Ülikooli tutvustavad videod
Läbi kolme loo avatakse vaatajale suured saavutused Struve kaarest ja Lotmani semiosfäärist Mikelsaare teadusgrupi avastatud piimhappebakteri ME-3ni. Tutvustades keskkonda, kus nende saavutusteni jõuti – ainus Eesti ülikool top 5% maailma parima ülikooli seas, Tartu Ülikooli tipptasemel teadus ning elav tudengielu – kutsub video noori ka ise avastama.
Video autorid on Kaur Kokk (stsenarist-režissöör), Ivar Taim (operaator), Mihkel Zilmer (helilooja, taustaloo "Magneta" autor), Arian Levin (helirežissöör), Tiiu-Ann Tello (kunstnik), Maik Kalberg (monteerija) ja Maie Rosmann (produtsent). Näitlejad Tartu Üliõpilasteatrist ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikoolist.
Täname heade mõtete ja abi eest: Reet Adamsoo, Juho Jalviste, Lea Leppik, Mihkel Kunnus, Urmas Nõmmik, Margus Kasterpalu, Ilmar Raag, Toivo Maimets, Evelin Soosaar, Kaire-Lea Pihlap, Alla Lašmanova, Grete Ahtola.
Ingliskeelsete subtiitritega
Venekeelsete subtiitritega
Soomekeelsete subtiitritega
![]() |
Ülikooli tutvustav video Läbi kolme loo avatakse vaatajale suured saavutused Struve kaarest ja Lotmani semiosfäärist Mikelsaare teadusgrupi avastatud piimhappebakteri ME-3ni. Tutvustades keskkonda, kus nende saavutusteni jõuti, kutsub video noori ka ise avastama. |
|
![]() |
UT Gangnam Style Tartu Ülikooli tudengite poolt tehtud kogu ülikooli kaasav video, mille eesmärgiks on näidata ülikooli mitmekülgsust. Idee sündis tudengite soovist ronida kõrgustesse ja näidata nende lemmiklinna ja -ülikooli uue nurga alt. Tantsimine tipp-professoritega ning kõõlumine Tähetorni katuse serval olid neist hetkedest ühed säravamad. |
|
![]() |
1. Realia et naturalia teadusvaldkond Ingliskeelne video, mis annab ülevaate ülikooli realia et naturalia teadusvaldkonnast, selle struktuurist, mitmetest uurimisteemadest ning valdkonna alla kuuluvatest teaduse tippkeskustest. Räägivad prof Mart Ustav, porf Andres Metspalu, prof Peeter Burk, prof Toivo Maimets, prof Tõnu Kollo, direktor Marco Kirm, prof Martin Zobel ja prof Ilmar Koppel. |
|
![]() |
2. Medicina teadusvaldkond Ingliskeelne video, mis annab ülevaate ülikooli medicina teadusvaldkonnast. Tutvustatakse valdkonna struktuuri, mitmed uurimisvaldkondi, sh ka neurofüsioloogiat ning spordipedagoogikat. Sõna saavad prof Toomas Asser, prof Raivo Uibo, prof Eero Vasar, prof Heidi-Ingrid Maaroos. prof Toivo Jürimäe. |
|
![]() |
3. Socialia teadusvaldkond Ingliskeelne video, mis annab ülevaate ülikooli socialia teadusvaldkonnast, selle struktuurist ning mitmestest uurimisteemadest, sh ka taju- ning tööturu-uuringutest. Sõna saavad prof Urmas Varblane, prof Rein Ahas, prof Jaanus Harro, prof Vello Pettai, prof Talis Bachmann ja prof Raul Eamets. |
|
![]() |
4. Humaniora teadusvaldkond Ingliskeelne video, mis annab lühiülevaate ülikooli humaniora teadusvaldkonnast. Kirjeldadatakse valdkonna struktuuri, uurimisteemasid ning tutvustatakse ülikooli arheoloogide ja lingvistikute tööd. Klipis esinevad dots Kalevi Kull, prof Margit Sutrop, prof Tõnu Lehtsaar, prof Jüri Talvet, prof Karl Pajusalu, prof Valter Lang. |
|
|
Ülikooli teadussaadete sari "Bionina" Saated toovad vaataja ette põnevaid lugusid sellest, mida pakuvad teadus ja tehnoloogia paljude aktuaalsete probleemide lahendamiseks. Saate vaatamiseks tuleb klikata pildile. Saadete valmimist toetasid Euroopa Liidu tõukefondid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse vahendusel. |
||
![]() |
1. Biosensor Bionina ehk teaduslikult täpsema nimetusega – biosensor - on tundlik seadeldis, mis "haistab" talle ülesandeks antud ainet juba mõne õhus lendleva lõhnamolekuli järgi. Saade näitab, kuidas käib biosensorite väljatöötamine ning kõneleb sellest, miks neid vaja on. Invervjuud 1. saate peategelastega. |
|
![]() |
2. HIV Saade uurib, kuidas edeneb Tartu Ülikooli teadlastel aidsivaktsiini väljatöötamine ning mismoodi HIV-positiivsete rohkus Eestis meie elu-olu paratamatult juba lähiaastail mõjutama hakkab ja missugused on variandid see laine siiski üle elada. Intervjuud ja artiklid 2. saate peategelastega |
|
![]() |
3. Inimgeograafia Saatest saab teada, kuidas aitab mobiilpositsioneerimine kaardistada inimeste liikumisharjumusi ning mil moel aitab saadud info linnade planeerijaid ja ka linnaelanikke endid oma elustiili plusside ja miinuste vaagimisel. Pakutakse välja uudseid lahendusi linnasüdamete taaselustamiseks. Intervjuud ja artiklid 3. saate peategelastega |
|
![]() |
4. Tüvirakk Saates näidatakse, kuidas ravitakse vereloome tüvirakkude siirdamisega verevähihaigeid ning saab teada, kuidas on Tartu Ülikooli teadlastel õnnestunud jõuda selleni, et 70% tüvirakuravi saanud patsientidest saavad täiesti terveks. Uuritakse, kuidas edenevad uuringud ajutüvirakkudega ja miks ei saa neid juba praegu ajukahjustusega patsientidele ajusse siirdada. Intervjuud 4. saate peategelastega |
|
![]() |
5. Joogivesi Hüdrogeoloogide arvates on Eesti kõige hinnalisem maavara puhas põhjavesi. Saates kõneldakse ohtudest, mis võivad põhjavett reostada ning abinõudest, kuidas seda vältida. Eraldi on vaatluse all joogivee fluorisisaldusega seotud probleemid. Intervjuud ja artiklid 5. saate peategelastega |
|
![]() |
6. Perekond ja iive Linnuteadlased ja sotsioloogid vaevad iibelanguse põhjusi inim- ja linnuperesid võrreldes ning jõuavad hoopis teistsugustele järeldustele, kui poliitikud meedias seni välja pakkunud on. Varisevad nii mõnedki müüdid soorollide ja perekonnaelu kohta. Intervjuud 6. saate peategelastega |
|
![]() |
7. Unetus Arstiteadlased selgitavad erinevate unehäirete tekkemehhanisme ning olemust ning tutvustavad võimalusi neist vabaneda. Saame näha, kuidas unehäireid diagnoositakse ning teada, missuguseid ühiskonnaelu probleeme aitab lahendada unehäirete ravi. Intervjuud ja artiklid 7. saate peategelastega |
|
![]() |
8. Klimatoloogia Uudiseid orkaanidest ja laastavatest üleujutustest oleme harjunud nägema televiisorist ja tavaliselt on see kõik sündinud kusagil maailma teises otsas. Ent viimastel aastatel on äkilised ilmastikunähtused üllatanud meidki. Mis on ilmaga lahti ja milleks peame olema valmis? Artiklid ja intervjuud 8. saate peategelastega |
|
![]() |
9. ME-3 Saame teada, kuidas saab ühest terve eesti lapse soolestikust leitud laktobatsillist tervistav probiootikum. Saates esinevad: Marika Mikelsaar, TÜ Mikrobioloogia instituudi erakorraline professor; Mihkel Zilmer, TÜ meditsiinilise biokeemia professor, Epp Sepp, TÜ vanemteadur; Epp Songisepp, mikrobioloogia vanemteadur; Pirje Hütt, TÜ Mikrobioloogia instituudi vanemlaborant; Mare Reimann, Tallinna Piimatööstuse peatehnoloog; Reene Metsalu, kitsekasvataja jt. Intervjuud 9. saate peategelastega |
|
![]() |
10. Füüsika terviseks Näeme ja kuuleme, kuidas testitakse helkurite kvaliteeti, kuidas laseritega hambaid parandatakse ning nahahaigusi ravitakse ning mil moel oskavad füüsikud ümbritsevast üles leida pisemaidki kantserogeensete ja radioaktiivsete ainete koguseid. Saates esinevad: Koit Mauring, TÜ Füüsika Instituudi (TÜ FI) vanemteadur; Agu Anijalg, TÜ FI insener; Rein Kink, TÜ FI vanemteadur; Madis Kiisk, TÜ FI teadur; Kadri Isakar, TÜ FI magistrant; Enn Realo, TÜ FI vanemteadur; Artur Suisalu, TÜ FI vanemteadur; Külli Paasik, TÜ Kliinikumi nahakliiniku arst; Marek Vink, Al Mare Hambakliiniku hambaarst. |
|
![]() |
11. Robootika Kas robotid võiksid meid päästa aina süvenevast tööjõukriisist? Saame teada, mida suudavad korda saata Tartu Ülikooli teadlaste poolt konstrueeritud robotid juba nüüd ja millega nad võiksid ja peaksid hakkama saama lähitulevikus. Saates esinevad: Maarja Kruusmaa, TÜ Tehnoloogiainstituudi (TÜ TI) vanemteadur; Alvo Aabloo, TÜ TI vanemteadur; Urmas Johanson, TÜ TI elektrokeemik; Mart Anton, TÜ informaatika doktorant; Daniel Brandell, TÜ TI postdoktorant; Raido Taalmann, Põhja-Eesti pommigrupi peademineerija; Endel Albin, AS Pakar juhataja. |
|
![]() |
12. Inimkonna juured Miks oleme meie - eestlased, just sellised, nagu oleme? Kuigi - millised me siis õigupoolest oleme? Kas rohkem kinniste soomlaste või täpsete sakslaste moodi? Miks on meie hulgas läbisegi sini- ja pruunisilmseid, blonde, brünette ja punapäid? Kuidas me üldse sattusime elama tuulisele ja sombusele alale siin Läänemere ääres? Küsimused, mis aastasadu on meid erutanud ning millele on vastuseid otsinud ajaloolased, arheoloogid ja keeletadlased, on viimaks tänu molekulaargeneetika võimsale arengule saanud senisest täpsemaid vastuseid. Saates esineb Tartu Ülikooli arheogeneetika professor Richard Villems. |
|


















