.
Margit Sutrop: Jah, astuksin rektorina kindlasti reaalseid samme. Õpi ja töökeskkond peab igal pool olema kaasaegne, ka TÜ Tallinna õpperuumides. 
2.6. Mida arvate rektori, aga ka dekaani jt juhtivate ametikohtade täitmiseks rotatsiooni põhimõtte kasutamisest (nt võiks valida rektori järjest igast valdkonnast, dekaani vastavalt valdkonna osakondadest/instituutidest järgemööda, osakonnajuhatajaid järjest osakonna õppejõudue seast)? Kas ei aitaks see vähendada teatud valdkondade/erialade soosimist (kasvõi näivat) ning vähendada võimu kuritarvitusi (mida Volli Kalmu väitel küll ülikool ei tolereerivat ... kas meie rektor on eluvõõraks jäänud või ei taha tõde tunnistada...?)
Volli Kalm: Ma ei näe põhjust, miks peaks piirama põhikirjas määratletud nõukogude või töötajate gruppide õigusi esitada rektorikandidaate kõikide professorite hulgast, sh väljastpoolt Tartu Ülikooli. Seega on võimalus rektorikandidaatide esitamiseks eri valdkondadest ja dekaanide valimiseks eri instituutidest või erialadelt kogu aeg olemas olnud. Miks on rektorikandidaadid viimastel valimistel olnud enamasti loodusteadlased, peab küsima kandidaatide esitajatelt, eelkõige neilt, kes on jätnud õige mitmed tugevad humanitaaridest või sotsiaalteadlastest kandidaadid esitamata.
Teatud valdkondade soosimise küsimust paluks täpsustada! Praeguse rektoraadi liikmed on tõesti ühest valdkonnast ning sõltumata sellest, et ma võin täie südamerahuga kinnitada nende erapooletut suhtumist, ei näi see väljapoole sama hea nagu ta tegelikult on. Ma olen eri aegadel teinud ettepanekuid prorektori kohale asumiseks mitmele väga võimekale inimesele kõigist valdkondadest, kuid mitte kõik ei soovi sellist rasket tööd teha võtta.
Margit Sutrop: Ametikohtade täitmisel rotatsiooni põhimõtte kasutamine on hea ja õige põhimõte, aga mitte igal pool teostatav. Filosoofia ja semiootika instituudis me selliselt toimime, instituudi juhataja valitakse kordamööda ühe ja siis teise osakonna inimeste hulgas. Ka dekaanid on meie teaduskonnas viimase 25 aasta jooksul tulnud erinevatest instituutidest – kuigi see pole olnud kokku lepitud. Rektori valimise puhul seda ilmselt nõudeks teha ei saa, eriti arvestades, kui vähesed inimesed on meil valmis kandideerima, küll aga oleks kindlasti kasulik, kui rektori ametis oleks vaheldumisi erinevate valdkondade inimesed. Seda võib võtta ka nii pidi, et kartes süüdistusi ebaõigluses, võib juht just oma valdkonna, instituudi või eriala panna kehvemasse olukorda. Neis ülikoolides, kus õiglast ressursside jaotamist peetakse väga oluliseks, teatakse, et on parem, kui rektor ei ole oma valdkonnast.
2.7. Kus Te näete Tartu Ülikooli 10 aasta pärast?
Volli Kalm: Kesk- ja Ida-Euroopa parim, rahvusvaheline (rahvusvahelisi üliõpilasi ja töötajaid 20-25%), globaalsetele ja Eesti väljakutsetele suunatud tippteadust ja -haridust võrdselt väärtustav, globaalses ülikoolide pingereas oluliselt kerkinud, aga kõigis õppekavagruppides eestikeelset haridust pakkuv u 14 tuhande üliõpilasega ülikool. Meie lõpetajatel on lisaks heale teoreetilisele ettevalmistusele praktilised oskused, mis võimaldavad tööturul leida kiiresti endale sobilik roll. Nende ettevõtlikkus on kasvanud tasemele, kus 3 aastaga luuakse vähemalt 100 spin-off ettevõtet. Ettevõtjad teavad täpselt mida ülikool pakub. Nii kohalikud kui rahvusvahelised ettevõtted kasutavad laialdaselt ülikooli teadmisi ja laborite võimalusi. Elukestva- ja täiendõppe osakaal kogu õppes on kasvanud  pooleni, ülikooli e-kursused ja MOOC’id võimaldavad personaalse lähenemise ja juhendamisega õpet. Ühesõnaga dünaamiliselt arenev ülikool mis vastab nii akadeemilise pere kui ühiskonna ootustele.
Margit Sutrop: Ruumilises mõttes Tartus, Tallinnas, Narvas, Viljandis ja Pärnus. Aga vaimses mõttes ma loodan, et Tartu Ülikool kuulub selleks ajaks maailma 200 parima ülikooli hulka.
2.8. Kuidas soovite leida tasakaalu rahvusvahelisuse (inglisekeelsed õppekavad) propageerimise ja rahvusülikooliks jäämise vahel?
Volli Kalm: Vt ka eelmist vastust (2.7.). Säilitame eesti keele dominantsuse nii, et kõigis õppekavagruppides toimub õpe eesti keeles, aga lisaks on olemas ka võõrkeelsed ained. Võõrkeelsete õppekavade arv on viimase 5 aastaga kasvanud 12-lt 22-ni ja võib veel kasvada ohustamata eesti keele seisundit. 20-25% välistöötajate ja -üliõpilaste osakaaluni jõudmine vajab tegelikult olulist pingutust, kuid on kindlasti nii teaduse- kui õppe kvaliteedile väga kasulik.
Margit Sutrop: Mõlemad on olulised- nii rahvusvahelisus kui rahvuslikkus. Väikese rahvana on meil kohustus teha mõlemat-osaleda nii ingliskeelses teadusmaailmas kui ka viia uusi teadmisi eestikeelsesse vaimuruumi ning arendada oma teaduskeelt. Tasakaalu koht sõltub õppekavade puhul õppeastmest. Bakalaureuseõpe peaks jätkuma ikka põhiliselt eestikeelsena, sest kui siin läheme üle inglise keelele, siis see toob varsti kaasa ka gümnaasiumi muutumise ingliskeelseks ja siis muutub väga raskeks säilitada eesti keelt kultuurkeelena. Magistriõppes võiksime teha nii, et seal, kus meil on hea teaduslik tase ja midagi unikaalset õpetada, võiksime luua ingliskeelseid programme, aga kui on vähegi õppijaid, siis võiks jätkata õpetamist ka eesti keeles. Mõistan, et see tähendab topeltkoormust ja võib olla mitte jõukohane, nii et siin tekib tõesti kaalumise koht. Doktoriõppe puhul on ingliskeelsetel õppekavadel suurem õigustus, aga ka seal peaks vähemalt rahvusteaduste puhul jääma ikka eestikeelne õpe.
2.9. If you elected as UT Rector, what is the main task that you think to change to transform UT to a high rank?
Volli Kalm: Not everything we aim at is good for our position in rankings. For example, as Estonian National University, it is our obligation and responsibility to provide higher education in the Estonian language. Therefore, most, if not all degree programmes taught in English are virtually doubling the teacher’s workload. Nevertheless, these programmes are ultimately important in order to increase internationalisation at home and we will develop more of them.
Greater proportion of international staff members and students, growing number of  high level research publications,  growing amount of finances and decreasing number of students per academic staff member, growing number of research grants/contracts and patents/licences – all these changes relative to the current situation are the developments we aim at and at the same time will help us to climb up in rankings. However, I would not  overestimate the importance of ranking positions.

Margit Sutrop: We should start from the question how we can achieve the aims that we have set. Till now we have mainly spoken about what we want to achieve. The strategic plan should be developed on the basis of mapping where we are, what is our missioon, what can help us to succeed, what is the right tactics and how we evaluate our development.
2.10. Kuidas/miks oleks Tartu Ülikoolile parem, kui Teie vastaskandidaadi asemel saaksite Teie Tartu Ülikooli rektoriks?
Volli Kalm: Minu töö tulemused ülikooli juhtimisel on kõigile näha ja teada ning minu puhul ei pea valijad usaldama üksnes neile suunatud lubadusi. Ma suudan tagada ülikooli arengu organisatsioonina, kus hinnatakse ühiseid akadeemilisi väärtusi ning ülikooli juhtimise tasakaalustatult, erapooletult, ülikooli ühishuvisid järgivalt ning kõigi osapooltega arvestavalt. Ma tean, kuidas tänaseks loodud baasilt kasvatada ülikool Kesk- ja Ida-Euroopa parimaks, samas rahvusülikooli ülesandeid täitvaks institutsiooniks. Isiklikult arvan, et ka prof. Margit Sutrop saaks TÜ juhtimisega hästi hakkama.
Margit Sutrop: Tartu Ülikool saaks uue kogemuse võrra rikkamaks – naisrektorit pole ülikoolil 385-aastase ajaloo jooksul veel olnud! Muus osas ma arvan, et me vastaskandidaadiga täiendame üksteist. Minu vastaskandidaadil on kindlasti suurem kogemus Eesti tänase teadusrahastussüsteemi loomisega, minul aga on suurem kogemus Euroopa teadusrahade jaotamisega. Vastaskandidaadil on kogemus jõulise struktuurireformi läbiviimisega, minul aga kogemus, kuidas jõuda pikkade läbirääkimistega konsensusliku reformini.
2.11. Mida olulist on ülikoolis hetkel pooleli (nimeta vähemalt 5 asja/tegevust)? Mis nimetatuist tuleks lõpetada ja mis pooleli jätta ning miks?
Volli Kalm: Pooleli on uute ametinõuete ja akadeemilise karjäärimudeli väljatöötamine, õppekavade arendused ja ettevõtlusõppe laiendamine, ASTRA programmi läbiviimine (sh Delta maja), tulemuskokkulepetel põhineva juhtimiskultuuri tugevdamine instituutide, kokkulepitud TAI fookuste ja ühendlaborite põhimõtete arvestamine investeeringute ja eelarve planeerimisel, Raamatukogu remont, digitöövoogude ja ÕIS2 arendused, heade akadeemiliste tavade teaduse osa (teaduseetika) koostamine, Eesti Biokeskuse ja Tartu Observatooriumi ühinemine ülikooliga, Rahvusülikool 100 ettevalmistused – kõik need tegevused on vaja kindlasti edasi arendada ja lõpetada.
Lõpetada on vaja lõpetada või ümberkorraldada: ülikoolis kohati toimuv õppetöö dubleerimine (instituudid üritavad ise õpetada aineid, mida oleks võimalik tellida teistelt vastava erialakompetentsiga üksuselt), üliõpilaste ja töötajate paberil isikutoimikute pidamine, pikkade rahataotluste kirjutamine ülikooli kesksest ja valdkondade arengufondist toetuse saamiseks, suur osa praegu veel paberil toimuvast asjajamisest.
Margit Sutrop: Lõpule tuleks viia raamatukogu ehitus. Lõpuni tuleks viia ka akadeemiliste töötajate uute ametikirjelduste koostamine. See on väga oluline teema, sest selle kaudu peaksime leidma lahenduse, kuidas tagada paindlikkus tööülesannete osas ning hinnata igaühe panust väga erinevates töölõikudes. Üks lahtine küsimus on, kuidas mõõta ja hinnata ühiskonnateenimist. Pooleli on rahvusülikooli 100. juubeli annetuskampaania ettevalmistamine – peame otsustama ära, mis on need 1-2 ülikooli jaoks kõige olulisemat asja, mille jaoks on mõtet hakata raha koguma.
Lõpetada võiks arutelu sellest, kas me peaksime nagu TTÜs looma erilise staatusega professorid. Samuti peab olema ettevaatlik doktoriõppe reformiga – mõte, et teha valdkondlikud doktoriõppekavad, vajab väga hoolikat kaalumist.
2.12. Kuidas suhtute Teie ja kuidas suhtusid Tartu Ülikooli struktuuriüksused üldiselt Tartu Ülikooli struktuuri reformi? Kas nelja valdkonna loomise idee on ennast Teie hinnangul siiani õigustanud?
Volli Kalm: Suhtumine juhtimis- ja struktuurireformi oli väga erinev, kuid valdavalt toetav – muidu poleks reform ju toimuda saanudki. Pärast kogu reformi täies mahus jõustumist on toetus veelgi suurenenud ja ma loodan, et see annab ka algselt muutustele vastu seisnutele hingerahu. Ma ei tea kedagi, kes ei hindaks positiivselt dekaanide kaasamist rektoraadi koosseisu, valdkondadevaheliste arenduste (nii õppes kui teaduses) kaasfinantseerimist ülikooli arengufondist, akadeemiliste nõuete ning personali- ja palgapoliitika koordineerimist valdkonna tasemel, õppekavade multidistsiplinaarsemaks muutmist, valdkondadevahelistes ühiskasutusega laborite põhimõtete kokkuleppimist, või seda, et kõigi akadeemiliste üksuste eelarved on üle pika aja positiivses seisus. Mul pole kahtlust, et nelja valdkonna moodustamine on ennast ülikooli jaoks õigustanud.
Margit Sutrop: Mina nägin valdkondade loomisest suurt võimalust tagada erinevate valdkondade tasakaalustatud areng. Ma arvan, et selles mõttes on reform ennast õigustanud. Kriitiline olen selles suhtes, kuidas see läbi viidi. Olen arvamusel, et jõuga ei tuleks midagi teha. Tuleb seni arutada, kuni jõutakse konsensusele. Täna näeme, et osad valdkonnad on hästi tööle läinud, teistes aga pole veel leitud õiget elurütmi ja koos tegutsemise eeliseid. Mis pole aga teostunud, on instituutide tugevdamine. Järgmises etapis võikski üle vaadata, mis funktsioonid on mõistlik jätta instituudi, mis valdkonna tasandile ja mismoodi jaotuvad tugiüksuste ja valdkondlike dekanaatide funktsioonid. Praegu tundub, et instituutidest on paljud asjad liikunud dekanaati ja ka tugiüksused on sujuvalt asju dekanaatidele usaldanud. See on aga toonud kaasa just valdkondliku tasandi tähtsuse tõusu. Kas see igal pool end õigustab, tuleks läbi analüüsida.
2.13. Kuidas kavatsete suurendada valdkondade ja erialade vahelist koostööd?
Volli Kalm: Jah, vaatamata sellele, et koostöö on väga hästi arenenud, on kasvuruumi palju. Huvitavamaid projekte saame toetada ülikooli arengufondist – täpsemalt öeldes arengufond ongi ainult valdkondadevaheliste ühistegevuste toetamiseks. Sama oluline on ka varem erinevatesse teaduskondadesse kuulunud, aga nüüdseks valdkondadesse koondunud erialade omavaheline kasvav koostöö nii õppekavade arendamisel kui teaduses ja arenduses. Paljud konkreetsed ühistegevused, nt IT ja majandushariduse koondumine rajatavasse Delta majja, ettevõtlusõpe laiendamine kõigisse valdkondadesse, TÜ arengufondi toetused Teadusarvutuste-, Aasia-, Infoühiskonna- Maavarade-, Tervisetehnoloogiate keskustele ning Digitaalhumanitaaria ja eesti keele väljendusoskuse programmidele on kõik suunatud valdkondadevahelise koostöö suurendamisele. 
Margit Sutrop: Koostöö toimib siis, kui ollakse väljas ühise asja eest. On palju asju, kus valdkondlikest huvidest olulisem on ülikooli huvi. Koostöö toimib hästi interdistsiplinaarse õppe- ja teadustöö kaudu. Väga palju motiveerivad koostööd tegema ühised arendusprojektid, olgu õppes või teaduses. Konsortsiumide formaat on end hästi õigustanud, aga tuleks läbi mõelda, kus nt valdkondadevahelised konsortsiumid peaks struktuuris paiknema ja nende finantseerimise alused. Ei ole mõtet iga konsortsiumilepingu puhul hakata jalgratast leiutama. Kui on asju, mida kõik valdkonnad peavad vajalikuks, siis on mõistlik neid ka keskselt toetada, teise osa peavad aga panema erinevad osapooled.
2.14. Kuidas suurendaksite Tartu Ülikooli juhina koostööd gümnaasiumite ja kutseõppeasutustega? Nimetage kaks konkreetset ideed, mida pole varasemalt tehtud või piisavalt rakendatud.
Volli Kalm: Heaks näiteks on teadusliku töö juhendamise e-kursus, kus kõik TÜ valdkonnad on kaasatud, et toetada gümnasiste oma uurimistöö  tegemisel metodoloogilises osas. Teine uus ja juba arenduses olev initsiatiiv on kursused, millega saab asendada koolide valikkursusi. Näiteks Eno Tõnissoni kursus “Programmeerimise alused” võib asendada täielikult gümnaasiumi programmeerimise valikkursust, kui koolil näiteks ei ole kvalifitseeritud IT õpetajat. Me koolitame kutseõpetajaid, meie õppeprorektor on Tartu Kutsehariduskeskuse nõunike kogu liige ning me analüüsime pidevalt Tartu KHK ja teiste kutsekoolide vilistlaste õppimaasumist TÜsse ning ka vastupidist protsessi, kus akadeemilist haridust täiendatakse kas hobihariduse või tehnilist oskuste vallas Tartu KHKs. Lisaks MOOC-id üldharidus- ja kutsekoolide õpilastele, mis tutvustavad meie erialasid ja mis väga hea tulemusega läbimisel võimaldavad anda lisapunkte ülikooli sisseastumisel või minna arvesse ülikooli õppekava täitmisel. Kindlasti jätkame Teaduskooli ja olümpiaadide korraldamise, robootikaringide, partnerkoolide võrgustiku, õpilaste erialavaliku alase nõustamise, avatud uste päevade toetamisega. Alates möödunud aastast toimub arengufondi toetusel meie akadeemiliste töötajate poolt õpilastele pakuatavate TÜ Teaduskooli kursuste sisu arendamine.
Margit Sutrop: Gümnaasiumiõpilased peavad kõik tegema uurimistööd. Ülikool võiks aidata õpetada õpetajatele uurimistööde juhendamist ja pakkuda ka ise välja teemasid, mis teemal õpilased võiks uurimistöid teha. 
Teiseks võiks gümnaasiumidele pakkuda välja miniloengute pakette mingi eriala põnevatel teemadel, mida saaks teha õppetöö osaks. See aitaks viia värsket teaduslikku teadmist kooli ja aitaks õpilastel saada rohkem aimu ka ülikooli erialadest ja teha teadlikumat valikut sisseastumisel.
2.15. Kuidas kavatsete arendada ühist masinate ja tööjõu jagamise võimalust ettevõtjate ja akadeemia vahel?
Volli Kalm: Kõigil ülikooli laboritel, eriti aga ühiskasutusega laboriteks kvalifitseeruvatel, aitab TÜ teadus- ja arendusosakond välja töötada ärimudeli laboris välistele partneritele osutatavate teenuste/analüüside ja ka nende reklaamimise jaoks. Ülikool on juhtiv partner ka ettevõtlusportaali Adapter (vt veebist!) asutamisel, mis vahendab ettevõtete tellimusi ja konsultatsioonide soove ülikoolide spetsialistidele. Praegu tundub, et ettevõtjad veel väga hästi ei tea, millised võimalused ülikoolidel teadusmahukateks arendusteks või konsultatsioonideks on. Lisaks TÜ kodulehele on praktiliselt kogu ettevõtjatele vajalik info koodnatud ka Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS). Ülikoolis asutatud Spin-off firmad (hetkel 59, aastas lisandub 3-4, vt: http://www.ut.ee/et/tartu-ulikooli-spin-ettevotted) ja Tehnoloogia Arenduskeskused (TAK-id) on ettevõtted, millega ülikool otseses mõttes jagab oma töötajaid ja kelle kaudu liigub ülikooli kompetents ettevõtlusesse ning ettevõtluse vajadused ülikooli. Rajatavasse Delta majja tuleb ettevõtluse inkubatsioonikeskus, mille abil suureneb mitmekordselt teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete asutamist. Ülikool on osaline ka Euroopa Kosmoseagentuuri poolt loodavas inkubatsioonikeskuses, mis avab täiendavad ettevõtlusvõimalused kosmosetehnoloogiates. Ülikool osaleb aktiivselt EL Läänemere programmide raames läbiviidavates rahvusvahelistes teadusinfra ühiskasutuse, innovatsiooni võrgustumise projektides (Science Link, Baltic Tram), mille peamiseks sihtgrupiks on Läänemere ümbruse ettevõtjad.
Margit Sutrop: Kardan, et ma ei saa sellest küsimusest päris täpselt aru.
2.16. Igal aastal kogunevad akadeemiliselt organiseerunud aktiivsed tudengid kaks korda (ülikooli aastapäev, volber) koos lipuvalvetega ülikooli peahoone ette. Igal järgneval aastal on see rektori võimalus pöörduda aktiivsete tudengite poole - kahjuks aga on iga rongkäigu järgseks peamiseks arutelu teemaks küsimus, kui halb oli rektori kõne seekord. Kas nimetatud koht on oluline tudengite poole pöördumiseks? Millistel teemadel kõneleksite?
Volli Kalm: Kindlasti on see oluline üliõpilaste poole pöördumise tribüün. Sõltumata sellest, et akadeemiliselt organiseerunud üliõpilaste osakaal on suhteliselt väike, on nende roll akadeemiliste tavade, väärika käitumise ja traditsioonide hoidmisel ning levitamisel oluline. Mina olen oma kõnedes rõhutanud just sedasama – akadeemiliste organisatsioonide tähtsat rolli ülikoolielu mitmekülgselt täisväärtuslikuks muutjana, aga rääkinud ka vilistlastest, organisatsioonide ajaloost ja isegi korraldanud viktoriini organisatsioonide värvide tundmisest. Kui rongkäigust pidustuskohtadesse suunduvate üliõpilaste peamiseks aruteluteemaks on rektori kõne, siis olen ilmselt suutnud tudengite jaoks olulisi küsimusi tõstatada. Kohtusin hiljuti Eesti korporatsioonide Liidu esindajatega ja kuulsin neilt, et põhiprobleemiks on nende vähene nähtavus laiemates ringkondades: hea meelega ootaksin vihjeid, kuidas viidatud ürituste kaudu võiks seda parandada. Siinkohal lisan siiski, et pean oluliseks rektori erapooletut suhtumist kõigi tudengiorganisatsioonide suhtes, mida on mul lihtne hoida, sest ei kuulu praegu neist ühegi liikmeskonda. 
Margit Sutrop: Mulle traditsioonid meeldivad ja neid võiks hoida. Välitingimustes on kõnelemine muidugi raske ülesanne, aga samas rektori ja tudengite kohtumise hetk ise sümboolne ja emotsionaalselt laetud. Seda peakski ära kasutama. Hea kõne on selline, mis inimesi emotsionaalselt puudutab, aga et kedagi puudutada, pead suutma mõelda end kuulajate kingadesse. Seega on tudengite poole pöördumisel minu meelest kõige tähtsam mõelda, mis võiks neile korda minna. Selleks, et mitte trafarettidesse kalduda, oleks hea rääkida sel teemal, mis parasjagu ühiskonnas/ülikoolis aktuaalne.
2.17. Miks ülikool ei võimalda tudengiorganisatsioonidele tasuta ruumide kasutamist, kuigi need on vakantsed?
Volli Kalm: See küsimus vajaks täpsustamist! Ülikoolis on igal ruumil konkreetne vastutav kasutaja, kellel on õigus seda ruumi vabadel aegadel teistele kasutusse anda ning ma ei näe põhjust, miks seda mitte teha tudengiorganisatsioonide jaoks. Kui te täpselt ei tea, kellele nö vakantsed ruumid kuuluvad, siis pöörduge kinnisvaraosakonda ja sealt saate teada, kellega ruumikasutus kokku leppida. Ainus, mida ruumide kasutamise kord ei luba, on ülikooli ruumides usulise-, poliitilise- või sallimatusele suunatud sisuga kihutustöö tegemine.
Teine olukord on siis, kui soovite kasutuseta ruumi püsivalt oma käsutusse saada ja neid ka oma asjadega sisustada.  Ka see on põhimõtteliselt võimalik, nagu näiteks TÜÜE ruumid peahoone kõrval või nt AIESEC’i ruumid Üliõpilasküla pindadel Raatuse 22, või näiteks Riia 23 keldrikorruse ruumid, millised remondib kinnisvaraosakond Bioteaduste üliõpilaste seltsi tarbeks. Remondijärgselt lähevad need ruumid molekulaar- ja rakubioloogia instituudi ning ökoloogia ja maateaduste instituudi ruuminimistusse. St, nimetatud struktuuriüksused kannavad tudengiorganisatsiooni ruumikulud. Kõik sellised ruumikasutused eeldavad konkreetseit kokkulepped instituudi, kinnisvara osakonna ja ülikooli ruumikomisjoniga.
Margit Sutrop: Mõistan, et selline küsimus võib tekkida. Kindlasti peaks püüdma tudengitele vastu tulla. Ülikoolis on ruumide haldamine, sh halduskulude katmine antud struktuuriüksuste kanda. Struktuuriüksus võib põhjendatud taotluse korral teha erandeid ja anda tudengiorganisatsioonidele ruume kasutuseks ülikoolisisese hinnaga või tasuta. Aga kui see kasutus on õhtul või nädalavahetusel, siis peab arvestama, et keegi peab katma koristuse ja valve kulud.
2.18. Mis ülikooli raamatukogu ehitusega ikkagi juhtus? Kuidas seda oleks saanud ära teha ja kas järgmine rektor plaanib midagi ehituskonkurssidel või järelevalves muuta?
Volli Kalm: Osaliselt vastasin eelmiste küsimuste komplektis küsimuse nr 1.6. juures. Ehitaja (nagu ka ehitusjärelvalvet teostanud firma) valiti riigihanke korras viie pakkuja seast kuid töö käigus on selgunud, et tegemist oli rahaliselt selge alapakkumisega. Remont oleks pidanud lõppema 2016. a oktoobri alguseks, aga veel aasta lõpul oli üks majja planeeritud liftidest alles tehases ehitamisel. Praegu tuleb tunnistada, et ülikoolipoolselt usaldati liigselt mõlemat, nii ehitajat kui ehitusjärelvalvet teostanud firmat, samuti ehitaja korduvaid lubadusi objekt edasinihutatud tähtaegadeks lõpetada. Jaanuaris ülikooli poolt astutud jõulised sammud (viivistrahviga lepingu ühepoolne lõpetamine, pangagarantii sissenõudmise kava) võinuksid toimuda juba novembris.  Ka kõik järgmised ehitajad ülikooli objektidel valitakse riigihankega ja tänu RH-seaduse muudatustele väheneb edaspidi kohustus valida ehitajaks odavaima pakkumise tegija. Ülikool korraldab aastas tavaliselt 100–150 riigihanget ja neist vaid 1% tulemused vaidlustatakse või osutuvad muul moel probleemseteks.
Margit Sutrop: Seda, mis täpselt juhtus, ei oska täpselt öelda, sest see polnud minu vastutus. 
2.19. Millal saavad valmis hambaarstiteaduse instituudi uued ruumid?
Volli Kalm: Need ruumid valmivad TÜ Kliinikumi Puusepa 1a hoones samal ajal seal väljaehitatava perearstikeskusega, loodetavasti 2020 aastaks.
Margit Sutrop: Ei oska praegu kommenteerida. Rektoriks saades teen olukorra endale selgeks.
2.20. Paljude erialade teadus- ja õppetöö on võimatu ilma raamatukoguta. Nüüdseks on selge, et maja remont kestab oluliselt kauem kui alguses kavandatud. Milline on Teie plaan raamatukogude kõikide kogude koheseks kättesaadavaks tegemiseks remondi ajal? Tähendab, hädavajalik pole ju mitte hoone. Hädavajalik on leida viis, kuidas Eestis unikaalseid kogusid saaksid kasutada nende erialade teadlased ja üliõpilased, kes ilma raamatukogu kollektsioonide ligipääsetavuseta tööd teha tegelikult ei saa. See, mis leidub veebis, on tühine osa ega asenda kuidagi raamatukogu ennast. 
Volli Kalm: Olen sellele varasemate küsimuste juures juba vastanud. Siinkohal järgmist: enamik meie raamatukogu 55 tuhandest kasutajast teeb seda siiski füüsiliselt raamatukokku tulemata (16,7 miljonit virtuaalset külastust aastas). Meil on 28 erialast haruraamatukogu, mille tööd ei pärsi remont ja mis on pidevalt töötanud ka remondi ajal. Lisaks on rajatud ajutine raamatukogu lugemissaal ja tagatud raamatute väljastamise võimalus vanas arhiivimajas Liivi tn 4. Minu parim plaan raamatukogu kogude kättesaadavaks tegemiseks on see, mida raamatukogu praegu ellu viib. Ma usaldan neid inimesi ja usun, et nad annavad enda võimalustes parima. Meid kedagi ei rahulda raamatukogus kujunenud olukord, vabandan selle pärast ja kinnitan, et me teeme koos kantsleri kohusetäitjaks määratud arendusprorektoriga kõik endast oleneva, et ehitajad venima jäänud remondi võimalikult kiiresti lõpetaksid. 
Margit Sutrop: Mõistan hästi, et raamatukogu kogudele juurdepääsu puudumine on osadele erialadele väga valus probleem. Paraku on praegu kogude ajutine lahtipakkimine ja kättesaadavaks tegemine ilmselt väga kallis ja ajamahukas ettevõtmine. Kui oleks teatud, et remont niimoodi venib, oleks ilmselt varem mõeldud sellele, et leida osadele kogudele ajutine pind. Praegu ei ole ilmselt muud teha, kui kasutada raamatukogudevahelise laenutuse teenust ja loota, et  remont viiakse kiiresti lõpule.
2.21. Mida on vaja teha edaspidi teisiti, et vältida selliseid probleeme nagu raamatukogu renoveerimisega juhtus?
Volli Kalm: Eelkõige kaks asja, millele olen ka eelnevates vastustes viidanud: vähem (kahjuks!) usaldada ehitajat ja ehitusjärelevalvet ning olla kinnisvaraosakonna töötajatega sisuliselt igapäevaselt ehitusel, et kohe alguses märgata, kui töö kvaliteet või tähtaeg on ohus.  Teiseks, oleme teinud tungiva ettepaneku riigihangete seaduse muutmiseks, ja ilmselt muutus tuleb, mis välistaks sunni valida ehitajaks odavaima pakkumise tegija. See võimalus omakorda võimaldab meil ilmselged alapakkumised konkursilt kõrvaldada ja valida kvaliteetne ehitaja. 
Margit Sutrop: Kõige tähtsam on riske õigesti hinnata. Nt kui oleks suudetud ette näha, et remont nii kaua venib, oleks ilmselt püütud osa kogudest teha kusagil mujal ruumides kättesaadavaks.
2.22. Kas näete ette muudatusi teadlase karjäärimudelis?
Kui jah, siis milliseid (kas sarnaselt TTÜ'le tenuuri sisseviimist)?
Kui ei siis miks?
Volli Kalm: Jah, kindlasti. Muudatused on vajalikud selleks, et vähendada-kõrvaldada praeguste seadustega (ülikooliseadus, teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus) ettekirjutatud, 4-astmelise teadlase ja 5-astmelise õppejõu karjääriastmestiku jäikus. Ülikoolid on suutelised ise sisustama akadeemilised nõuded eri ametikohtadele ning samuti on ülikoolid piisavalt kompetentsed kujundama ise oma karjäärimudeleid. See mudel peaks olema lihtsam, võrdselt teadus- ja õppetööd väärtustav, võimaldama edutamist ühelt karjääriastmelt järgmisele, sisustama kõiki akadeemilise töö komponente õiglaselt hindava (erialade eripärasid arvestava) atesteerimise, toetama akadeemiliste ametikohtade üleandmist pensioniea saabudes ning väärikat emeriteerumist. Kõik need meetmed peavad soodustama noorte inimeste sisenemist akadeemilisse maailma ja tagama ülikoolile paindlikud võimalused parimate hoidmiseks ja värbamiseks. Ülikooli jaoks on vaja kokku leppida tenuuri ja tenuuriraja mõisted – me oleme sellega juba alustanud! Ülikoolis on praegu umbes 45% akadeemilistest töötajatest tähtajatu töölepinguga ja see osakaal jõuab kahe aasta pärast 95%-ni. Neid me ei nimeta automaatselt tenuuris olijaiks. Seega tenuurirajal või tenuuri jõudnud töötajat ei erista teistest mitte niivõrd kindlustunne töölepingu osas, vaid nende täiendavad erikokkulepped ning ma leian, et nende sisuks peab olema väga kõrgekvaliteediline töö, finantseerimine ja ootused. Sellest võiks saada meede noorte andekate sisenemiseks TÜ akadeemilisse ellu ülikoolile strateegiliselt olulistes suundades. Kindlasti ei saa tenuuris olijaile seada kitsendavaid tingimusi grantide-, lepingute- jm rahastuse taotlemisel ning neist tulemuspõhiste palgatingimuste  loomiseks nagu on ühe võimalusena välja pakkunud ETAg.
Margit Sutrop: Seaduse järgi toimub üleminek tähtajatutele lepingutele nagunii. Ma tõesti ei näe mõtet mingist eraldi tenuuri sisseseadmisest rääkida. Muide, teadlaste jaoks tähendavad tähtajatud lepingud tegelikult ebastabiilsuse suurenemist, sest inimesi on kergem koondada. Praegu peab koondamisel maksma välja tasu kuni töölepingu lõpuni, kui leping on tähtajatu, piisab paari kuu tasu maksmisest.
2.23. Kuidas hindate hetkel noorteadlaste (alla 40. aastased teadustöötajad) olukorda ja tulevikuperspektiive Tartu Ülikoolis? Kas näete mingeid kitsaskohti või probleeme,ja kuidas püüaksite neid rektorina lahendada?
Volli Kalm: Hindan noori kõrgelt, enamik neist on väga tugevad ja konkurentsivõimelised, paraku sõltuvad nad personaalsete ja järeldoktorite uurimistoetuste arvu vähenemise taustal tihti rahastamise mõttes töörühmast ja instituudist. Ka nendest tugevaimate teaduslik iseseisvumine pole lihtne ning siin ei lohuta see, et sama olukord on kogu maailmas. Instituudi juhtivat rolli teadustöö valikute ja rahastamise osas saab ainult tervitada, aga ka siin, st valikuid tegevates otsustuskogudes oleks vaja suuremat noorte osalust, et nende sõnum jõulisemalt kuulda oleks. Põhilise kitsaskohana noorte akadeemilise karjääri teel ülikoolis näen eelkõige seda, et juhtivaid akadeemilisi ametikohti ei vabane piisavalt ja sageli ei võeta vabastamise alusena arvesse kvaliteedi-argumenti. Selle taustal ei saa me pidevalt ekstensiivselt kasvada ehk ametikohti juurde teha. Olen kindel, et tõsine, tänapäevastest akadeemilistest nõuetest lähtuv atesteerimine saab ja peab seda olukorda parandama. 2015. aastal alanud professorite atesteerimiste kogemuse põhjal usun ma üle-ülikooliliste atesteerimiskomisjonide töösse.
Margit Sutrop: Kardan, et tähtajatutele töölepingutele üleminek halvendab noorteadlaste perspektiive, sest uusi konkursse, kus kandideerida korraldatakse vähem. Seetõttu on vaja eraldi pöörata tähelepanu sellele, et mõeldaks järelkasvule ja antaks tublidele inimestele perspektiiv karjääriredelil edasi liikuda. 
2.24. How you will support the career of international staff?
Volli Kalm: In principle equally to that what we do for all Estonian staff. Above that we provide free Estonian language and culture training, including web-based courses for international staff,  we provide information, documents and counceling in English (and some in Russian). We have also waived the proficiency in the Estonian language from qualification requirements for academic positions where the knowledge of Estonian is not mandatory for everyday teaching practice. Otherwise all support services and career opportunities (qualification and evaluation requirements, salary-, tax- and pension conditions, professional counceling, right to apply and being elected to various university councils, etc) are equal to all employed by university, regardless their race, gender, faith or nationality.
Margit Sutrop: I think that the career of an international staff should be supported in the same way as the career of all others. The only difference is that for those people who do not speak Estonian we should provide possibilities to learn Estonian. The knowledge of the local language will increase their possibilities to be integrated in the university life, take part in  decision-making and take on also important administrative positions.
2.25. Kuidas hindate praegust ülikoolisisest allüksuste rahastussüsteemi? Kas peate seda ainumõeldavaks või on sellele paremaid alternatiive? Kas peate selles osas vajalikuks muudatusi läbi viia?
Volli Kalm: Toetame tugevaid instituute ja valdkondi ning praeguse eelarve koostamise põhimõtete järgi otsustab TÜ nõukogu eelarve jaotuse nelja valdkonna tasemel. See tähendab, et edasine eelarve jaotus instituutide vahel on tervikuna valdkonna nõukogu pädevuses, nagu ka eelarve jagamine instituudi sees on instituudi nõukogu pädevuses.  Uue struktuuri jõustumisel oli arutelul ka võimalus, et nõukogu võiks osa eelarveid kinnitada ka instituutide tasemel, kuid valdkondade esindajate toetust see ei leidnud. Olen ka praegu seisukohal, et eelkirjeldatud eelarve jaotamise aluseid võib muuta, kuid see eeldab vastavat ettepanekut valdkonnast või instituudist.
Lisan siinkohal, et täpsema suunitlusega on reeglina ülikooli arengufondi toetused – toetus läheb konkreetse tegevuse või projekti vastutava täitja kätte. See annab võimaluse pöörata rohkem tähelepanu just mitme valdkonna esindajaid ühendavale teaduskoostööle.
Margit Sutrop: Ükski süsteem ei ole ainumõeldav. Aga kui midagi muuta, siis peaks enne põhjalikult kaaluma, mis mõju muutustel võiks olla. 
2.26. Tervist! Seoses elava aruteluga kavandatava RailBaltica asjus. Praegu on Eesti Rahvus-Ülikooli liikmetel Tartust mujale maailma saamine ning meie koostööpartneritel siia jõudmine sõna otsese mõttes tõsiseks vaevaks. Soovin teada saada Teie nägemust ja võimalikku tegevust selle probleemi lahendamiseks. Teine küsimus puudutab koostööd Eesti ülikoolide ja teadusasutuste vahel. Millisena näete Teie seda koostööd kui arvestada meie riigi väheseid ressursse? Kas on mõistlik kulutada energiat üksteisega vägikaika vedamiseks, või peaks ühendama kõik jõud sikutama oma ühist riiki mis praegu konkureerib teiste riikidega? Kuidas seda teha ja milline oleks TÜ roll selles portsessi? Kolmandaks tunnen huvi, kas ja kuidas näete Teie Tartu Ülikooli rektorina oma rolli selles, et siin pisikeses koduses Eestis hakataks ka tegelikult tegema otsuseid teadmiste põhiselt ning et loodaks jätkusuutlik arenguplaan selle tuleviku jaoks, kuhu me saadame oma lapsed. Äkki saaks sellest luua TÜ kaubamärgiga ekspordiartikli terve maapalli jaoks : )
Volli Kalm: 
  1. Maailmas on palju ülikoole, mis asuvad lennujaamast kahe sõidutunni kaugusel ja see ei ole probleemiks, kuna tee on parem ja ohutum kui meie oma. 2-realine Tallinna maantee kompenseerib tulevikus oluliselt Tartu lennujaama vähest ühendatust. Tallinna maanteed on vaja ehitada ka Tartu suunalt ning Tartusse on vaja rohkem lende. Ka Elronile teeme selgeks, et hommikune Tartu rong peaks siia jõudma mitte kell 10.07 vaid hiljmalt 10.00! Ülikool ei saa hakata lennufirmasid sponsoreerima lisalendude või Elronit ajagraafiku muutmise eest, sest meile vajalikud reisiteenused hangime riigihankega.
  2. Koostöö TAI asutuste vahel on tegelikult päris aktiivne, aga pole vähendanud ebamõistlikku dubleerimist ja sellega seotud ressursside hajutamist. Pigem vastupidi. Nn “Oki” või tegelikult teadus- ja arendusnõukogu raport pakkus mõned konkreetsed lahendused, kuid need on jäänud venima. Ülikool on olnud ja on edasi proaktiivne, kuid vaja on poliitilisi otsuseid. Ülikooliga on sel aastal ühinemas Eesti Biokeskus ja Tartu Observatoorium. Oleme korduvalt teinud tihedama koostöö ja dubleerimise vähendamise ettepanekuid Eesti Maaülikoolile. Meie ekspertide kaasabil ministeeriumis väljatöötatud ülikoolide finantseerimise mudel stimuleerib ülikoolide fokusseerumist oma vastutusvaldkondadesse. Ülikoolide koostöö kohta on võimalik tuua ka palju väga positiivseid näiteid: meil on toimivaid ühistegevusi teiste ülikoolidega nii ettevõtlusõppes, ettevõtlussuhetes ja ettevõtete eelinkubatsioonis kui loomulikult ka õppe- ja teadustöös. Tulevikku vaadates oleks TAI- ja kõrgharidusasutuste võrgu koondamiseks vaja strateegilised otsused teha juba praegu, et mitte kaotada Eesti kõrghariduse ja teaduse konkurentsivõimet.
  3. See on globaalne probleem, kus poliitiliste otsuste langetajad lähtuvad pigem lühiperioodi populaarsusest kui pikemast strateegiast. Ülikooli inimesed, rektor, prorektorid ja dekaanid nende hulgas, osalevad väga paljudes mõjukates nõukodades ja ülikool oma vilistlaste näol ka Riigikogus ja valitsuses. See ongi tee, kuidas me saame ühiskonna juhtimist mõjutada ja suunata teadmistepõhisele strateegilisele teele. Hea eeskuju, millest saame õppida, on praegu tekkimas Soomes, kus meie endine nõukogu liige Kari Raivio juhib töörühma, mis koostab Soome valitsusele teaduspõhise juhtimise  strateegiat. Oleme Kari Raivioga kokku leppinud, et ta tuleb oma tööd tutvustama ka Tartu Ülikoolis.

Margit Sutrop: Väga nõus, et ühendused maailmaga on Tartu Ülikooli jaoks oluline asi. Kindlasti oleks vaja koos linnapeaga seista selle eest, et teostuks tartlaste unistus, et Tartust läheks Tallinnasse neljarealine maantee ja Tartust oleks, lisaks Helsingile, võimalik lennata ka nt Tallinnasse, Riiga, Stockholmi ja Varssavisse. Teisele küsimusele vastan ka jaatavalt, et arvestades Eesti väiksust on eriti oluline ressursse koondada ja konkureeerimise asemel teha koostööd.
Samuti kiidan küsijat kolmanda küsimuse eest – alustame kõigepealt ülikoolist endast ja püüame siin teadmuspõhise otsustamise suunas liikuda ning olla riigile eeskujuks.
2.27. Kelle olete valinud oma meeskonda prorektoritena?
Volli Kalm: Lõplikke kokkuleppeid mul ei ole, aga kindel on see, et nende valdkondlik esindatus laieneb ja arv väheneb. Rektoraadis suureneb dekaanide roll ja osakaal, juhtimises laiemalt ka kesksete tugiüksuste juhtide roll. 
Margit Sutrop: Saan praegu öelda vaid seda, et prorektorid peaks tulema erinevatest valdkondadest. Ma olen mõelnud ka, mis pädevused prorektoritel peaks olema. Väga tähtis on, et nad oleksid meeskonnamängijad ja nende omavaheline koostöö sujuks hästi.
2.28. Mis võiks Teie meelest olla Tartu Ülikoolil see "miski suur", mis "kõmaks üle kogu planeedi", mis kõnetaks inimesi ja ületaks uudiskünnist nii lähedal kui kaugel? See küsimus vajab ilmselt lisaselgitusi: Ma ei pea siin silmas mingit reklaamivõtet, teravmeelset turunduskampaaniat vms, vaid midagi sisulist, midagi "tõelist", mis teeks TÜ suureks kogu maailma mastaabis. Selleks "miskiks" ei kõlba ka tavalist ületav tublidus. See peab olema midagi erilist. Ma mõistan hästi, et sellist "miskit" on erakordselt raske leida (ja väga võimalik, et ei õnnestugi), aga ma olen veendunud, et see võiks edu korral olla meie ülikoolile pöördeliselt tähtis ja seetõttu väärib tõsist mõtlemist. Ilmselt nende mõne päeva jooksul, mis Teil vastamiseks kasutada on, ei ole see küsimus ammendavalt vastatav, aga ma oleksin väga huvitatud Teie mistahes arvamustest sel teemal ja/või esialgsest mõttearendusest. Kui otsida analoogiat Eesti Riigi mastaabis, siis mis võiks olla Eestil sellist erakordset? Ma leian, et kõige lähemale sellele jõuab Eestis Laulupidude traditsioon, üldistatult koorilaulu traditsioon kui selline ning sellega seotult Laulev revolutsioon (ning uuemal ajal ehk ka e-residentsus ja sellega seonduv). Meie Laulupidu on kogu maailma mastaabis unikaalne, samuti on see meie väikese rahva kohta rabavalt suur ja võimas. Ehk siis, küsimust ümber sõnastades, mis võiks olla Tartu Ülikooli "Laulupidu"?
Volli Kalm: Usun, et laulupidu on hea võrdlus selles mõttes, et väline vaataja näeb vaid selle visuaalset poolt ja suurt kokkuhoidmist, kuid ei taju päriselt selle eestikeelset ja -meelset sisu. Ülikoolil on potentsiaali kujuneda ainulaadseks kohaks, kus tippteadus- ja tehnoloogia on laia multidistsiplinaarsusega kombineeritud kõrgeltarenenud ühiskonna teenimisse nii, et on säilinud kaks elukeskkonna jaoks olulist komponenti – puhas looduskeskkond ja eesti keel. Ning juhtida sinna ka Eesti. Looduse ja teaduse-tehnoloogia  kombinatsioonis on sellisele eesmärgile lähimal Šveits, kõrgtehnoloogia ja majanduse kombineerimises ingliskeelne Singapur, ning Iisrael kõrgtehnoloogia ja oma keele säilitamise osas, kuid mitte turvalise elukeskkonnana.
Veel paar võrdlust sellest, mis „kõmab üle maailma“: võtame näiteks Harvardi või Oxfordi  või mõne teise tippülikooli – väga vähesed eriala-inimesed teavad nende konkreetseid, absoluutsel maailma tipptasemel saavutusi, aga kogu maailm teab, et mida iganes nad teevad, teevad nad kompromissitult parimal võimalikul moel. Sellest kasvab aja jooksul, eriti vilistlaste kaudu, renomee, usaldus ja mõjukus maailmas. Selles suunas areneb ka Tartu Ülikool.
Ülikoolile ja Tartule on tähtis suurte, kriitilist massi koondavate originaalsete asjade tegemine: ülikoolis näiteks Aasia keskuse, e-teenuste ja infotehnoloogia mõju-uuringute keskuse ja Euroopa Liidu - Vene uuringute keskuse loomine, sTARTUp Day ürituste seeria algatamine, IT ja majandusteaduse sümbioosi võimaldava Delta maja rajamine, või linna vaates Eesti Rahva Muuseumi ehitus. 
Margit Sutrop: Küll see suur tuleb, kui me loome ülikoolis soodsad tingimused loovaks mõtlemiseks, uute ideede genereerimiseks ja koostöiseks elluviimiseks.
*Kas uues rektoraadis leiduks kohta ka sotsiaalteaduste, meditsiini ja humanitaarteaduste valdkondade esindajatele või on oodata jälle vaid loodusteaduste esindajatest koosnevat rektoraati?
Volli Kalm: Vt ka vastust küsimusele 2.6. Kõigepealt, alates 2016. a. algusest on rektoraadi koosseisus kõik neli dekaani, seega on kõik küsimuses viidatud valdkonnad rektoraadis esindatud. Lisaks asus akadeemilise sekretärina tööle endise täppisteadlase asemel arstiteadlane. Need muutused on osutunud väga tulemuslikuks nii suurema koostöö, ühiste huvide kokkuleppimise kui kiirema infovahetuse tagamisel. Küsimus puudutab aga ilmselt prorektoreid ja ka nende osas leiduks kindlasti kohta mitte-loodusteadlastele – leppige kokku ja pange end vaimselt valmis, et pakkumised vastu võtta.
*Ülikooli ajakirja Universitas Tartuensis 2017. aasta erinumbris (nõukogu esseekogumik) on avaldatud Peeter Saari artikkel „Valdkond peab saama selge eestikeelse nime – teaduskond“. Kas peate rektorina vajalikuks tegutseda selle nimel, et valdkonnad saaksid nimetatud teaduskondadeks?
Volli Kalm: Vt ka vastust 2.3 küsimusele. Olen nõus, et akadeemiliste üksuste nimetused inglise ja eesti keeles peaksid olema sisult identsed, aga rõhutan, et nimest olulisem on neis tehtav sisuline töö ja selle tase, mis toob tunnustuse. 
Dear Margit Sutrop, when you look back at the summer of 2015 and the move of a number of foreign philology departments from Ülikooli 17 to Lossi 3, do you then see any reason for being self-critical? I am thinking of aspects like the move being announced and getting started - for most of the staff - very suddenly in the middle of the summer, that the FLLC then had to postpone the start of the courses for its students for one week in September, and also the fact that construction work was going on in Lossi 3 for almost all of September after the move. (I could in fact have mentioned several more things.) Were there - according to your opinion - any severe mistakes made and what is in that case your responsiblity for them? Since you are now applying for the position as a rector, have you perhaps learnt something from this process or can the rest of the university expect moves to be conducted in more or less the same way in the future as well?
Margit Sutrop: I understand that moving to another building causes a lot of inconvenience. And I am thankful for everybody who has shown understanding and patience. Unfortunately there are only short periods of time where renovation of buildings can be done without interruption in using the lecture halls. If we look back to this process, there were several delays in the construction work which caused problems for staff and students but taking into account how complicated the whole process was and how many different units had to change rooms and move out and in, it went relatively smoothly. And the result shows that it was really worth all this trouble. Look at the nice library and new common rooms in Lossi 3.
* Ülikool on ühiskonnas teerajaja. Viimastel aastatel on see roll kaotsi läinud - ülikool ei võta sõna olulistel teemadel, pigem vaikitakse probleemid maha - lihtsalt eksisteeritakse ja ei soovita ühiskonnas ühelgi teemal diskussiooni tekitada. Kas Sina muudad seda? Kas oled nõus ja valmis langetama otsuseid, mis võivad pälvida meelepaha, tekitada meediatormi, aga mis kokkuvõttes näitavad, et ülikool on ühiskonna alustala?
Margit Sutrop: Jah, ma pean väga oluliseks, et Tartu Ülikool oleks ühiskonnas eestkõneleja ja liidri rollis. Aga meediatormi ei ole vaja tekitada, ülikool võiks jääda alati väärikaks ja aidata kaasa viisaka ning tasakaaluka arutelukultuuri kujundamisele. Usun, et kõigest saab rääkida, aga oluline on, kuidas seda teha.
Olen valmis langetama otsuseid, mis võivad pälvida osade inimeste meelepaha, kuna nende huve on riivatud. Aga meediatormi on sageli võimalik ära hoida õige kommunikatsiooniga.


Tagasi lehe algusesse


3. VÕRDNE KOHTLEMINE JA SELLEGA SEONDUV

3.1. Kas peate aktsepteeritavaks oma juhendatavat kiusanud ja ahistanud töötaja jätkamist professori ametikohal?
Volli Kalm: Ei pea. Kui silmas on peetud hiljuti avalikus meedias käsitletud endise doktorandi ja tema endise juhendaja konflikti, siis 1. Ülikooli esindajad tegid toonase olukorra väärika lahendamise nimel üksjagu tööd, 2. See oli keeruline juhtum, mis polnud ühepoolne ja mille lahendamist raskendas asjaolu, et mõlemad osapooled palusid ülikoolilt konfidentsiaalsust ja mitte sekkumist, 3. uute asjaolude ilmnemisel alustasime veebruari lõpus uuesti ülikooli-sisese juurdluse (toimuvale 2 kriminaaluurimisele lisaks), ja 4. pärast selle tulemuste selgumist võtame seisukoha professori suhtes.
Margit Sutrop: Kiusamine ja ahistamine ei ole ühelgi ametikohal aktsepteeritavad.
3.2. Kas arvate, et ülikooli juhtkonna poolt vastuvõetud hea käitumise tavad on piisavad, et vältida näiteks juhipositsiooni kuritarvitusi (nii akadeemilist nepotismi, juhendatavate tööde plagieerimist, "alluvate" suhtes jõhkrutsemist jne) või aitaks siin miski muu? ja lisaküsimus, kui arvate, et on veel midagi tarvis: siis mida olete omalt poolt valmis tegema, et akadeemiline keskkond paraneks?
Volli Kalm: Reeglite ja seadustega pole võimalik reguleerida inimeste käitumist igas ettetulevas situatsioonis. Ühistele põhiväärtustele tuginev käitumis- ja suhtlemiskultuur ning 0-tolerants ebakohase käitumise suhtes aitab ära hoida ahistamise, huvide konflikti ja ebavõrdse kohtlemise juhtumid. Ülikooli head akadeemilised tavad ja võrdse kohtlemise põhimõtted on meil eri sihtrühmi kaasanud laiapõhjalise arutelu tulemusel kokku lepitud ja seda esimese ülikoolina Eestis. Juba see protsess ise, nõustajate tööleasumine ning mõnede juhtumite avalik käsitlus on oluliselt kasvatanud töötajate ning üliõpilaste teadlikkust ning ka julgust selliseid võimalikke kuritarvitusi tähele panna ja neile vastu astuda. Ülikoolis on praeguseks loodud terviklik süsteem – eelviidatud head tavad ja põhimõtted, töötajate nõustaja, üliõpilaste nõustajad (ka psühholoogid), akadeemiline komisjon, plagiaadituvastussüsteem, siseaudiitorid, personaliarenduskeskus –  selleks, et vältida ebakohased käitumised ja suhted ning nõustada ja aidata kõiki akadeemilise kogukonna liikmeid nende probleemide lahendamisel. Rektori ja kolleegina luban ka edaspidi seista ülikooliperele nii vaimselt kui füüsiliselt toetava ja motiveeriva töökeskkonna arendamise eest.
Margit Sutrop: Võrdse kohtlemise juhendi, juhtimise, õpetamise, õppimise ja hea teadustava koostamine on alles esimene samm. Paber ise ei muuda midagi, tähtis on jõuda selleni, et inimesed oleksid paberit mõttega lugenud, teadvustaksid ohu kohti ning märkaksid heast tavast kõrvalekaldumist ja seisaksid selle vastu. Kui töötajal või üliõpilasel tekib küsimus, kas mingi toimiv praktika on ikka eetiline, siis ta võib seda kontrollida hea tava paberit lugedes. Samuti saab ta hea tava dokumendile viidates tõstatada küsimuse kollektiivis või avalikkuses. Hea tava kirjapanemine peaks soodustama refleksiooni ja arutelu selle üle, millised praktikad on mittevastuvõetavad.
3.3. Küsimus puudutab Teie teadmisi ja tõlgendust õppekorralduseeskirjast. Olete rektor ja saate teada, et üks TÜ tudeng, koolieelse lasteasutuse õpetaja erialalt, on olnud õpingute ajal suguühtes lapsealisega ning tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ja tal on kehtiv karistus. Juhtute nägema õppeprorektorit, kes ei tea veel sellest. Mida ja kas ütlete talle ning mida soovitate?
Volli Kalm: Loomulikult informeerin õppeprorektorit nii toimunust kui üliõpilase nimest. Ma usun, et ei vaja erilist arutelu küsimus sellest, et taolise seadusevastase teo toime pannud üliõpilane ei vääri TÜ üliõpilase staatust (eksmatrikuleerimine tahtlikult toime pandud kuritoe eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel) ega sobi õpetaja väärikasse ametisse. Siiski pean rõhutama, et küsimuses viidatud informatsiooni liikumise järjekord on äärmiselt ebatõenäoline, sest ülikoolipere liikmete seadusevastaste tegude kohtueelne uurimine ja kohtulik menetlemine on ülikooli juhtkonnale juba eelnevalt teada.
Margit Sutrop: ÕKE punkt 150.11.2 ütleb , et õpingute ajal karistuse saanud üliõpilane eksmatrikuleeritakse. Seega sellest faktist teada saades jah teavitaks õppeprorektorit ja tema kaudu valdkonna dekaani mulle teatavaks saanud infost ning paluks kontrollida fakte ning siis vastavalt õppekorralduseeskirjale tegutseda.
Kaasus on huvitav, sest tekib küsimus, et kas teadasaamine karistamise faktist peakski olema juhuslik või peaks info edastamine olema riiklikult reguleeritud? 
3.4. Teile kui rektorile kirjutab TÜ vilistlane murega, et tema lähedaselt küsiti koolieelse lasteasutuse õpetaja bakalaureuse õppesse kandideerimisel eksamikomisjonis (viie ülejäänud kandidaadi ees) sõna-sõnalt: "Milline Eesti erakond on kõige pagulasvaenulikum?". Vilistlane leiab, et selline küsimus oli kohatu ja võis sundida vastajat oma poliitilist eelistust käsitlema, mistõttu ta palub Teilt, et ülikool vabandaks kandidaadi ees. Nimelt on vilistlasele väga oluline oma alma materi maine ja väärikus. Mida Te talle vastaksite ja milliseid samme seejuures astuksite?
Volli Kalm: Nõustun, et küsimused, mis eeldavad üliõpilaskandidaadilt oma poliitiliste eelistuste väljaütlemist, teadmata kas need mõjutavad tema võimalusi saada vastuvõetuks, on kohatud ja komisjonid peavad neist hoiduma. Analoogsete juhtumite korral on komisjonide tähelepanu sellele juhitud. Isegi siis, kui üliõpilaskandidaat tahtlikult või tahtmatult väljendab oma poliitilisi-, usulisi- vms eelistusi, ei luba ülikoolis kehtiv võrdse kohtlemise juhend teda teiste suhtes ebavõrdselt kohelda ja hinnata. Selle konkreetse küsimuse asjaolude väljaselgitamiseks oleks vaja, et üliõpilaskandidaat pöörduks TÜ akadeemilise sekretäri poole ning eksamikomisjoni ebakorrektse käitumise korral ülikool loomulikult vabandab üliõpilaskandidaadi ees. 
Margit Sutrop: Pagulaste teema on väga emotsionaalselt laetud. Kujutleme mõnda teist sarnast olukorda. Näiteks et küsitakse, et milline Eesti erakond on kõige enam RailBalticu vastu. Kas see tekitaks samasuguse reaktsiooni? Äkki küsija ei mõelnudki küsida väärtuselisi ehk poliitilisi eelistusi vaid küsis fakti-küsimuse? 
3.5. Et kedagi diskrimineeritakse Tartu ülikoolis, seda ei tolereerita ja taunitakse. Need on küll väga ilusad sõnad, mis ei käi tegelikkusega ja reaalse eluga kokku. Tartu ülikoolis alandatakse inimesi igal võimalikul viisil, õppejõud kehtestavad ennast võimu ja mõju abil. Nad panevad inimestele hindeid just näo järgi. Kuidas suhtute puudega inimeste alandamisse, diskrimineerimisse, inimväärikuse mõnitamisse, solvamisse? Mida teete, kui see saab Tartu ülikoolis avalikuks või seda on tunda? Seda kohtab peale Tallinna ülikooli ka Tartu ülikoolis päris sageli. Paraku küll. Aitäh!
Volli Kalm: Väide üliõpilaste pidevalt alandamisest Tartu Ülikoolis ei vasta kindlasti tõele! Muidu siin ju ei õpiks Eesti parimad üliõpilased, kellele on avatud kogu maailma ülikoolid.
Me ei saa tegelikkust muuta, kui me ise midagi ette ei võta. Mina olen selleks valmis, ülikoolipere on kokku leppinud heades akadeemilistes tavades ja võrdse kohtlemise põhimõtetes, rääkimata seaduste olemasolust. Tehke need ebaväärikad teod ja alandajad avalikuks! Kinnitan teile, et ülikooli ja valdkondade juhtkonnas on inimesed, kes ei avalda ebaväärika kohtlemise osaks langenud inimeste nimesid, kuid vajavad fakte selleks, et ebaõiglusele reageerida ja ülikooli akadeemilist organisatsioonikultuuri kaitsta.
Margit Sutrop: Need on väga karmid süüdistused, mis vajaksid faktidega tõestamist. Saan tõesti vaid kinnitada, et igasugune diskrimineerimine, alandamine, inimväärikuse haavamine ja solvamine on lubamatu. Kui sellised faktid ilmsiks tulevad, siis tuleb kindlasti sellega tegelda.
3.6. Te saaksite käesoleva konkursi kestel teada, et Teie vastaskandidaat on teinud ebasündsaid lähenemiskatseid oma juhendatavale. Asjaoludes puudub vähimgi kahtlus ning midagi täiendavalt tuvastada poleks vaja. Mida ja mis hetkel Te selle informatsiooniga ette võtaksite?
Volli Kalm: Ma põhimõtteliselt ei aktsepteeri küsimuses viidatud ebamoraalset käitumist, kuid samavõrra kohatuks ja enda jaoks välistatuks pean ma vastaskandidaadi personaalset ründamist. Seega jääb üle võimalus kohe, delikaatselt ja mitte avaliku debati käigus informeerida sellest tuvastatud juhtumist vastaskandidaadi vahetut töökorraldajat, rektori valimiskomisjoni ja TÜ nõukogu. Need väga respekteeritud inimestest kogud saavad kujundada oma seisukoha toimunu suhtes ning otsustada kuidas selles olukorras kandidaadi ja valimistega edasi minna.
Margit Sutrop: Kõigepealt küsiksin talt endalt, kas see info vastab tõele ja kuulaks ära tema selgituse. Siin on kaks aspekti- üks on juhendatava turvalisuse, au ning respekti küsimus, teisalt aga küsimus konkreetse inimese sobivusest ametikohale. Esimese aspekti puhu on oluline, kas ebasündsa käitumise ja au haavamise pärast on vabandatud ja edasiste intsidentide tekkimise vältimiseks juhendaja-juhendatava suhe lõpetatud. Teise aspekti puhul hoiduksin küll hinnanguid andmast, kuna on selge, et vastaskandidaadi isikuomadustega või ametisse sobivuse küsimusega tegelemist tõlgendataks kergesti kui soovi halvendada teise positsiooni ja nii ei saaks ma sellises olukorras midagi kasulikku teha.
3.7. Milline on Teie hinnangul õppetund, mille Tartu Ülikooli juhtkond sai ahistamisjuhtumi avalikuks tulemisel ja millised on reaalsed sammud, mida plaanite edaspidi taoliste olukordade lahendamisel ette võtta? 
a) Professori-juhendatava ahistamisskandaali tõttu on Tartu Ülikooli maine tõsiselt kahjustunud. Mida on tehtud valesti? Kas ja kuidas uus rektor kavatseb sellised ahistamisjuhtumid lõpetada? 
b) Kuidas oleks võinud TÜ paremini doktorandi ahistamisjuhtumi puhul tegutseda või millise seisukoha avalikkuse ees võtta? Mida olete õppinud selle intsidendi kriisikommunikatsioonist? 
c) Kuidas oleks Tartu Ülikool võinud tegeleda ahistamisjuhtumitega? Miks on Tartu Ülikoolil reageerimiseks läinud 3 aastat? Kuidas hindate olukorda, teades, et probleem on laiem kui see paistab ja hetkel on Tartu Ülikool püüdnud seda pigem maha vaikida ja väiksemaks teha? 
d) Kuidas suhtute hiljuti avalikuks tulnud juhtumisse, kus Tartu Ülikooli doktorant sattus teda juhendava vanemteaduri/nüüdse professori ahistamise ohvriks? Kas Tartu Ülikool tegi piisavalt, et olukorda lahendada? Kas pärast töötaja lahkumist on TÜ teinud piisavalt, et selliseid olukordi vältida tulevikus? Ning lõpetuseks, kas selline käitumine vanemteaduri poolt näitab üles sobilikke juhtimisoskusi professoriametiks?
Volli Kalm: Hiljuti meedias käsitletud endise doktorandi ja tema endise juhendaja konfliktiga tegeles ülikool alates 2013. a lõpust. Kõigi osapooltega on korduvalt vesteldud ja neid nõustatud, instituudi juhatajat ja professorit on kohustatud probleem lahendada ning professorile on tehtud hoiatus. Veelgi enam, ka siis kui mõlemad, nii doktorant kui professor, sõlmisid 2016. a. ülikooliga lepingu, milles palusid juhtunut edaspidi käsitleda kahe isiku eraelulise probleemina, kirjutas ülikool professoriga sõlmitud lepingusse klausli, mis jätab ülikoolile õiguse tulla küsimuse juurde tagasi uute asjaolude selgumisel. Samal põhjusel taasalustasime 2017. a veebruari lõpus uuesti ülikooli-sisese juurdluse (toimuvale 2 kriminaaluurimisele lisaks), ja pärast selle tulemuste selgumist võtame seisukoha professori suhtes.
See oli keeruline juhtum, mis pole ühepoolne ja mille lahendamist raskendas asjaolu, et mõlemad osapooled palusid ülikoolilt konfidentsiaalsust ja mitte sekkumist. Aga me oleme sellest õppinud ning nüüdseks on meil ainsa ülikoolina Eestis vastu võetud head akadeemilised tavad, koostatud võrdse kohtlemise juhend ning ametis on nii töötajate kui üliõpilaste psühholoogilised nõustajad. Õppimisruumi on ülikoolil ka selles, mis puudutab taoliste juhtumite avalikustamise aega, kohta ja viisi ning oma liikmeskonna informeerimist.
Mistahes ahistamise-, diskrimineerimise või ebavõrdse kohtlemise juhtudel on tegutsemisviis ülikoolis väga selge ja lihtne. Neist tuleb ja peab rääkima, vaikimine ja kõrvaltvaatamine ei paranda töö- ja suhtlemiskultuuri. Üliõpilased peaksid pöörduma vastavalt sellele, kellega on probleem seotud, kas instituudi juhi, dekaani või õppeprorektori poole. Pidevalt  on valmis nõu andma ja edasistes toimingutes toetama õppeosakonnas töötavad üliõpilasnõustajad.
Töötaja peaksid pöörduma esmalt enda töö vahetu korraldaja poole. Kui probleem ongi tekkinud töö vahetu korraldajaga, siis struktuuriüksuse juhi poole. Kui sealt ei saa abi, on võimalik esitada see küsimus lahendamiseks akadeemilisele sekretärile. Lisaks on võimalik pöörduda personaliosakonnas töötava nõustaja poole, kelle ülesandeks on aidata osapooltel konflikti lahendus leida. Käitumisvõimalused erinevates olukordades on põhjalikumalt lahti seletatud Tartu Ülikooli võrdse kohtlemise juhendis: http://www.ut.ee/et/vordse-kohtlemise-juhend
Margit Sutrop: Ma arvan, et edaspidi me oleme põhimõtteliselt teises olukorras, sest nüüd on meil olemas võrdse kohtlemise juhend, millele saab konfliktide korral toetuda. Juhend hakkas kehtima alles käesoleva õppeaasta alguses. Palju sellest abi on, alles selgub. Kui juhendis ilmneb puudujääke, tuleb seda täiendada. Aga juhend üksi ei kaitse veel kedagi. Ohukohaks võib olla see, et inimesed ei oska näha, millal teatud käitumismuster on muutunud (või võib muutuda) diskrimineerimiseks või lausa ahistamiseks. Ülikoolis tuleb teha veel tööd, et luua raamistik, mis aitab tagada tõhusa ennetustöö, võimaldab väärkäitumise juhtumeid lahendada ja pakkuda kaitset ning toetust konflikti all kannatajatele. Lisaks on vaja ülikoolis edendada sellealast teadlikkust, sh et inimesed teaksid tugisüsteemide olemasolust. Siin on meil teiste riikide kogemusest palju õppida.
a) Sellest on tõsiselt kahju, et ülikooli maine on saanud kannatada.
b) Saan vastata vaid kommunikatsiooni kohta, sest minu teadmine juhtumi kohta pärineb ajalehest ja rektori antud selgitustest. Antud juhul oli ülikooli jaoks olukord väga raske selle poolest, et ajakirjanduses ilmunud artikkel rääkis doktorandi ja juhendaja vahelisest konfliktist, aga ülikooli süüdistati juhtumi vales menetlemises, andmata ülikoolile piisavalt sõna, et selgitada, kuidas ta juhtumit menetles. Juhtum on õpetlik ajakirjanduseetika aspektist.
c) Ma ei tea, millistele faktidele Teie väide põhineb, et Tartu Ülikool on püüdnud probleemi maha vaikida ja väiksemaks teha? Minul selliseid fakte pole.
d) Kuidas suhtute hiljuti avalikuks tulnud juhtumisse, kus Tartu Ülikooli doktorant sattus teda juhendava vanemteaduri/nüüdse professori ahistamise ohvriks? Kas Tartu Ülikool tegi piisavalt, et olukorda lahendada? Kas pärast töötaja lahkumist on TÜ teinud piisavalt, et selliseid olukordi vältida tulevikus? Ning lõpetuseks, kas selline käitumine vanemteaduri poolt näitab üles sobilikke juhtimisoskusi professoriametiks?
See on väga ebameeldiv juhtum, millest tean vaid ajalehtede ja rektor Volli Kalmu jagatud selgituste kaudu. Kuna ma ei ole olnud tekkinud olukorra menetlemisega seotud, ega ole seega kursis, milliseid samme, mis põhjustel ning millal astuti, siis ma ei tahaks seda juhtumit kommenteerida. Ma arvan, et ülikool õppis sellest juhtumist, sest vahepeal on koostatud võrdse kohtlemise juhend, mis annab juhtnöörid taoliste konfliktide lahendamiseks. Juhendi olemasolu ei anna muidugi kindlustunnet, et selliseid olukordi ei saa tekkida tulevikus, küll aga annab see kindlustunde, et ülikool taunib igasugust diskrimineerimist. Samuti annab ta juhiseid konflikti korral toimimiseks. Kui aja jooksul selgub, et see pole piisav, tuleb protseduure täiustada.
3.8. Kui saate rektoriks, kas plaanite luua Tartu Ülikooli juurde sõltumatu kogu, mis tegeleks ahistamis- ja diskrimineerimisjuhtumitega?
Volli Kalm: Jah, kui akadeemiline kogukond peab seda vajalikuks. Seni oleme me igal üksikul juhul moodustanud erapooletutest asjatundjatest komisjoni, kes selgitab välja asjaolud ja teeb ettepanekud, milliseid samme astuda. Meil on pidevalt töötav ja regulaarselt koos käiv akadeemiline komisjon, kelle pädevusse kuulub hinnangu ja soovituste andmine rektorile, kui tegemist on akadeemiliste heade tavade ja teaduseetika põhimõtete rikkumisega.
Margit Sutrop: Kas vajadus on püsivalt tegutseva sõltumatu kogu loomise järele või tuleks hoopis kellegi vastustuseks teha tegelda ennetuse ja teavitustööga ja lahendamisega, seda peab mõtlema. Siin võiks olla abi teiste ülikoolide kogemusest, sest mujal maailmas on antud teemaga pikemalt tegeldud. 
3.9. Milliseid samme peaks Tartu Ülikool teie hinnangul astuma, et tulevikus potentsiaalset ametialase võimupositsiooni kuritarvitamist nii akadeemilise kui ka administratiivse personali puhul ennetada?
Volli Kalm: Olen veendunud, et akadeemiliste heade tavade ja ebavõrdse kohtlemise põhimõtete heakskiitmisele eelnenud laialdased arutelud ülikoolipere liikmetega on juba oluliselt kaasa aidanud nende võimalike probleemide äratundmisele ja teadvustamisele, samuti on tõusnud teadlikkus, mida neil juhtudel ülikoolis teha ja kelle poole pöörduda. Alustasime regulaarseid, kord semestris toimuvaid juhtide koolitusi, kus muuhulgas käsitlesime ka huvide konflikti ja ametialase võimu kuritarvitamise küsimusi. Personaliarenduskeskuse juhtimisel on plaan jätkata regulaarseid personalikoolitusi ning samuti jätkata juba aastaid toimunud töörahulolu küsitlusi, mille tulemuste baasilt saab planeerida järgmisi samme.
Margit Sutrop: Senisest tõsisemalt peame suhtuma huvide konfliktidesse, mida - arvestades Eesti väiksust, ei ole alati võimalik vältida, aga nendega seonduvate riskide teadvustamine ja tundlik käsitlemine on ikkagi võimalik. Ma arvan, et võtmeküsimus on suurendada mõistmist, miks on vajalik vältida huvide konflikte ja kaitsta nõrgemat osapoolt konfliktide puhul, kus osapooled on erinevatel võimupositsioonidel. See puudutab näiteks lähisugulaste ja lähisuhtes olevate inimeste töötamist üksteise otseses alluvuses, juhendaja ja juhendatava suhteid ja teisi taolisi olukordi. Tuleks luua kord, mis näeb ette, et välditakse lähisugulaste ja lähisuhtes olevate inimeste töötamist (sh juhendamisega seotud tööd) üksteise otseses alluvuses. Kui juhendajal ja juhendatavatel tekib lähisuhe, tuleks määrata uus juhendaja. See on oluline nii mõlemale osapoolele, hoidmaks töö- ja eraelu lahus, ent sama palju ka kogu kollektiivile, et kellelgi ei tekiks tunnet, et kedagi eelistatakse või koheldakse teistel alustel. Siin kehtib põhimõte, et asjad mitte ainult ei pea olema õiglased vaid ka näima õiglased. 
 
3.10. Kas Teie hinnagul esineb Tartu Ülikoolis palgalõhe probleemi? Mida kavatsete selles küsimuses rektorina ette võtta?
Volli Kalm: Analoogselt ülikoolivälise tööjõuturuga on meeste palk üldjuhul mõnevõrra kõrgem kui sarnast tööd tegevate naiste palk. Osaliselt on soolised palgaerinevused seletatavad palgaerinevustega erialade vahel ja juhtimisülesannete täitmisega. See tähendab, et suhteliselt kõrgete keskmiste palkadega meditsiini- ning loodus- ja täppisteaduste valdkondades, samuti eri tasemete juhtide (rektoraat, dekaanid, instituutide juhatajad) hulgas on naisi suhteliselt vähe. Positiivne ja püsiv tendents on see, et sarnaselt  2015. aastaga tõusis ka  2016. aastal ülikoolis naiste keskmine kogupalk kiiremini (5%) kui meestel (3,8%). Akadeemiliste ametikohtade lõikes on naiste keskmise kogupalga tõus olnud kiirem professori, dotsendi, vanemteaduri ja nooremteaduri ametikohtadel. Kõik see näitab, et akadeemilistes üksustes on palgapoliitika kujundajad õigel teel ja põhjendamatu palgalõhe on kadumas. 
Margit Sutrop: Analüüsist "Palk 2016" tuleb välja, et TÜs oli sooline palgalõhe 2016. aastal 24% (2015. Aastal 25%), st naiste keskmine palk oli 24% madalam kui meeste keskmine palk. Akadeemiliste ametikohtade lõikes oli suurim palgalõhe assistentide ja õpetajate grupis (8%). Vanemteadurite grupis on naiste keskmine palk meeste omast kõrgem.
2016. aastal sooline palgalõhe enamikes ametigruppides vähenes võrreldes 2015. aastaga. Täpsed andmed on meil vaid akadeemiliste töötajate kohta. ülikooli mitteakadeemiliste töötajate soolist palgalõhet ei ole ametikohtade lõikes uuritud. Palgalõhe on tõsine problem, millega tuleb tegelda. Aga edasi saame liikuda nii, et kõigepealt teeme paremad ja täpsemad ametijuhendid ning ütleme, kuidas me iga inimese tööpanust mõõdame. See on praegu liiga üldiselt kirjas ja seetõttu võib alati öelda, et üks teebki rohkem või paremini. Aga panus ei tohiks olla juhi kõhutunde põhjal otsustatud vaid peaks olema selgelt mõõdetav.
Suur erinevus on palkade vahel ka erialade lõikes.
Ühelt poolt on see tingitud sellest, et palgad on korrelatsioonis vastava sektoriga ühiskonnas. Teisalt on selle taga aga ka erinevate struktuuriüksuste rahaline võimekus. Igas valdkonnas on meil instituute, kes on rohkem hädas. Meil on instituute, kus lihtsalt ei ole võimalik rohkem maksta kui miinimumpalka ja isegi seda võidakse teha pidevalt miinuses olles. Minu kogemus dekaanina näitab, et abi on sellest, kui alustada probleemide kaardistamisest ja otsida komplekslahendust. Vähene finantsvõimekus viitab sageli ka probleemidele personalipoliitikas, õppekavades, teadustöös. Ühtki struktuuriüksust ei tohiks jätta tema hädadega üksi vaid tuleks püüda eri osapoolte koostöös leida lahendusi ning tõsta üldist võimekust.
3.11. Dear Candidates, Thank you for the opportunity to ask you questions. I wish you both the best of luck. My question is with regard to gender differences. As in many other EU countries, the number of women in Estonia is far above the number of men (there is currently 113 to every 100 men (2016; https://www.stat.ee/29918)). Similarly, the proportion of young women with college degrees in Estonia is more than double that of young men (http://news.err.ee/107015/estonia-sets-eu-record-for-education-gender-gap), also in line with other EU countries. Of course, now Estonia has a woman president. How can we increase the number of women leaders in the University of Tartu, from the ground up? For example, the Estonian Academy of Sciences currently has no woman in the Division of Biology, Geology and Chemistry. In the "Structure of the University of Tartu", the only one mentioned (out of 10) is Professor Sutrop. Obviously, one of you is a man, and the other a woman, but I am not trying to be facetious. This question must be addressed by women as well as men. I certainly understand that this problem is not unique to the University of Tartu. It is very important to have diversity in leadership roles, to gain from the wealth of experience that only diversity can bring. But it is also important to have leaders that understand how to make changes happen. What is your opinion? Thank you in advance.
Volli Kalm: Of course, the lack or underrepresentation of women in various leadership-required positions is a waste of available human capital. In various regulations of Estonian academic life there are measures promoting equal possibilities for advancement of women in their career path – for example, excluding the time of maternity- and childcare leave from the period of either grant or job evaluation. As of leadership roles the readiness of women to take these positions also ought to be higher, even though I do understand their preference to concentrate on their academic rather than administrative career. In that sense women are not different from men in general. In my career I have proposed vice-rector positions to women twice, I have supervised four female PhD students and mentored a female vice-dean. I will continue to involve women to my teams. However, I am not in favour of quota for guaranteeing equal representation of women in academic positions. 
Margit Sutrop: I agree that diversity in leadership roles is important to gain from different perspectives. This concerns both gender-balance and balance between different disciplines. I do not think that we should introduce quota since this will put those who are elected in a difficult situation as if they were elected because of their gender or discipline. But we should raise awareness of this issue and reach the understanding that it is important. By paying more attention to this question and by being critical towards existing practices we will create step-by-step the culture where it is normal to seek balance.
3.12. Milliseid konkreetseid samme ja meetmeid kavatsete kasutusele võtta seoses hiljuti üleskerkinud ülikooli töötajate ja üliõpilaste diskrimineerimisküsimuse lahendamiseks?
Volli Kalm: Olen sellele suuresti vastanud varem esitatud küsimuste juures. Seepärast siin lühidalt: vastu on võetud head akadeemilised tavad ja neid täiendatakse ja ajakohastatakse pidevalt. Juba nende tavade vastuvõtmisele eelnenud laialdased arutelud on toonud kaasa olulise teadlikkuse ja märkamise kasvu. Oleme kokku leppinud võrdse kohtemise juhendi ning uute asjaolude ilmnemise tõttu moodustasime akadeemilise sekretäri korraldusega uurimiskomisjoni viimase avalikkuses käsitlemist leidnud ahistamisjuhtumiga seonduvate asjaolude läbivaatamiseks; oleme kahtluste korral palunud algatada kriminaaluurimisi ülikooli (nüüdseks enamasti endiste) töötajate tegude suhtes; töötab ülikooli siseauditi büroo; toimunud on juhtkonna koolitused huvide konflikti äratundmiseks ja vältimiseks.
Margit Sutrop: Iga diskrimineerimisküsimusega tuleb tõsiselt tegelda. Õppeaasta alguses vastu võetud võrdse kohtlemise juhend annab ka konkreetsed juhised, kuidas konflikte lahendada.
3.13. Viimasel ajal on meediasse jõudnud palju eetikaga seonduvaid juhtumeid - ülikooli rahade kasutamine isiklikes huvides, ebavõrdne kohtlemine rahvuslikul või seksuaalsel pinnal, kahtlused teadustulemuste usaldusväärsuse osas jms. Nüüd, kus valmimas on üldisi põhimõtteid kajastavad head tavad, on vaja jõuda ka selgemate reegliteni. Mida tuleks esmalt teha, et selliseid olukordi ennetada? Kas sanktsioonid teatud rikkumiste osas peaksid olema ette teada? Milliste olukordade puhul peaks juhtkond väljendama nulltolerantsi (mitte hoiatuse näol)?
Volli Kalm: Heade tavade koostamine ja arutelud on silmnähtavalt suurendanud inimeste teadlikkust probleemsete juhtumite äratundmisel ning see võiks edaspidi pigem vähendada administratiivsete reeglite osa akadeemilise kultuuri suunamisel. Leian, et vajalikke seaduseid ja reegleid on meil selliste juhtumite käsitlemiseks piisavalt. Kui millestki on puudu jäänud, siis pigem töökollektiivide sees asjade avatud käsitlemisest, kuna just ebaõigelt koheldud või ahistatud isikud on soovinud delikaatsust.
Ma usun, et ebakohast käitumist aitab karistustest enam välistada pigem üldine suhtumine ja hoiakud. On olukordi, kus karistamine on asjakohane. Ülikoolis valitseb nulltolerants akadeemilise petturluse ja kohtus süüdimõistva otsuse saanud teadlikult seadusevastaste tegude suhtes. Mõistan täiesti, et akadeemilise kogukonna jaoks on nulltolerants laiema sisuga ja ma ei karda seda rakendada, muuhulgas oleme kahtluste korral korduvalt ülikoolipoolse initsiatiivina teinud ettepanekuid kriminaaluurimise alustamiseks. Kõik hiljutised konkreetsed näited on sisult vastuolulisemad ja mitte nii ühemõttelised kui meedias käsitletud, mistõttu pean tehtud otsuseid ja algatatud uurimisi proportsionaalseks sooritatud teole. Lisaks, kui küsija viitab teadustulemuste usaldusväärsusest rääkides eelmisel nädalal Eesti Ekspressis ilmunud loole, siis selle argumentatsiooniga ma ei nõustu.
Margit Sutrop: Jah, peame kindlasti leppima kokku täpsed protseduurid, kuidas rikkumisi menetleda ja mis on võimalikud sanktsioonid ja kus on nulltolerants. Sanktsioonide kokkuleppimine ja neist teavitamine on oluline ka rikkumiste ennetamiseks.
My department, under Faculty of Arts and Humanities, has for a long time experienced a toxic work environment where members of the staff are subjects to harassment. This week, a colleague of mine fainted following an argument with a superior. This has been the most difficult experience in my work life, so far. What can Margit Sutrop say to convince employees that she is able to provide a safe work environment for staff at the entire university?
Margit Sutrop: I am aware of this conflict and I am deeply sorry for what happened. Unfortunately the dean cannot avoid such conflicts. What I can do is tp ensure that people know what is acceptable and what not. And we can pay more attention to character traits and behaviour in selecting people in leadership positions. Concerning the concrete case, the head of the College is dealing with it, she has mapped what happened and has asked help from the Administrative Office and the Dean’s Office. I hope that all members of the Department will also contribute to this task- to help to create a good working environment in the Department.


Tagasi lehe algusesse


4. MUU

4.1. Mida peate oma senise elu suurimaks saavutuseks ja mida oma seni suurimaks teadussaavutuseks?
Volli Kalm: Elu suurim saavutus on minu pojad ja minu panus ülikooli juhtimisse tema väga erinevatel tasanditel. Suurim teadussaavutus on Kirde-Euroopa (Balti mere piirkond ja Ida-Euroopa platvorm) mandrijäätumiste ajalise ja ruumilise leviku ning sellega seotud klimaatiliste tsüklite väljaselgitamine ja seitsme kaitstud doktoritöö juhendamine.
Margit Sutrop: Suurima mõjuga on kindlasti olnud Tartu Ülikooli eetikakeskuse käivitamine 2001. aastal, mille tegevuses löövad täna kaasa kõik ülikooli valdkonnad. Eetikakeskusel on arvukalt häid koostööpartnereid nii Eestis kui ka 24 välisriigis. Rahvusvaheliste teadusprojektide kaudu on eetikakeskus pannud Eestis aluse eetiliste aspektide uurimisele erinevates teadustes ning rakendanud saadud teadmist ka praktikas, tõmmates Eesti ühiskonna väärtuste ja normide alasesse diskussiooni. Oleme käivitanud ka avalikkusele suunatud eetikaveebi: www.eetika.ee, mille kaudu saavad kõik huvilised kaasa rääkida eetikateemalistes aruteludes, samuti infot meie konverentsidest, koolitustest, raamatutest, väärtusmängudest ja Eesti koolides ja lasteaedades läbi viidavast väärtusarendusest. Meie rahvusvahelised partnerid kinnitavad meile, et eetikakeskuse laiapõhjaline tegevus on unikaalne kogu maailmas.
Teaduslike saavutustena võiks esile tuua kahes erinevas valdkonnas tehtut. Esiteks esteetika, keele- ja vaimufilosoofia piirimail kirjutatud monograafias “Fiction and Imagination. The Anthropological Function of Literature” (Paderborn, 2000) esitasin oma originaalse fiktsiooniteooria ning kirjeldasin, mille poolest kirjanduslike tekstide lugemine erineb nt teaduslike või publitsistlike tekstide lugemisest. Teiseks, eetika valdkonnas on mu suurim panus pluralistliku väärtuste kaalumise meetodi rakendamine meditsiini-, eluteaduste, geenivaramute, e-tervise andmebaaside, biomeetriliste tehnoloogiate ja hariduse eetiliste aspektide käsitlemisel. Selle lähenemise kohta on mul ilmunud alates 2008 aastast tänaseni rida publikatsioone sellistes tippajakirjades nagu Bioethics, Cambridge Quarterly of Healthcare Ethics, Journal of Internal Medicine ja mainekate kirjastuste nagu Cambridge UP, Springer, Ashgate, Sage kogumikes.
4.2. Mida soovitaksite 20-aastasele endale?
Volli Kalm: Kui ma oleksin praegu 20-ne, siis loodetavasti oleksin kuskil bakalaureuseõppe lõpu lähedal. Soovitaksin magistriõppesse minnes vahetada eriala ja valida midagi täppisteadustega seotud tehnoloogia vallast, kombineerides seda korralikus mahus IT haridusega. Kui veel pole võimalust kasutanud, siis kindlasti soovitaksin minna vahetusüliõpilaseks välisülikooli, õppida korralikult selgeks kolmas-neljas võõrkeel, õppida maksimaalselt täiskoormusega ja käia tööl suvel. 
Margit Sutrop: See on huvitav küsimus. Ma soovitaksin võtta asju rahulikult – kõik Sinu eneseteostuse võimalused on Sinu enda sees juba olemas. Vaja on vaid puhastada ümbert kõik ülearune ja jõuda oma päris-minani. 
4.3. Mis on teie lemmikraamat ja miks?
Volli Kalm: Lemmik muutub ajas, üldiselt meeldivad ajalookäsitlused, memuaarid, teadusfilosoofia. Viimasest ajast Lindsey Huges’i “Romanovid”, mõni aasta varem Siegfried Von Vegesack’i “Balti tragöödia”, täiesti teistlaadne stiil ja väga hea on Dan Lyons’i “Disrupted: My Misadventure in the Start-Up Bubble”. 
Margit Sutrop: Tammsaare „Tõde ja õigus“ kui eestluse filosoofia peateos.
4.4. Palju on 1+1, ehk kuidas suhtute laenu võtmisesse?
Volli Kalm: Mõistlikul määral mõistlikult. 
Margit Sutrop: Laenu võtmine on mõistlik, kui see suurendab võimekust midagi suuremat ette võtta.
4.5. Millise juhtimisalase koolituse viimati läbisite ja millal?
Volli Kalm: Iga päev toimub praktiline koolitus! Spetsiaalselt organiseeritud koolitusena viimati 15. novembril 2016. a, kui toimus uurimisasutuse abil läbiviidud juhtide koolitus huvide konflikti vältimiseks, enne seda 2015/16 talvel Mare Porki & Heiti Paku koolitus koosolekute juhtimisest. 
Margit Sutrop: Eelmisel kevadel osalesin ülikoolis Aavo Koka ja Maaja Vadi väga toredal koolitusel „Akadeemilise juhtimise eripärast“ ja Pärnu juhtimiskonverentsil. Terve eelmise aasta vältel tegin läbi juhtide coachingu-programmi.
4.6. Mis oli teie ülikooliaegne suurim viga, mida keegi kindlasti ei tohiks korrata? Näiteks seoses õppimismeetoditega, tudengieluga.
Volli Kalm: Tegin mitmeid vigu, mida ei peaks kindlasti kordama. Võinuksin selle ajaga oluliselt rohkem saavutada, ehk targemaks saada, paraku raiskasin liiga palju aega mõttetult ja õppisin viimasel hetkel. Pidutsemistki võinuks vähem olla. Oli ka lollusi (tsikliga, ühiselamus, kaarsillal) , mis lõppesid hästi, kuid mida kindlasti ei tohiks korrata.
Margit Sutrop: Sel ajal, kui mina õppisin, oli kombeks eksamiks õppimist alustada kolm päeva enne eksamit. Sellise õppimismeetodiga suudetakse küll palju materjali korraga pähe ajada, aga unustatakse pärast kiiresti kõik õpitu. Õppima peab mitte eksamiks, vaid eluks. Faktide meeldejätmise asemel on olulisem õppida infot leidma, kriitiliselt hindama ja kasutama. Kõige tähtsam on õppida teaduslikke probleeme lahendama. Siis on sellest kasu kogu eluks.
* Eesti vajab reaalalasid. Ja see on olnud ülimalt meeldiv, kuidas TÜ neid ka pakkunud on. Ei küsi siin midagi, lihtsalt annan kena hinnangu ja soovin jätkuvat edu. Soovin, et veelgi tuleks sarnast võimalust nagu seda on olnud informaatika mitteinformaatikutele. Tänan siinkohal ka TÜ matemaatika ja arvutiõppe õppejõude. Ikka väga huvitavalt, tõsiselt ja hästi tehtud! 
Volli Kalm: Väga meeldiv tunnustus, eelkõige arvutiteaduse instituudi lektor Eno Tõnissonile ja tema meeskonnale. Soovime samas vaimus jätkata, sh Teaduskooli tellimusel valdkondades valmistatavate MOOC’ide abil, mis on mõeldud teaduste populariseerimisele ja tutvustamisele väljaspool ülikooli.