AAA

2012. aasta pressiteated

.

Skytte medali saab Tõnis Lukas

Tänasel istungil otsustas Tartu Ülikooli senat anda Skytte medal Riigikogu liikmele Tõnis Lukasele.

Statuudi kohaselt antakse Skytte medal ühiskonna- või riigitegelasele, kes on möödunud aasta jooksul kõige enam Tartu Ülikooli ja Eesti kõrghariduse arengule kaasa aidanud. 2010. ja 2011. aastal kandidaate autasule ei esitatud ja autasu välja ei antud.

Skytte medaliga tunnustab ülikool Tõnis Lukase kaasabi Tartu Ülikool rahvusülikooli positsiooni kindlustamisel ning ülikooli arendamisel kaasaegse juhtimisstruktuuriga kõrgharidus- ja teadusasutuseks.

Tõnis Lukas on sündinud 5. juunil 1962. aastal Tallinnas, ta on õppinud Tartu Ülikoolis ajalugu ning kaitsnud 1997. aastal magistrikraadi ajaloos. Tõnis Lukas on aktiivselt ja missioonitundega töötanud Eesti haridussüsteemi arendamisel ja kaasajastamisel. Tänu Tõnis Lukase tegevusele haridus- ja teadusministrina on Tartu Ülikooli kui rahvusülikooli missioon saanud uuenduste sisseviimisega Tartu Ülikooli seadusesse senisest sisulisemad ülesandepüstitused Eesti ühiskonnas ning rahvusteaduslike professuuride avamiseks ja rahvusliku kultuuripärandi säilitamiseks vajaliku riigieelarvelise erirahastuse.

Varasematel aastatel on medali saanud Rein Taagepera, Dag Hartelius, Andres Lipstok, Jüri Raidla, Andrus Ansip, Lennart Meri, Mart Laar, Marju Lauristin ning mitme riigi suursaadikud. Täielik nimekiri: /et/ulikoolist/struktuur-ja-inimesed/medalid-ja-auhinnad/skytte-medal


Lisainfo: TÜ avalike suhete spetsialist Kady Sõstar, tel 737 5685, 511 9188

Värskes UTs: Jüri Jaanson naudib õppimist täiel rinnal

Äsja trükist tulnud ajakirja UT märtsikuise numbri persoonilugu räägib endisest sõudjast, nüüdsest parlamentäärist Jüri Jaansonist.

Olümpiavõitja räägib, kuidas ja miks sai temast taas tudeng. TÜ Pärnu kolledži avatud ülikoolis majandust tudeeriv Jaanson lõpetas oma esimese eksamisessiooni edukalt ja peab Riigikogus töötades oma südameasjaks puuetega inimeste eest seismist.

Veel UTs:

Ideelabor alustas!
Intervjuu presidendilt Valgetähe teenetemärgi saanud keeleteadlase Jaak Peeboga
TÜ välisveeb saab uue näo ja sisu
Väitekiri: kuidas võita vaenlast ja mõjutada riike?

Need ja teised põnevad teemad märtsi UTs! Head lugemist.

Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas peab Tartu Ülikoolis loengu

Neljapäeval, 8. märtsil peab TÜ majandusteaduskonnas loengu Euroopa Komisjoni asepresident ja TÜ külalisprofessor Siim Kallas.

Siim Kallas analüüsib oma avalikus loengus Euroopa majanduse väljavaateid. Loengu näol on tegemist majandusteaduskonna vilistlasühingu Hermes üritusega, mille esimees Siim Kallas pikka aega oli.

Loeng toimub 8. märtsil kell 13.15 TÜ majandusteaduskonnas Oeconomicumis (Narva mnt 4, Tartu) ruumis B306. kõik huvilised on oodatud.

Lisainfo: prof Toomas Haldma, TÜ ettevõttemajaduse instituudi juhataja ja vilistlasühingu aseesimees, tel 737 6333, 504 5957, toomas [dot] haldma [ät] ut [dot] ee

Anneli Miljan
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683, 51 50 184
avalik [ät] ut [dot] ee
www.ut.ee

Tartu Ülikool kuulutab välja rektori valimised

Alatesreedest, 2. märtsistkuni 7. maini k.a. saab esitada kandidaate Tartu Ülikooli rektori ametikohale. Rektori valimised toimuvad 31. mail 2012.

Rektori ametikohale võib kandideerida isik, kes on või on olnud valitud professori ametikohale. Kandidaate võivad esitada TÜ teaduskondade nõukogud, 15 TÜ korralist professorit ühiselt, TÜ üliõpilaskond, TÜ ametisolev rektor ja endised rektorid ning teiste Eesti teadusasutuste nõukogud.

Kandidaadid registreerib rektori valimiskomisjon koosseisus TÜ matemaatilise analüüsi professor Toivo Leiger (esimees), süstemaatilise usuteaduse professor Anne Kull, spordifüsioloogia professor Vahur Ööpik, riigi- ja haldusõiguse professor Kalle Merusk ja üliõpilaste esindaja Villu Uus.

Kandidaatide esitamise dokumendid tuleb toimetada TÜ akadeemilise sekretäri Ivar-Igor Saarniidu kätte hiljemalt 7. mail 2012 kell 15.00 aadressil Ülikooli 18, 50090, Tartu.

Rektor valitakse ülikooli valimiskogu poolt viieks aastaks. Valimiskogu liikmed on kõik ülikooli nõukogu ja senati liikmed, kõikide teaduskondade nõukogude liikmed ja kõik ülikooli korralised professorid ning juhtivteadurid.

Rohkem infot: /rektori-valimised-2012


Lisainfo:
Ivar-Igor Saarniit, TÜ akadeemiline sekretär, tel 737 5605, ivar [dot] saarniit [ät] ut [dot] ee


Anneli Miljan
Tartu Ülikooli pressiesindaja
tel 737 5683
mob 515 0184
anneli [dot] miljan [ät] ut [dot] ee
www.ut.ee

TÜ nõukogu andis Kääriku spordikompleksi arendamisele lõpliku heakskiidu

Plaanide kohaselt saab Käärikust tulevikus laiapõhjaline Eesti spordi võistlus- ja treeningkeskus.

Tartu Ülikooli nõukogu kiitis heaks Kääriku spordibaasile kasutusvalduse seadmise SA Tehvandi Spordikeskuse kasuks. Kasutusvalduse leping hõlmab valduse seadmist Kääriku järvest läände jäävale osale. Kääriku kinnistuga seotud võimalikud asjaõiguslikud tehingud otsustab ülikooli nõukogu.

Kääriku kompleksi arendamine ja majandamine hakkab toimuma vastavalt TÜ ja SA Tehvandi Spordikeskuse vahel sõlmitud koostöölepingule ning investeerimiskavadele, mille muutmisettepanekud kiitis heaks Kääriku investeerimisnõukoda veebruari algul. Selle kohaselt kuuluvad eelisarendatavate objektide hulka staadioni renoveerimine, olemasoleva spordihoone renoveerimine, uue pallimängude saali ehitamine, majutusvõimaluste laiendamine, kunstmurukattega väljaku rajamine jms.

Kinnistu võimalik lahtikruntimine pole ei investeerimiskoja ega ka ülikooli hinnangul täna aktuaalne, sest tegelik vajadus selle järele selgub alles reaalsete planeeringute valmimisel. Lahtikruntimine saab toimuda ainult nõukogu heaksiiidul. Hoonete ja rajatiste parima asukoha määramiseks otsustati töösse kaasata arhitekt. Investeerimisnõukoda koosneb Eesti Olümpiakomitee, SA Tehvandi spordikeskuse ja Tartu Ülikooli poolt nimetatud liikmetest.

Tartu Ülikooli kantsler Andres Liinat väljendas heameelt, et Kääriku arendusplaanid ka ülikooli kõrgeima otsustuskogu heakskiidu said, mis kinnitab, et on valitud õige arengutee kujundamaks Käärikust koostöös Tehvandiga Eesti spordi laiapõhjaline treeningkeskus.

Kõik investeerimisnõukojas heakskiidu saanud uusehitiste, juurdeehituste ja rajatiste projektid tuleb Tehvandil kooskõlastada kinnistu omaniku ehk ülikooliga, samuti ka parendused, mis jäävad tavalise korrashoiu raamidest välja.

Lisainfo: TÜ kantsler Andres Liinat, tel 737 6500, 511 7593, andres [dot] liinat [ät] ut [dot] ee


Anneli Miljan
Tartu Ülikooli pressiesindaja
tel +372 737 5683
mob +372 515 0184
e-post anneli [dot] miljan [ät] ut [dot] ee
www.ut.ee

NOVAATOR: Eesti teadlase andmed aitasid leida jäämees Ötzi sugulasi

Kui palju on tänapäeva eestlasel sugulust iidse jäämees Ötziga? Nagu igal keskmisel eurooplasel, kirjutab Novaator.

"Tänapäeva eestlane on geneetilisel üsna keskmine eurooplane, seega ei vähem ega rohkem," ütles Eesti Biokeskuse vanemteadur Siiri Rootsi. Ta oli osaline suures rahvusvahelises uuringus, milles järjestati paarikümne aasta eest Alpidest leitud jäämees Ötzi genoom.

Umbes 5300 aasta eest surnud mehe surnukeha leidsid matkajad Austria ja Itaalia piirialalt Tirooli Alpidest 1991. aasta septembris.

Ötzi oli surres umbes 46 aastat vana ning tõenäoliselt oma hõimu vanim liige. Ta oli 1,6 meetrit pikk ja kaalus umbes 50 kilo – selle aja kohta tüüpiline mees. Tal olid tumedad silmad ja õlgadeni ulatuvad pikad tumedad juuksed.

Praegu lebab jäämehe muumia rahulikult Itaalias Lõuna-Tirooli arheoloogiamuuseumis hämaras kambrikeses, teadlastele pakub see erakordne lugu endiselt ohtralt uurimisainest.

Edasi loe Novaatorist!

TÜ Pärnu kolledž toetab projektijuhtimise arengut

Reedel, 2. märtsil kell 15-19 toimub TÜ Pärnu kolledžis Eesti projektijuhtide kogunemine, mis loodetavasti kujuneb Eesti Projektijuhtimise Assotsiatsiooni asutamiskoosolekuks.

Juba rohkem kui veerand sajandi jooksul on projektijuhtimist peetud iseseisvaks kutse- või erialaks, mille edendamisel on olnud oluline roll erialaorganisatsioonidel. Suurim ülemaailmne erialaühendus on Rahvusvaheline Projektijuhtimise Assotsiatsioon (International Project Management Association ehk IPMA), mis on asutatud 1965. aastal. IPMA on katusorganisatsioon, kuhu on koondunud rohkem kui 50 rahvuslikku projektijuhtimise assotsiatsiooni.

TÜ Pärnu kolledž on seni ainus IPMA liige Eestis ning IPMA juhatus on väljendanud ootust, et toetaksime rahvusliku organisatsiooni teket. Seetõttu ongi võetud sihiks toetada tegusa erialaorganisatsiooni tekkimist. Üks ürituse korraldajatest, dotsent Arvi Kuura tõdeb, et aeg selleks on küps ning lähitulevikus kujuneb Eestis toimekas projektijuhtimise erialaorganisatsioon.

Teretulnud on kõik huvilised! Üritusele saab registreeruda: http://www.pc.ut.ee/epma/registreerimisvorm/.

Lisainfo:
dots Arvi Kuura
445 0532
arvi [dot] kuura [ät] ut [dot] ee

Tartu Ülikoolis stardib hullude ideede labor

Reedel, 2. märtsil algusega kell 12 toimub Tartus, AHHAA keskuses Tartu Ülikooli ideelabori avaüritus, kus tutvustatakse ideelabori põhimõtteid ning tehakse ära esimesed katsed juba esitatud ideedega.

Ideelabori juhi Kalev Kaarna sõnul on TÜ ideelabor toetav keskkond, kus tudengid saavad mentorite käe all ellu viia pööraselt põnevaid ja heas mõttes hulle projekte.

"Probleemipüstitusi või projektiideid saavad ideelaborisse esitada nii tudengid, õppejõud kui ka ettevõtted. Kriteeriumiks on, et ülesande lahendamiseks läheb vaja valdkonnaülest meeskonda. Ideelabori projekti tulemuseks võib olla nii sotsiaalne ettevõte, tarkvara, toode, teenus kui ka valdkonnaülene põnev teadustulemus," selgitas Kaarna.

Avaüritusele on oodatud nii tudengid, õppejõud kui ka ettevõtjad. Kohapeal on tudengitel võimalik leida enda jaoks põnev projekt 40–50 probleemipüstituse seast ning moodustada 4–6 liikmelised meeskonnad. Meeskondadele õpetatakse kiirelt selgeks üks nutikas viis probleemidele uudsete lahenduste leidmisel ning aidatakse neil poole tunniga genereerida oma probleemile mitukümmend põnevat lahendust.

Alates märtsist on kõigil huvilistel võimalik liituda ideelabori meeskondadega. Edasi valitakse välja 10–15 meeskonda, kes 11 nädala jooksul oma projektid ellu viivad. Iga valdkonna põnevaimaid projekte premeeritakse auhinnafondist.

Ideid ideelaborile saab juba esitada: http://bit.ly/ideelabor

Rohkem infot ideelabori kodulehel: www.ut.ee/ideelabor


Lisainfo: Kalev Kaarna, ideelabori juht, kalev [dot] kaarna [ät] ut [dot] ee, 53 416 194; Kalev Tarkpea, ideelabori mentorite koordinaator, tel 51 18 191, kalev [dot] tarkpea [ät] ut [dot] ee

Anneli Miljan
Tartu Ülikooli pressiesindaja
tel +372 737 5683
mob +372 515 0184
e-post anneli [dot] miljan [ät] ut [dot] ee
www.ut.ee

Tuntud poliitikaekspert Nikolai Petrov peab ülikoolis loengu

Neljapäeval, 1. märtsil peab Tartu Ülikoolis avaliku loengu Moskva Carnegie keskuse poliitikaekspert Nikolai Petrov. Juttu tuleb Venemaa poliitilisest olukorrast ja presidendivalimistest.

Nikolai Petrov on ajalehe The Moscow Times kolumnist ning ülemaailmse sotsiaalteadlaste võrgustiku PONARS-Eurasia liige, ajakirja The Journal of Power Institutions in Post-Soviet Societies teadusnõukogu liige ning kuulub ajakirja Russian Politics and Law toimetuskolleegiumi. Aastail 1990–1995 töötas Petrov Venemaa parlamendi, valitsuse ja presidendi administratsiooni nõunikuna.

Nikolai Petrov on oma arvukates teadusartiklites käsitlenud Venemaa poliitilist režiimi, nõukogudejärgseid siirdeprotsesse, demokratiseerumist, föderalismi, valimisi ja mitmeid muid teemasid. Oma loengus "Is the Party Over? Putin in March 4 Presidential Elections and Prospects for Russia’s Future" (Parteipidu läbi? Putin, presidendivalimised ja Venemaa tulevik) analüüsib ta presidendivalimistega seonduvaid sündmusi Venemaal.

TÜ Euroopa Liidu-Venemaa uuringute professori Viacheslav Morozovi sõnul toimuvad Venemaa presidendivalimised seninägematu kodanikuaktiivsuse ja meeleavalduste tulva kontekstis. "Kuigi Vladimir Putin valimised seegi kord üsna kindlalt võidab, on Venemaa poliitilises süsteemis toimumas märkimisväärsed muutused, mis on paisanud Venemaa maailma meedia tähelepanu keskmesse," arvab Morozov.

Loeng on inglise keeles ja toimub 1. märtsil kell 14.15 TÜ sotsiaal- ja haridusteaduskonna õppehoones Lossi 36-214. Kõik huvilised on oodatud!

Euroopa Liidu-Vene uuringute keskus (CEURUS) koondab eri valdkondade teadlasi ja eksperte, et uurida süvitsi Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni suhteid ning vastasmõjusid.

Rohkem infot: http://ceurus.ut.ee

Lisainfo: Siiri Maimets, TÜ Balti õpingute keskuse koordinaator, tel 737 5199, 50 67 257; siiri [dot] maimets [ät] ut [dot] ee

Anneli Miljan
Tartu Ülikooli pressiesindaja
tel +372 737 5683
mob +372 515 0184
e-post anneli [dot] miljan [ät] ut [dot] ee
www.ut.ee

Inauguratsiooniloeng: paindlikkus uues töölepingu seaduses

Neljapäeval, 1. märtsil algusega kell 16.15 peab aulas inauguratsiooniloengu Tartu Ülikooli tööõiguse professor Merle Muda. Juttu tuleb paindlikkuse mõistest Eesti tööõiguse reformimisel.

2009. aastal jõustus Eestis uus töölepingu seadus, mis põhineb turvalise paindlikkuse kontseptsioonil. Uut seadust on avalikkuses kritiseeritud – sellele heidetakse ette töötajate kaitse marginaliseerimist, tööandja huvide mittearvestamist ning normide ebaselgust.

Oma inauguratsiooniloengus "Turvaline paindlikkus uues töölepingu seaduses" käsitleb professor Merle Muda turvalise paindlikkuse kontseptsiooni olemust ja tähendust Eesti tööõiguse reformimisel ning selle mõju töösuhete reguleerimisele. Loengus analüüsitakse, kuidas on turvalise paindlikkuse kontseptsiooni rakendamine kujundanud õigusnormide sisu töölepingu sõlmimise ja lõpetamise ning töölepingu poolte õiguste ja kohustuste puhul.

Samuti analüüsib professor Muda, kas selle kontseptsiooni kohaldamine on muutnud töösuhted turvaliseks ja paindlikuks ning kas töölepingu seaduses on töötaja ja tööandja huvid tasakaalus.

Professor Merle Muda lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduse eriala 1994. aastal ning hakkas samal aastal õpetama õigusteaduskonnas tööõigust. Ta kaitses oma magistritöö 1996. aastal ning omandas kraadi doctor iuris 2001. aastal Tartu Ülikoolis. Oma väitekirjas uuris ta rahvusvahelise ja Euroopa Liidu õiguse mõjusid Eesti tööõigusele.

Professor Muda on ennast täiendanud paljudes Euroopa ülikoolides, samuti Tokyo ja Tsinghua ülikoolis. Tema peamised teadus- ja õppetöö valdkonnad on rahvusvaheline tööõigus, Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika ja tööõigus ning Eesti tööõigus. Merle Muda valiti Tartu Ülikooli tööõiguse professoriks 2011. aasta juunis.

Lisainfo: Kady Sõstar, Tartu Ülikooli avalike suhete spetsialist, tel 737 5685, kady [dot] sostar [ät] ut [dot] ee


Anneli Miljan
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683, 515 0184
avalik [ät] ut [dot] ee
www.ut.ee


Juri Lotmani 90. sünniaastapäev toob Tartusse 21 riigi teadlased

28. veebruarist kuni 2. märtsini tähistatakse ülikoolis Juri Lotmani 90. sünniaastapäeva rahvusvahelise kongressiga "Kultuuri mitmekeelsus", mis toob Tartusse mitmeid Lotmani sõpru, kolleege ja õpilasi - kokku üle 130 teadlase 21 riigist.

Kongressi ühe korraldaja, TÜ vene kirjanduse professori Ljubov Kisseljova sõnul võrsub kongressi teema ühest Juri Lotmani lemmikideest, mida ta arendas kogu oma teadustöö kestel. "Teda huvitas kultuuride kujutamine kollektiivse intellektina, mõtleva mehhanismina, mida iseloomustab keelte paljusus ja mille pinnalt võrsub püüdlus ühtse, universaalse keele järele," selgitas Kisseljova.

Kultuuri mitmekeelsuse kontseptsioon kätkeb endas laia teemadespektrit. Erinevate kultuurikeelte põrkumine, nende koostöö ja põimumine kultuuri sees, mitmesugused tõlkemehhanismid, teksti ja konteksti suhted, kommunikatsioon ja autokommunikatsioon – need ja paljud teised põnevad teemad leiavad kajastamist kongressi ettekannetes.

Kongressi avaistung toimub teisipäeval, 28. veebruaril algusega kell 14 TÜ aulas, kus kuulutatakse välja Juri Lotmani stipendiumi laureaadid. Plenaarettekanded peavad Venemaa riikliku humanitaarülikooli professor Boris Uspenski ja Bologna ülikooli professor Margherita de Michiel.

Kongressi töökeeled on vene ja inglise keel. Korralduse eest seisavad hea TÜ vene kirjanduse õppetool ja semiootika osakond.

Üritust toetavad Tartu Ülikool, Tartu linnavolikogu ja linnavalitsus, hasartmängumaksu nõukogu, kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool, keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikool (Euroopa sotsiaalfond) ja kultuuriteooria tippkeskus (CECT - Euroopa Liidu Euroopa regionaalarengu fond) .

Täpne kava: http://www.ruthenia.ru/lotman/lotman_progr_2012.html

Lotmani 90. sünniaastapäeva tähistamise raames avatakse 28. veebruaril kell 10 TÜ raamatukogus näitus "Lotmani koolkond tänapäeval". 2. märtsil kogunevad doktorandid ja teadlased ühisesse doktorikooli "Kultuuriline mitmekeelsus: intertekstuaalsusest ristmeediani".

Lisainfo: Ljubov Kisseljova, TÜ vene kirjanduse professor, tel 737 5353, ljubov [dot] kisseljova [ät] ut [dot] ee; Silvi Salupere, TÜ semiootika osakonna lektor, tel 737 6154 silvi [dot] salupere [ät] ut [dot] ee

Anneli Miljan
Tartu Ülikooli pressiesindaja
tel +372 737 5683
mob +372 515 0184
e-post anneli [dot] miljan [ät] ut [dot] ee
www.ut.ee

2011.−2012. õppeaasta olümpiaaditulemused

18. veebruar
Eesti informaatikaolümpiaadi lõppvoor.
Olümpiaadil võistlesid kooliõpilased programmeerimimises. Lõppvoorus tuli viie tunni jooksul koostada programmid kolme žürii poolt ette valmistatud andmetöötlusülesande lahendamiseks. Arvestust peeti kolmes rühmas, kellel olid ka erinevad ülesannete komplektid.

Võitjad vanuserühmade kaupa:
Põhikool
Simmo Saan, Tartu Kivilinna Gümnaasium, 9. klass, I järk Jaagup Kümmel, Vanalinna Hariduskolleegium, 9. klass, II järk Rao Zvorovski, Tallinna Reaalkool, 7. klass, III järk Veiko Kääp, Tallinna Tehnikagümnaasium, 9. klass, III järk
Algajad (nooremad gümnaasiumiõpilased)
Ants-Oskar Mäesalu, Hugo Treffneri Gümnaasium, 11. klass, I järk Siim Sammul, Hugo Treffneri Gümnaasium, 10. klass, I järk Peeter Kask, Tallinna Reaalkool, 11. klass, I järk
Edasijõudnud (vanemad gümnaasiumiõpilased) Jaagup Repän, Hugo Treffneri Gümnaasium, 12. klass, I järk Sandra Schumann, Tallinna Reaalkool, 11. klass, II järk Aleksandr Belkin, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium, 12. klass, III järk Janno Veeorg, Tallinna Reaalkool, 11. klass, III järk Deiwin Sarjas, Nõo Reaalgümnaasium, 12. klass, III järk Jaan Toots, Tallinna Reaalkool, 11. klass, III järk Aleks-Daniel Jakimenko, Lasnamäe Gümnaasium, 11. klass, III järk

Täielikud tulemused ning ülesanded koos lahenduste hindamiseks kasutatud testandmetega ilmuvad varsti võistluse veebilehele http://teaduskool.ut.ee/eio

Pühapäeval peeti informaatikaviktoriini Kobras finaalvoor. Viktoriinil vastavad kooliõpilased 45 minuti jooksul 15 küsimusele erinevatest infotöötluse valdkondadest (arvutite riistvara, tarkvara, loogika, arvutieetika jne). Lõppvoorule kutsuti parimad novembris peetud eelvooru 4800 osaleja hulgast.

Võitjad vanuserühmade kaupa:
Benjamin (kuni 8. klass)
Krit Lossmann, Ardu Kool, 8. klass, I järk Rainer Vann, Gustav Adolfi Gümnaasium, 8. klass, I järk Karl Kink, Gustav Adolfi Gümnaasium, 8. klass, II järk Mered Kalinin, Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, 8. klass, III järk Lota-Loviisa Rohtla, Põlva Ühisgümnaasium, 7. klass, III järk
Juunior (9.-10. klass)
Janek Timmas, Tallinna Reaalkool, 10. klass, I järk Kadri Johanson, Nõo Reaalgümnaasium, 10. klass, II järk Reili Allmere, Nõo Reaalgümnaasium, 10. klass, III järk Karl Marti Toots, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, 9. klass, III järk
Seenior (11.-12. klass)
Joosep Heinmets, Hugo Treffneri Gümnaasium, 12. klass, I järk Sergei Jakovlev, Tartu Vene Lütseum, 12. klass, I järk Erko Pettai, Tallinna Reaalkool, 12. klass, I järk Karl Oskar Lember, Tallinna Reaalkool, 12. klass, II järk Valentin Skokov, Narva Kesklinna Gümnaasium, 12. klass, II järk Meelis Müür, Gustav Adolfi Gümnaasium, 12. klass, II järk Kaspar Kask, Tallinna Reaalkool, 12. klass, III järk

Täielikud tulemused ilmuvad varsti võistluse veebilehele http://www.math.olympiaadid.ut.ee/kobras/

Veel tehti pühapäeval kokkuvõtteid pikema koduse lahendamisena toimunud mänguprogrammeerimise võistlusest, kus osalejad peavad programmeerima žürii poolt valitud mängu strateegia ja võitjad selgitatakse programmide vahelisel turniiril. Tänavu mängiti reaalaja strateegiamängu Lahing2011.

Võitjad kategooriate kaupa:
Õpilased
1. Ivo Adermann, Tallinna Reaalkool
2. Peeter Kask, Tallinna Reaalkool
3. Taivo Pungas, Tallinna Reaalkool
Üliõpilased
1. Mihkel Heidelberg, Tartu Ülikool
2. Erki Metsanurk, Tartu Ülikool
3.-4. Oliver Leisalu, Tartu Ülikool
3.-4. Tanel Lebedev, IT-Kolledž

Selle võistluse kohta on võimalik lähemalt lugeda aadressil http://gg.cs.ut.ee/

Palju õnne kõigile võitjatele ja visadust harjutamisel neile, kes tänavu veel auhinnakohtadeni ei küündinud.

Ja muidugi suur tänu toetajatele ja koostööpartneritele:
Haridus- ja Teadusministeerium
TÜ Matemaatika-informaatikateaduskond
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Webmedia Group AS
Skype Technologies OÜ
Playtech Estonia OÜ
AS Logica Eesti
MTÜ Offline
OÜ Miksike

Lisainfo: Ahto Truu, EIO žürii esimees, ahto [dot] truu [ät] ut [dot] ee

TÜ olümpiaadiaasta saab hoo sisse

2011.–2012. õppeaastal on kooliõpilastel võimalus oma parimad teadmised ja oskused proovile panna 20 aineolümpiaadil, millest Tartu Ülikooli korraldada on 16. Suurem osa piirkonna- ja eelvoorudest on praeguseks läbi ning tõenäoliselt ulatub neis osalenute arv 10 000 ligi.

Esimestena astusid tulle noored informaatikud ja muusikud - 18. veebruaril toimus informaatikaolümpiaadi lõppvoor Tartus ning muusikaõpetuse olümpiaadi lõppvoor Tallinnas.

Informaatikaolümpiaadi tulemuste kohta saab lugeda siit.

Edukamatel õpilastel on võimalus esindada Eestit rahvusvahelisel tasemel. Aprillist detsembrini toimub üle maailma 15 rahvusvahelist olümpiaadi ja võistlust 10 valdkonnas: bioloogias, geograafias, loodusteadustes, füüsikas, astronoomias, keemias, matemaatikas, lingvistikas, informaatikas ja filosoofias.

Eesti võistkondade koosseisud selguvad aineolümpiaadidel ning treeninglaagrites ja valikvõistlustel saavutatud tulemuste põhjal.

Sel aastal toimub 43. rahvusvaheline füüsikaolümpiaad (IPhO 2012) 15.-24. juulini esmakordselt Eestis. Osalema oodatakse 5-liikmelisi võistkondi ja nende juhendajaid üle kogu maailma.

2011. aastal saavutasid Eesti õpilased rahvusvahelistel olümpiaadidel suurepäraseid tulemusi, tuues koju 5 kuld-, 10 hõbe- ja 22 pronksmedalit.

Tartu Ülikoolis toimuvate olümpiaadide lõppvoorude ajakava:

2.-3. märts - inglise ja saksa keel
3.-4. märts – gümnaasiumiastme bioloogia
5.-6. märts – vene keel
10.-11. märts – emakeel ja füüsika
16.-17. märts – usundiõpetus (koostöös Teaduse ja Religiooni Kolleegiumi ja Eesti Religiooniõpetajate Liiduga)
26.-27. märts – eesti keel võõrkeelena
30.-31. märts – keemia
5.-8. aprill – filosoofia
14.-15. aprill – matemaatika
13. aprill – soome keel (koostöös Soome Instituudiga)
21.-22. aprill – lingvistika
6. mai – loodusteadused

Hooaja lõpetavad 11.-13. mail Otepääl toimuv geograafia- ning 18.-20. mail Kirnas läbiviidav põhikooliastme bioloogiaolümpiaad.

Eesti olümpiaadide korraldamist ning meie õpilaste osalemist rahvusvahelistel võistlustel koordineerib TÜ teaduskool ning rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Teaduskool tänab: Tartu Ülikool, Swedbank, kirjastus Avita, Keskkonnainvesteeringute Keskus, MTÜ Loodusajakiri, Silmet, Eesti Gaas, maakondade ja linnade haridusametid ja -osakonnad, õpetajad, õpilased jpt.

Lisainfo: Ene Örd, TÜ teaduskooli projektijuht, tel 737 5580, ene [dot] ord [ät] ut [dot] ee

Anneli Miljan
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683, 515 0184
avalik [ät] ut [dot] ee
www.ut.ee

Tartu tähetorn kutsub planeetidega lähemalt tutvuma

Tartu tähetorn jätkab huviõhtute korraldamist koostöös Tartu tähetorni astronoomiaringi ja teaduskeskusega AHHAA. Seekord on sariüritus on pühendatud planeetidele.

Millise nädalapäevaga on seotud Merkuur? Mis on suurim "asi" päikesesüsteemis? Kas Marsil on arukaid olendeid? Mitu vulkaani on Veenusel? Milline planeet on astronoomia sümboliks? Kõike seda ja palju muudki huvitavat on võimalik huviõhtutel teada saada.

"Huviõhtute sari koosneb viiest kohtumisest, kus igal korral on tähelepanu all erinev planeet. Tutvustatakse konkreetset taevakeha ning tema uurimise ajalugu, näidatakse planeeti ja tema liikumist planetaariumis ning hea ilma korral lõpetatakse huviõhtud vaatlusega õues" tutvustab Tartu tähetorni juhataja Viljar Valder.

Lisainfo ning registreerumine huviõhtutele toimub aadressil www.ajaloomuuseum.ut.ee/huviohtu. Registreerumine on avatud gruppide täitumiseni.

Olete oodatud!


Kadri Kasterpalu
kommunikatsioonispetsialist
Tartu Ülikooli Muuseumid
tel 737 6074 (6074), +372 566 39 524
kadri [dot] kasterpalu [ät] ut [dot] ee

Selgusid Novaatori videokonkursi võidutööd

Kas 30 aasta pärast elame me kõik eraldatud kastides, suhtluseks välismaailmaga ainult Facebook? Novaatori videokonkursi üks võiduvideo just sellise tulevikuvisiooni välja pakub, kirjutab Novaator.

Video autor on Rain Aunapu Tartu Kutsehariduskeskusest. ´üriilt sai video võimalikest maksimumpunktidest kõigest ühe punkti vähem.

Tudengite kategoorias võitsid Oliver Taul, Sten-Oliver Salumaa ja Hendrik Türk Tartu Ülikoolist. Nende video küsib, kas ikka tasub prügi sorteerida.

Loe, kes veel võitsid ja vaata videoid Novaatorist!

Tartu Ülikool tähistab vabariigi aastapäeva kontsertaktusega

Kolmapäeval, 22. veebruaril kell 14 toimub TÜ aulas Eesti Vabariigi 94. aastapäeva kontsertaktus, kus Tartu Ülikooli aumärgi pälvib pea poolsada ülikoolipere liiget.

Vabariigi aastapäeva puhul tunnustatakse ülikooli aumärkidega kokku 47 TÜ töötajat. Teiste hulgas saavad aumärgi usuteaduskonna teadur, kirikuloolane Marju Lepajõe, loodus- ja tehnoloogiateaduskonna füüsika instituudi õppedirektor ja teaduse populariseerija Kaido Reivelt, sotsiaal- ja haridusteaduskonna lektor, politoloog Rein Toomla, loodus- ja tehnoloogiateaduskonna professor Ants Kurg ning kehakultuuriteaduskonna professorid Lennart Raudsepp ja Jaak Jürimäe.

Aktuse avab kõnega Tartu Ülikooli rektor professor Alar Karis. Ettekande teemal "Eesti ja e-Eesti: kas üks või kaks vankrit?" peab TÜ matemaatika-informaatikateaduskonna bioinformaatika professor Jaak Vilo.

Tervitustega esinevad veel Tartu linnapea Urmas Kruuse ja TÜ arstiteaduskonna arstiteaduse eriala 4. kursuse üliõpilane Andreas Elme.

Aktuse kontsertosas esinevad Tartu Ülikooli kammerkoor Triin Kochi juhatusel ning Reval Ensemble koosseisus Neeme Punder (flööt), Toomas Vavilov (klarnet), Lea Leiten (klaver) ja Aare Tammesalu (t¨ello).

Lisainfo: Kady Sõstar, Tartu Ülikooli avalike suhete spetsialist, tel 737 5685, kady [dot] sostar [ät] ut [dot] ee

Anneli Miljan
Tartu Ülikooli pressiesindaja
tel +372 737 5683
mob +372 515 0184
e-post anneli [dot] miljan [ät] ut [dot] ee
www.ut.ee

TÜ ajaloo muuseum tähistab vastlapäeval K. E. von Baeri 220. sünniaastapäeva

Käesoleva aasta veebruaris möödub 220 aastat maailmakuulsa loodus- ja arstiteadlase Karl Ernst von Baeri sünnist. Selle sündmuse puhul korraldab Tartu Ülikooli ajaloo muuseum vastlapäeval, 21. veebruaril TÜ ajaloo muuseumis ja K. E. von Baeri monumendi juures ürituse "Toome kujud rahva ette".

1814. aastal Tartu ülikoolis doktoriväitekirja kaitsnud ning 1817. aastal Königsbergi ülikooli tööle siirdunud K. E. von Baer avastas seal 1826. aastal imetaja munaraku ning temast sai embrüoloogia ehk looteõpetuse üks rajaja.

Mitmekülgse teadlasena tegeles K. E. von Baer lisaks arstiteadusele ka loodusteadustega: ta pani aluse ökoloogilistele uuringutele Venemaal, algatas Siberi igikeltsa uurimise ning sõnastas jõgede kallaste uhtumise seaduse.Tema uuringud kalanduse olukorrast Peipsi järves, Läänemere põhjarannikul, Väinameres ning Rootsis ja Soomes viisid 1859. aastal esimeste kalakaitsemääruste kehtestamiseni Venemaal. Oma viljaka teadlaseelu lõpuperioodil tegeles K. E. von Baer ka antropoloogiliste uuringutega ning oli võrdleva kranioloogia üheks rajajaks ning koljude mõõtmise süsteemi ühtlustajaks.

Üritusel "Toome kujud rahva ette" saab avalöögi kell 12 kui K. E. von Baeri monumendi juures Toomel alustatakse tema töödest inspireeritud lumeskulptuuride valmistamist. Kell 16 saab TÜ ajaloo muuseumi valges saalis kuulata huvitavaid ettekandeid K. E. von Baerist. Meditsiiniajaloolane Ken Kalling räägib Karl Ernst von Baeri panusest inimese uurimisse, teadusajaloolane Erki Tammiksaar teeb ettekande teemal "Karl Ernst von Baer ja Venemaa põhjaalade uurimine" ning loodusteadlane Aleksei Turovski kirjeldab kuulajatele jõekoosluse elu von Baeri silmade läbi. Päeva jooksul valmistatud lumeskulptuuride näituse avamine toimub kell 18 K. E. von Baeri monumendi juures. Külma peletamiseks pakutakse sooja teed ning vastlapäevale kohaselt on Toomel võimalik ka vastlakukleid osta.

Tartu Ülikooli ajaloo muuseum jätkab edaspidigi Toomemäel ümmarguste tähtpäevade puhul kuulsatele ülikooliga seotud isikutele püstitatud mälestusmärkide tutvustamist rahvale.

Tule veeda tore vastlapäev Toomel koos Karl Ernst von Baeriga!

Kadri Kasterpalu
kommunikatsioonispetsialist
Tartu Ülikooli Muuseumid
tel 737 6074 (6074), +372 566 39 524
kadri [dot] kasterpalu [ät] ut [dot] ee

NOVAATOR: Millest räägib mehe nägu?

Kaks värsket uuringut näitavad, et naised eelistavad mehi, kellel on tervisest pakatav jume ning õrnem sugu peab atraktiivsemateks mehi, kelle immuunsüsteem on tugevam, kirjutab Novaator.

Tartu Ülikooli külalisprofessor Indrikis Krams näitas neidudele 74 Daugavpilsi ülikoolis õppiva noormehe fotosid ning palus hinnata noormeeste atraktiivsust.

Partneriotsingutes on atraktiivne nägu väga oluline. Naised hindavad sümmeetriliste ja maskuliinsete näojoontega mehi. Krams otsustas kontrollida hüpoteesi, mille kohaselt võimaldavad naiste poolt mehelikeks peetavad näojooned neil tegelikult ära tunda mehi, kelle immuunsüsteem on tugevam, see omakorda on aga märk headest geenidest.

Meestudengitest tehti näopildid, nende vereproovidest mõõdeti testosterooni taset ning neid vaktsineeriti B-hepatiidi vastu. Vaktsineerimine oli ärritus immuunsüsteemile ning mõne aja möödudes analüüsiti noormeeste veres tekkinud antikehade hulka – rohkem antikehi on märk tugevamast immuunsüsteemist.

Meeste pilte vaadanud naised pidid nende põhjal välja valima endale kõige atraktiivsemana tunduvad mehed.

Tuli välja, et naised panid kõrgemaid hindeid neile meestele, kelle immuunsüsteem on tugevam. Ehk siis, atraktiivsemaks peetud meeste organismi kaitsevõime on tugevam kui meestel, keda naised nii ligitõmbavaks ei pidanud.

Edasi loe Novaatorist!

TÜ matemaatika-informaatikateaduskonna dekaaniks sai Tõnu Kollo

Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonna valimiskogu valis 15. veebruaril teaduskonna uueks dekaaniks matemaatilise statistika instituudi juhataja, professor Tõnu Kollo.

Tõnu Kollo on sündinud Saaremaal 1948. aastal. 1971. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli matemaatikuna ning on siin ametis tänaseni. Füüsika-matemaatikakandidaadi kraadi kaitses Tõnu Kollo Vilniuse ülikoolis 1979. aastal. Ta on töötanud programmeerijana arvutuskeskuses, vanemteaduri, dotsendi, laborijuhataja ja teadusprorektori asetäitjana. Alates 1999. aastast on ta TÜ matemaatilise statistika professor ja juhatab praegu matemaatilise statistika instituuti.

Tõnu Kollo peamine uurimisvaldkond on mitmemõõtmeline statistika, seal kasutatavad mitmemõõtmelised jaotused, nendega seotud hindamisprobleemid ja rakendused eelkõige kindlustusmatemaatikas. 2007. aastal pälvis tema uurimuste tsükkel riikliku teaduspreemia täppisteadustes.

Prof Kollo juhendamisel on kaitstud kolm doktoritööd ning arvukalt magistri- ja bakalaureusetöid. Ta on avaldanud kaks monograafiat ja õpiku,õpetanud Uppsala ja Oulu ülikoolis, kujundanud matemaatilise statistika õppekavad Tartu Ülikoolis.
Tõnu Kollo on valitud rahvusvahelise statistikainstituudi liikmeks ja kuulub mitme rahvusvahelise levikuga erialaajakirja toimetuskolleegiumisse, on Eesti Statistikanõukogu ja mitmete Eesti teadusseltside liige. Prof Kollo on teinud pikema aja jooksul teadustööd enam kui kümnes Euroopa ja Põhja-Ameerika ülikoolis.

Seni oli TÜ matemaatika-informaatikateaduskonna dekaan prof Mati Kilp.

Lisainfo: Merle Marandi, matemaatika-informaatikateaduskonna dekanaadi juhataja, tel 737 5860, merle [dot] marandi [ät] ut [dot] ee

Anneli Miljan
Tartu Ülikooli pressiesindaja
tel +372 737 5683
mob +372 515 0184
e-post anneli [dot] miljan [ät] ut [dot] ee
www.ut.ee

TÜ juuratudengite õigusbüroo annab jälle tasuta nõu

Sess on läbi ja TÜ üliõpilaste õigusbüroo jätkab tegutsemist. Alates 20. veebruarist on kõigil soovijail võimalus saada tasuta õigusabi.

Õigusnõu hakkavad andma TÜ õigusteaduse bakalaureuseastme viimase aasta üliõpilased ja magistrandid ning see on kõigile tasuta. Vastuvõtt õigusbüroos toimub esmaspäeval, teisipäeval, neljapäeval ja reedel kell 16-19 ja laupäeviti kell 11-14 Tartus, Iuridicumis (Näituse tn 20, ruum 115). Õigusbüroo tegutseb kuni 28. aprillini.

Soovijail tuleks end eelnevalt registreerida telefonil 737 5995 (büroo), 737 5299 (Iuridicumi valvelaud) või e-posti teel aadressil juuraabi [ät] ut [dot] ee

Lisainfo: Eneli Kivi, büroo administraator, tel 737 5995, eneli [dot] kivi [ät] gmail [dot] com

Anneli Miljan
TÜ pressiesindaja
737 5683, 515 0184
avalik [ät] ut [dot] ee
www.ut.ee

Tuntud juhtimisteoreetik Prabhu Guptara peab ülikoolis loengu majanduskriisist

Kolmapäeval, 15. veebruaril peab Tartu Ülikoolis avaliku loengu endine UBS panga mõttekeskuse tegevdirektor, tunnustatud juhtimiskonsultant professor Prabhu Guptara.

Professor Guptara on tunnustatud mõtleja ja juhtimisteoreetik, ühe maailma suurima panga UBSi koolitus- ja mõttekeskuse (ThinkTanki) Wolfsberg endine tegevdirektor.

Tema peamisteks uurimisteemadeks on tehnoloogia mõju strateegiale, kultuuridevaheline eetika ja korporatiivne sotsiaalne vastutus. Professor Guptara on tunnustatud majandusanalüütik ja autor, kelle kirjutisi avaldavad näiteks Financial Times, The Guardian ja The Times. Lisaks on ta mitmete mainekate ülikoolide külalisprofessor.

Prof Guptara loeng kannab pealkirja "The Current Global Crisis: Why Was Getting Here So Easy, and Why is Getting Out So Hard?" (Praegune majanduskriis: miks oli siia nii lihtne sattuda ja miks sellest väljuda on nii raske).

Loeng toimub 15. veebruaril algusega kell 14.15 TÜ Euroopa kolledžis (Lossi 36, ruum 103) ja on inglise keeles. Kõik huvilised on lahkesti oodatud!

Lisaks loengule Tartu Ülikooli Euroopa kolledžis osaleb prof Guptara äri- ja avaliku sektori juhtidele mõeldud seminaril 17. veebruaril Tallinnas, hotellis Olümpia.

Info majandusseminari kohta: http://www.2012.ee/majandusseminar/


Rohkem infot: http://guptara.net/prabhu_new/index.php?option=com_frontpage&Itemid=1


Lisainfo: Triin Rait, tel 5682 4844, triin [ät] agape [dot] ee



Edastas
Anneli Miljan
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683, 515 0184
avalik [ät] ut [dot] ee
www.ut.ee

Kunstikolmapäev Peeter Toropiga ülikooli kunstimuuseumis

Tartu Ülikooli kunstimuuseum ootab kõiki 15. veebruaril kell 17.15 kunstikolmapäevale teemal "Illustratsioon kui intersemiootiline tõlge".

Kultuurisemiootika professor Peeter Torop kõneleb illustratsioonidest raamatukunsti ajaloo kontekstis ning vaatleb võimalusi, kuidas raamatuid illustratsioonide kaudu tõlgendada. Pildinäideteks on loengus nii Albrecht Düreri kui ka teiste kunstnike tööd.

Järgmine kunstikolmapäev näituse "Puusse lõigatud pildid. Albrecht Dürer ja saksa puulõikekunst 16. sajandil" raames toimub juba 7. märtsil kell 17.15. Siis on külaliseks Tallinna Ülikooli reklaami ja imagoloogia dotsent Linnar Priimägi, kes räägib teemal "Albrecht Düreri humanism".

Näitus "Puusse lõigatud pildid. Albrecht Dürer ja saksa puulõikekunst 16.sajandil" on avatud 30. märtsini.

Sissepääs kunstikolmapäevadele on tasuta. Kunstikolmapäevi toetab Eesti Kultuurkapital.


Olete oodatud!

Kadri Kasterpalu
Tartu Ülikooli Muuseumid
kommunikatsioonispetsialist
+372 566 39 524
kadri [dot] kasterpalu [ät] ut [dot] ee

Soome kasvatusteadlane Vanessa Andreotti peab ülikoolis avaliku loengu


Esmaspäeval, 13. veebruaril peab ülikoolis avaliku loengu Oulu ülikooli kasvatusteaduste professor Vanessa Andreotti. Loeng kannab pealkirja "Global Dimension in Teacher Education examples of Finland" (Globaalne dimensioon õpetajahariduses Soome näitel).

Vanessa Andreotti on Oulu ülikooli kasvatusteaduste professor, kes on oma erialal keskendunud kultuurideülesele haridusele. Tema teadustöö fookuses on ehitada sildu kaasaegsete üleilmastumist ja kultuurilist mitmekesisust käsitlevate teooriate ning pedagoogiliste praktikate vahele. Ta alustas oma karjääri kooliõpetajana Brasiilias ning enne kolimist Soome 2010. aastal oli Andreotti ametis Uus-Meremaal Canterbury ülikoolis, Iiri ülikoolis ja Nottinghami ülikoolis (Suurbritannia). Hetkel on ta teadurina tegev nii Calgary, Alberta kui ka Canterbury ülikoolides.

Rohkem infot: http://oulu.academia.edu/VanessaAndreotti

Loeng toimub 13. veebruaril algusega kell 14 TÜ haridusteaduste instituudis (Salme 1a, ruum 37). Kõik on oodatud kuulama!

Lisainfo: Jüri Ginter, TÜ koolikorralduse lektor, tel 737 5157, juri [dot] ginter [ät] ut [dot] ee

Anneli Miljan
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683, 515 0184
avalik [ät] ut [dot] ee
www.ut.ee

Riigi teaduspreemiad saavad Ülo Lumiste ja Heidi-Ingrid Maaroos

Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest saavad 40 000 euro suurused riigi teaduspreemiadmatemaatik Ülo Lumiste ja meditsiiniteadlane Heidi-Ingrid Maaroos.

Akadeemik ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor Lumiste on viimase poole sajandi silmapaistvamaid Eesti matemaatikuid, kelle peamine uurimisvaldkond on olnud diferentsiaalgeomeetria, kus ta on saavutanud silmapaistvaid tulemusi juba läinud sajandi 50. aastatel. Lõpetanud ülikooli 1952. a. ja kaitsnud 1968.a. MTÜs NSVL teadusdoktori kraadi, valiti ta Tartu Ülikooli professoriks, kus ta juhatas 26 aasta jooksul ülikooli algebra ja geomeetria kateedrit, olles seega õppejõuks suurele enamusele Eesti matemaatikutest. Lisaks arvukatele teadusartiklitele on tema panus rahvusvahelisse teadusesse eriti nähtav mitmete peatükkidena matemaatika-alastes käsiraamatutes, mis on ilmunud põhiliste teaduskirjastuste (Elsevier, Kluwer jt) väljaannetena ning alles 2009, Springeri (New York) kirjastuse poolt väljaantud monograafia näol. Asendamatu on olnud tema panus eestikeelsete erialaste ülikooliõpikute koostamisel, mitme põlvkonna matemaatikute kasvatamisel. Eesti Vabariigi teaduspreemia 1999.

Tartu Ülikooli arstiteaduskonna emeriitprofessor Maaroos on erialalt sisehaiguste arst, kelle teadlaskarjääri oluliseks läbimurdeks oli innovatiivne ja väga olulise kliinilise tähtsusega uurimistöö "Helicobacter pylori osatähtsuse selgitamine kroonilise gastriidi ja maohaavandite patogeneesis", mis muutis kardinaalselt selle haigustekompleksi ravi meie haiglates. Maaroos on üks enimtsiteeritud Eesti kliinilistest arstiteadlastest ja on juhendanud arvukalt arstiteaduslikke väitekirjasid. Alates 1992. aastast on ta olnud seotud Tartu Ülikooli peremeditsiini ja polikliiniku õppetooli loomise ja juhatamisega ning sellealase uurimistööga.

Tartu Ülikooli teadlastest pälvisid eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest antavad 20 000 euro suurused riigi teaduspreemiad:

Mart Loog keemia ja molekulaarbioloogia alal uurimuste tsükli "Rakkude pooldumist reguleerivad fosforüleerimislülitid" eest;

Jaan Liira põllumajandusteaduste alal uurimuste tsükli "Elurikkuse ja selle funktsioonide seosed ruumiprotsessidega kaasaegses põllumajandusmaastikus" eest;

Kai Kisand arstiteaduse alal uurimuste tsükli "Kandidoosi uued tekkemehhanismid" eest;

Ülo Mander ja Kalle Kirsimäe geo- ja bioteaduste alal uurimuste tsükli "Ökotehnoloogia maastike aineringe reguleerimisel" eest;

Eiki Berg sotsiaalteaduste alal uurimuste tsükli "Identiteedid, konfliktne enesemääratlemine ja de facto riigid" eest;


Haridus- ja teadusministeeriumi eelarvest makstakse tänavu preemiateks 240 000 eurot. Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeval.


Vahendas

Anneli Miljan
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683, 515 0184
avalik [ät] ut [dot] ee
www,ut.ee





TÜ talveülikool tõi kokku paarsada igas eas õppijat üle Eesti

Lõppenud Tartu Ülikooli talveülikool "Vaim ja vägi" tõi kokku õpihuvilisi üle Eesti. Programmis osales ligi 200 õppijat. Kursused toimusid Tallinnas, Tartus ja Pärnus.

"Talveülikooli õppijad olid sellel korral enam huvitatud psühholoogiateemalistest loengutest,nagu isiksusepsühholoogia, eneseanalüüs, suhted ja väljendusoskus," sõnas talveülikooli programmijuht Karmel Tall.

Populaarsemad olid kursused "Isiksus ja isiksusehäired" (õppejõud Iris Podar), "Veenva teksti psühholoogia (õppejõud Andero Uusberg), "Psühholoogilise eneseabi kursus õpetajatele" (õppejõud Angela Jakobson), "Konflikti juhtimine" (õppejõud Tõnu Lehtsaar). Samuti leidsid enam poolehoidu kursused "Eesti keele intensiivkursus (inglise keele baasil) " (õppejõud Heli Noor ), "Uuemad suundumused loodushoius (õppejõud Kalev Sepp), "Teatrietenduse analüüs" (õppejõud Riina Oruaas), "Andekate õpilaste arendamine matemaatikas" (õppejõud Hilja Afanasjeva jt.).

Alanud on registreerimine XIII suveülikooli "Vaim ja väärtused". Oodatud kõik, kel soovi ja tahet koguda ainepunkte, ennast erialaselt täiendada või avardada silmaringi. Suveülikooli kursustega on võimalik tutvuda aadressil www.ut.ee/suveulikool.

Tartu Ülikool on Eesti suurimaid täienduskoolitajaid. Möödunud aastal kasvas Tartu Ülikooli täiendusõppes õppijate arv ligi 20%. Kokku täiendas oma oskusi ja teadmisi ligi 1600 eri kursusel enam kui 30 000 õpihimulist inimest.

Lisainfo: Marko Ojakivi, Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse turundusspetsialist, 51 56 142, marko [dot] ojakivi [ät] ut [dot] ee

Edastas

Anneli Miljan
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683, 515 0184
avalik [ät] ut [dot] ee
www.ut.ee

Ülikool avab sotsiaal- ja haridusteaduskonna hoone Toomemäel

Kolmapäeval, 8. veebruaril kell 15 avab Tartu Ülikooli rektor prof Alar Karis pidulikult äsjarenoveeritud sotsiaal- ja haridusteaduskonna hoone Toomemäel.

Maja on ümber ehitatud endisest TÜ naistekliinikust, mis 2008. aasta lõpus kolis uude juurdeehitusse Maarjamõisas. Ehitus- ja renoveerimistööd teostas Nordecon AS.

TÜ hangete ja arendustalituse juhataja Heiki Pageli sõnul läks ehitus ja hoone sisustamine maksma ca 4,7 miljonit eurot. "Raske olukord ehitusturul ning majanduses üldse pani muidugi kogu protsessile oma pitseri, aga õnneks viis Nordecon töö edukalt lõpuni. Kuna hoonet on aegade jooksul korduvalt ümber ehitatud, siis ajalooliselt on tervikuna säilinud vaid hoone välisilme. Hoone sees õnnestus osaliselt esile tuua ajalooliseid põrandaid ja muid fragmente, mida oli võimalik taastada. Samuti on hoone sisustamisel nutikalt kombineeritud ajalooline, vanemat sorti ja päris uus mööbel," ütles Pagel.

Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink märkis, et esmapilgul lihtsa hoone rekonstrueerimine nõudis tõsist pingutust, kuna hoones on palju keerukaid süsteeme ning tänapäevaseid ehituslahendusi. "Objekti valmimine on seda enam rõõmustav, et hoone nõudis maksimaalset panustamist nii ehitajalt kui ka tellijalt," lisas Jaano Vink. "Hea tulemuse saavutasime tänu heale koostööle tellijaga."

Kokku on Lossi 36 õppehoones 4764 m2 pinda. Majja kolis osa sotsiaal- ja haridusteaduskonnast: dekanaat ja kolm instituuti viiest (ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut; riigiteaduste instituut; sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut) ning ka TÜ Euroopa kolledž.

Sotsiaal ja haridusteaduskonna dekaani Jaanus Harro sõnul on neil uue maja üle loomulikult hea meel. "Siin on kõigile sissekolinutele piisavalt ruumi, tunduvalt on paranenud õppe- ja teadustöö keskkond nii töötajate kui ka üliõpilaste jaoks. Majas on 12 auditooriumi ja viis seminariruumi, lisaks eeskätt ajakirjandustudengitele mõeldud tipptasemel varustusega raadio- ja telestuudio," oli Harro rahul.

Maja avamine toimub 8. veebruaril algusega kell 15 Toomel (Lossi 36). Avakõne peab TÜ rektor prof Alar Karis. Tervitustega esinevad veel Tartu linnapea Urmas Kruuse, TÜ naistekliiniku juhataja prof Helle Karro ja Nordecon ASi juhatuse liige Marko Raudsik. Tudengite tervituse edastab sotsiaal- ja haridusteaduskonna üliõpilane Kaspar Kruup. Esineb puhkpilliansambel Popsid. Pärast lindi läbilõikamist oodatakse kõiki huvilisi uue majaga tutvuma.

Avamise kutse: http://video.ut.ee/2012/lossi36/

Lisainfo: Piret Orav, TÜ sotsiaal- ja haridusteaduskonna dekanaadi juhataja, tel 737 5958, piret [dot] orav [ät] ut [dot] ee


Anneli Miljan
Tartu Ülikooli pressiesindaja
tel +372 737 5683
mob +372 515 0184
e-post anneli [dot] miljan [ät] ut [dot] ee
www.ut.ee

Värskes UTs: Eesti Teadusagentuur annab ülikoolidele suurema vabaduse ja vastutuse

Trükist on tulnud värske UT.

Veebruarinumbris räägib Volli Kalm peatselt tööd alustavast Eesti Teadusagentuurist; portreelugu on käimasoleva rahvaloenduse "emast" ja TÜ emeriitprofessorist Ene-Margit Tiidust.

Pikemad pildilood on sotsiaal- ja haridusteaduskonna uuest õppehoonest Toomel ning TÜ maateaduse ja ökoloogia doktorantide avastusretkest Islandile.

Need ja muud uudised veebruarikuu UTs!

Virtuaalseid proovikabiine loov firma Fits.me sai olulise välisinvesteeringu

Virtuaalseid proovikabiine loov Eesti innovatsioonifirma Fits.me kasvas olulise välisinvesteeringu võrra. Londonis asuv Entrepreneurs Fund investeeris Eesti tehnoloogiasse seitsmekohalise summa.

Fits.me on maailmas ainulaadne, virtuaalseid proovikabiine pakkuv firma. Fits.me tehnoloogia on kasutusel mitmete maailma tuntud brändide poolt – nende hulka kuuluvad maailma suurim rõivaste veebikaubamaja Otto, USA Gilt Groupe, Itaalia luksusbränd Ermenegildo Zegna, LVMH gruppi kuuluv Thomas Pink jt. Investeering aitab kaasa Eestis loodud tehnoloogia kiiremale turustamisele maailmas, kuid investeeringu järgselt jääb enamusosalus endiselt Eestisse.

Koostöös Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudiga loodud innovaatiline tehnoloogia on leidnud kajastamist üle maailma – BBC, CNBC, Reuters, Financial Times jt. Detsembris valis ajakiri "Vogue" Fits.me "Online Fashion 100" mõjukaimate online-rõivatööstuse nimede hulka. Tehnoloogiat on pärjatud "euRobotics Technology Transfer Award 2011" ning "The 2011 International Business Awards / Company of the Year – Retail" auhinnaliste kohtadega.

Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan Haller peab koostööd Fits.me-ga silmapaistvaks näiteks Tartu Ülikooli teadussaavutuste maailma viimisel ja toonitab, et vastava teadus-arendustöö teeb eriliseks tulemuste väga lai tarbijaskond üle kogu maailma. "Ega Eestiski tervikuna sellise kaliibriga projekte just tihti sünni," ütles Haller.

William Swope'i, Fits.me juhatuse nõuniku ja Inteli endise asepresidendi kinnitusel aitavad Tartu Ülikooli saavutused hoida Eestit innovatsiooni maailma esirinnas.

Fits.me juhi Heikki Haldre sõnul on sel aastal suurimaks ülesandeks heade talentide värbamine: "Ootame säravaid IT-arendajaid ning interaktsiooni-disainereid; internetikaubandusega seotud suurte andmemassiivide analüütikuid ja dataminer’eid ning robootika-insenere. Oodatud on kõik, kes tahavad anda oma panuse millegi suure kordasaatmiseks."

Fits.me esimese vooru investori, Arengufondi, investeeringute haldur Andrus Oks lisas: "Tõsiselt hea meel on näha Arengufondi järjekordset portfelliettevõtet kaasamas olulist investeeringut kõrge reputatsiooniga rahvusvaheliselt investorilt. Fits.me meeskond on tõestanud, et suudab äri rahvusvaheliselt skaleerida - just sellistesse tiimidesse investeerib Arengufond jätkuvalt raha ja aega."

Rõivad on maailma online-müügis suurim tootekategooria, ületades käibelt IT-kaupade müüki. Aastaks 2020 prognoositakse, et kuni ¼ rõivastest müüakse veebipoodide kaudu. Siiani on olnud rõivaste online-müügi juures takistuseks proovikabiini puudumine – rohkem kui 25% internetist ostetud rõivastest tagastatakse netipoele peamiselt suuruse ebasobivuse tõttu. Fits.me lahendus aitab tarbijatel täpsemalt valida endale sobiva suuruse, suurendab veebi-kaubamajade müüki ning vähendab ostude tagastusega seotud kulusid.

Entrepreneurs Fund on Londonis asuv riskikapitali fond, mis haldab sadat miljonit eurot ja mis investeerib varases järgus olevatesse ja kasvavatesse ettevõtetesse, millel on tugev tehnoloogiline taust ja võimekas meeskond.

Täiendav teave:

Paul Pällin, CTO
+372 52 32 289
Heikki Haldre, CEO
+372 56 611119
info [ät] fits [dot] me
www.fits.me

Edastas
Anneli Miljan
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683, 515 0184
avalik [ät] ut [dot] ee
www.ut.ee

TÜ teadlane asub kaastööd tegema maailma suurimale väärtusteuuringule

Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi vanemteadur Anu Realost saab maailma tuntuima väärtusteuuringu World Values Survey vastutav uurija Eestis.

Maailma väärtusteuuring on sotsiokultuuriliste ja poliitiliste muutuste ülemaailmne uuring, mida teeb maailma juhtivates ülikoolides töötavate uurijate võrgustik.

Anu Realo sõnul on kõnealune uuring kahtlusteta kõige mastaapsem ning tuntuim rahvusvaheline võrdlev uurimus, mille tulemusi teatakse ja kasutatakse mitte ainult sotsiaalteadlaste vaid ka laiema avalikkuse poolt. "Eesti osalus selles uuringus on võimaldanud jälgida ja kaardistada Eesti elanike väärtuste, uskumuste ja hoiakute muutust enam kui 20 viimase aasta jooksul ning seda võrdlevalt teiste maailma maade ja rahvastega. See on hindamatu materjal, mis lisaks olulisele teaduslikule mõõtmele omab praktilist väärtust ka erinevate sotsiaal-, haridus- ja majanduspoliitiliste otsuste mõistmisel ja väljatöötamisel," selgitas Realo ning lisas, et maailma väärtuste uuringu ametlikuks partneriks olemine on Tartu Ülikoolile omamoodi tunnustus.

Realo märkis oma uue positsiooni kohta, et lisaks sisulisele teadustööle oodatakse vastutavalt uurijalt aktiivset osalust maailma väärtuste uuringu rahvusvahelistel nõupidamistel ning vajadusel erinevates töörühmades, mis uuringu sisuliste või metodoloogiliste küsimustega tegelevad.

Uurimuse algataja ning juht on maailmakuulus politoloog, hiljuti ka Tartu Ülikooli väisanud Michigani ülikooli professor Ronald Inglehart, kes pälvis möödunud aastal ka sotsiaalteadlaste Nobeliks nimetatud maineka Johan Skytte auhinna.

Uurimuses on senimaani osalenud enam kui 90 riiki kõigilt kuuelt asustatud kontinendilt. Alates 1981. aastast on läbi viidud kuus uurimuste lainet (viimane neist 2010-2012), mis võimaldavad jälgida väärtuste muutust nii ajalises kui ka kultuurilises lõikes. Eesti on osalenud maailma väärtuste uurimuses alates 1990. aastast. Hetkel on Eestis viimase laine välitööd lõppemas, uuringut viib läbi SaarPoll OÜ.

Läinud aasta lõpus külastas Tartu Ülikooli ka Ronald Inglehart ise, kus pidas ka avaliku loengu (vt altpoolt). Professor Inglehart külastas Eestit Tartu Ülikooli riigiteaduste instituudi ja EL-Venemaa uuringute keskuse (CEURUS) kutsel. Euroopa Liidu-Vene uuringute keskus (CEURUS) koondab eri valdkondade teadlasi ja eksperte, et uurida süvitsi Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni suhteid ning vastasmõjusid.

Lisainfo: Anu Realo, TÜ psühholoogiainstituudi vanemteadur, isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia osakonna juhataja, tel 737 5915, anu [dot] realo [ät] ut [dot] ee

Anneli Miljan
Tartu Ülikooli pressiesindaja
tel +372 737 5683
mob +372 515 0184
e-post anneli [dot] miljan [ät] ut [dot] ee
www.ut.ee

Ronald Ingleharti loengut Tartu Ülikoolis saab vaadata siit:

Presidendi teenetemärgi pälvivad mitmed ülikooliga seotud inimesed

President Toomas Hendrik Ilves allkirjastas otsuse anda Eesti Vabariigi 94. aastapäeva eel Eestile osutatud teenete tunnustamiseks 99 inimesele riiklikud autasud. Tunnustuse pälvivad ka mitmedTartu Ülikooliga seotud inimesed. UTTV otseülekanne!

"Iseseisvuspäeva eel tänab ja tunnustab meie riik teenetemärkidega inimesi, kelle pühendumus erinevatel elualadel on olnud paljudele teistele julgustuseks ja innustuseks," kirjutas riigipea otsuse eessõnas.

Tema sõnul näitab riik selle tunnustuse kaudu nii oma rahvale kui ka välisilmale, millised on Eesti väärtushinnangud ja vaim, millised teod on talle olulised.

Valgetähe IV klassi teenetemärgi pälvivad Tartu Ülikooli emeriitprofessor, seeneteadlane Kuulo Kalamees, kes on Eesti üks silmapaistvamaid seente uurijaid ning tutvustajaid ja TÜ õppejõud, arheoloog Ain Mäesalu, kes on ligi 30 aasta jooksul uurinud muinas- ja keskaegseid linnuseid ja TÜ emeriitdotsent, keeleteadlane Jaak Peebo. Sama auraha saab ka Tartu Ülikooli nõukogu liige, Eesti mõtteloo üks kujundajaid ja ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho. Valgetähe V klassi teenetmärgi saab TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna õppeprodekaan, teaduse populariseerija Mart Noorma, kelle eestveetav tudengisatelliidi meeskonna tegevus on tõstnud noorte huvi loodustäppisteaduste ja tehnoloogia valdkondade vastu.

Valgetähe III klassi teenetemärgi saab avastusõppe edendaja ning Metsaülikooli eestvedaja ja kaasaaitaja Eestis, Tartu Ülikooli külalisprofessor Mare Taagepera.Valgetähe V klassi teenetemärgiga autasustatakse muusikut ja TÜ Viljandi kultuuriakadeemia õppejõudu Villu Veskit.

Eesti Punase Risti teenetemärgi saab TÜ kliinikumi arst, Eesti esimest kopsusiirdamist juhtinud kirurg Tanel Laisaar.

President Ilves annab teenetemärgid üle 23. veebruaril Tartu Ülikooli aulas.

Teenetemärkide kohta saab lähemalt lugeda siit.

Anneli Miljan
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683, 515 0184
avalik [ät] ut [dot] ee
www.ut.ee

Läinud aasta müüduim aimeraamat on Andres Kasekampi "Balti riikide ajalugu"

2011. aasta enimmüüdud raamatute edetabelis asub TÜ professori Andres Kasekampi sulest ilmunud "Balti riikide ajalugu" auväärsel 7. kohal, olles seega läinud aasta populaarseim aimeraamat.

Andres Kasekampi "Balti riikide ajalugu" (Varrak 2011)on esimene ühe autori kirjutatud eestikeelne üldkäsitlus Baltikumi ajaloost, mis jälgib seostatult ja võrdlevalt kõigi kolme Balti riigi ajalugu alates esimeste asukate piirkonda saabumisest, Liivimaa vallutamisest ristisõdades ja Leedu kerkimisest keskaja Euroopa üheks võimsamaks riigiks kuni piirkonna liitmiseni Venemaa keisririigiga ja uusaegse rahvusliku identiteedi tekkeni.

Uusimatele teadustöödele tuginedes pöörab Kasekamp erilist tähelepanu tormilisele 20. sajandile, mille jooksul Balti riigid saavutasid iseseisvuse, kuid pidid ka taluma nii Nõukogude Liidu kui ka Natsi-Saksamaa okupatsiooni. Raamat hõlmab samuti ülevaadet sellest, kuidas Balti riigid taastasid iseseisvuse ning neist said Euroopa Liidu liikmesriigid.

Algselt inglise keeles kirjutatud teost, mis ilmus rahvusvahelise teaduskirjastuse Palgrave Macmillani maailmariikide ajaloole pühendatud sarjas, on eesti lugejate jaoks täiendatud uuemate andmetega ja varustatud rikkalike illustratsioonidega.

Andres Kasekamp on Tartu ülikooli Balti poliitika professor ja Eesti Välispoliitika Instituudi juhataja. Ta on lõpetanud Toronto ülikooli ja doktoritöö kaitsnud Londoni ülikoolis.

Andres Kasekamp pälvis "Balti riikide ajaloo" eest Balti Assamblee 2011. aasta teadusauhinna

Anneli Miljan
TÜ pressiesindaja
737 5683, 515 0184
avalik [ät] ut [dot] ee
www.ut.ee

Urmas Varblane: mis toimub maailma majanduses?


TÜ ettevõtluspäeval pidas majandusprofessor Urmas Varblane loengu "Mis toimub maailma majanduses? Millega peaks Eesti ettevõtja arvestama?"

Loengu slaide saab vaadata siit: Maailmamajandus ja Eesti2012lyhi.pdf

Konverents KLIINIK 2012 toob Tartusse kokku 700 arsti üle Eesti

Tänasest kuni 1. veebruarini vältav iga-aastane meedikute suurkonverents toob seekord Tartusse üle 700 arsti kõikjalt Eestist. Juttu tuleb mitmetel põnevatel teemadel personaalmeditsiinist tervishoiupoliitikani.

TÜ arstiteaduskonna täienduskeskuse juhataja dr Pille Taba sõnul pakub selleaastane konverents meedikutele uusi teadmisi nii igapäevaseks praktiseerimiseks kui ka informatsiooni globaalsest teadustemaatikast, mille hulka kuulub näiteks personaalmeditsiin. "Samavõrra oluline nii meditsiinipoliitiliselt kui ka innovaatilisuselt on ka farmakoteraapia sessioon - ravimid on tänapäeval enamuse krooniliste haiguste käsitlemise aluseks, samal ajal seostub sellega aga lisaprobleeme, näiteks kiirete arengute taustal ravi kättesaadavus erinevates maades," ütles Taba.

Avasessiooni teemaks on valitud meditsiinipoliitilise olulisuse tõttu liigeste endoproteesimine - liigeseprobleemid on laialt levinud tervisehäire ja omab üha enam tähtsust seoses vanemaealise populatsiooni osakaalu suurenemisega.

"Sel aastal on tähelepanuväärne ka laboriga seotud sessioonide osakaal, mis näitab nende diagnoosimeetodite tähtsust: juttu tuleb laborimeditsiinist nii infektsioonhaiguste, hepatiitide kui allergoloogia sessioonis," lisas Pille Taba.

KLIINIK 2012 toimub Tartus, Dorpati konverentsikeskuses (Turu 2) 30. jaanuarist 1. veebruarini.

Täpne kava aadressil http://www.kliinikum.ee/koolitus

Konverentsi otseülekannet saab näha TÜ videoportaalis: http://uttv.ee


Lisainfo: Pille Taba, TÜ arstiteaduskonna täienduskeskuse juhataja, tel 731 8109,518 9319 pille [dot] taba [ät] kliinikum [dot] ee


Anneli Miljan
Tartu Ülikooli pressiesindaja
tel +372 737 5683
mob +372 515 0184
e-post anneli [dot] miljan [ät] ut [dot] ee
www.ut.ee

Novaatori videokonkurss on lõppenud, aga veel saab valida publiku lemmikut!

TÜ teadusportaali Novaator korraldatud populaarteaduslike videote konkursile laekus kokku 29 videoklippi, neist 12 tudengite kategoorias ja 17 õpilaste kategoorias.

Sel aastal oli konkursil mõlemas kategoorias võimalik valida kolme erineva teema vahel.

Nüüd asub zürii töid hindama ja kuulutab võitja välja 15. veebruariks. Selle ajani on võimalik valida ka publiku lemmikut. Lemmiku valimiseks tuleb Novaatoris anda oma lemmikule hääl. Seda saab teha vaid ühe video kasuks.

Mõlema kategooria võitjat ootab auhind 1000 eurot. Teine ja kolmas koht saavad vastvalt 500 ja 250 eurot. Publiku lemmiku päralt on samuti 250 eurot.

Rohkem infot: http://novaator.ee/ET/video/

Lisainfo: Aitel Käpp, TÜ teaduse populariseerimise peaspetsialist, tel 737 6531, aitel [dot] kapp [ät] ut [dot] ee

Anneli Miljan
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683, 515 0184
avalik [ät] ut [dot] ee
www.ut.ee

Tartu Ülikooli tudengid näitavad omaloodud arvutimänge

Teisipäeval, 24. jaanuaril esitlevad Tartu Ülikooli IT-tudengid viit omaloodud arvutimängu, mis valmisid kursuse "Arvutimängude loomine ja disain" käigus. Tegemist on esimese omataolise arvutimängude loomisele pühendatud kursusega Eestis.

Arvutimängud on saanud üheks olulisemaks meelelahutusvormiks maailmas ning nende osakaal võrreldes teiste meediavormidega jätkab kasvutrendi. Samuti on arvutimängud õppevahendina väga efektiivse kasutuse leidnud hariduses, turunduses ja mitmetes teistes valdkondades.

Loengute läbiviija Edvin Aedma sõnul on lisaks Eesti tärkava mängutööstuse arendamisele kursus väärtuslik ka seetõttu, et võimaldab IT-d õppivatel üliõpilastel kasutada oma loomingulist potentsiaali ning soodustab koostööd kunstnike ja teiste valdkondade esindajatega. Paralleelselt kursusega loodi koostööks ja kogemuste vahetamiseks ka arvutimängude arendusklubi.

Kõne all olev informaatika ja infotehnoloogia magistrantidele suunatud eksperimentaalkursus on Eestis esimene, milles õpetati arvutimängude kui kommertslike multimeediatoodete loomist ning disaini.

4-kuulise lühikursuse eesmärgiks oli katta kogu mängude arendusprotsess alustades mängu disainist ehk kavandamisest ning lõpetades turundamise ja publitseerimisega. Üliõpilased arendasid mänge 2 kuni 9-liikmelistes meeskondades, millesse kuulusid ka partnerid väljastpoolt kursust. Loengute käigus käsitleti muuhulgas selliseid mängude loomise olulisi aspekte nagu mängupsühholoogia, loovus, meeskonnatöö ja projektijuhtimine.

Kursus toimus Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud projekti "Informaatika ja infotehnoloogia magistriõppekavade arendamine Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis koostöös Eesti infotehnoloogiaettevõtetega" raames.

Mängude esitlus toimub teisipäeval, 24. jaanuaril Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis, J. Liivi 2, ruumis 405 kell 14.15-15.30. Kõik huvilised on oodatud!

Rohkem infot: http://courses.cs.ut.ee/2011/Gamedesign

Arvutimängude Arendusklubi http://gamedev.ut.ee/

Lisainfo: Edvin Aedma, lektor, tel +372 55638667, edvin [dot] aedma [ät] gmail [dot] com

Anneli Miljan
Tartu Ülikooli pressiesindaja
tel +372 737 5683
mob +372 515 0184
e-post anneli [dot] miljan [ät] ut [dot] ee
www.ut.ee

Doktoritöö: kuidas tagada kohtus kvaliteetne kaitse?

Õigus kaitsjale on demokraatlikus ühiskonnas üks süüdistatavate põhiõigusi. TÜ õigusteaduskonna doktorant Anneli Soo uurib oma väitekirjas, kuidas tagada kriminaalmenetluses kõigile kvaliteetne kaitse, olgu siis tegemist palgatud või riigi poolt määratud kaitsjaga.

Oma doktoritöös "Abinõud ebaefektiivse kaitse vastu. Kohtulik järelevalve kaitsja tegevuse üle Eesti kriminaalmenetluses" kinnitab Anneli Soo, et süüdistatavate õigus kaitsjale ei tohi olla ainult formaalne õigus, vaid see peab olema süüdistatavatele tagatud ka sisuliselt. "Seetõttu tuleb vaadelda konkreetse kaitsja tegevust konkreetses kriminaalmenetluses. Kas ta on menetluses ainult kohal või osaleb selles aktiivselt?" ütleb Anneli Soo.

Tema sõnul on efektiivne kaitsja ainult see, kes tegutseb süüdistatava nimel hoolikalt ja aktiivselt ning selgitab süüdistatavale tema positsiooni ja õigusi. Ainult efektiivse kaitsja osavõtt tagab selle, et süüdistatava õigus kaitsjale on menetluse jooksul garanteeritud.

"Ei saa öelda, et Eestis oleks õigusabi osutamise kvaliteediga lood halvasti, aga probleeme on, nagu selgub ka Justiitsministeeriumi poolt 2007. aastal läbi viidud uuringust. Ka on Euroopa Liit järjest enam keskendunud liikmesriikide õigusabi kvaliteedi uurimisele ja minu arvates on oluline, et iga riik ka ise oma pakutava õigusabi taseme kriitilise pilguga üle vaataks," põhjendab Soo teemavalikut. Kuna teda huvitab, kuidas tagada kvaliteetne õigusabi kõigile süüdistatavaile, siis keskendus ta oma väitekirjas eelkõige meetmetele, mis ennetaksid ebaefektiivset kaitset menetluses.

Anneli Soo arvates peaks kohus kaitsjaid ja nende osutatavat õigusabi rangelt kontrollima ja seda mitte ainult määratud, vaid ka lepinguliste kaitsjate puhul. Selleks on Soo hinnangul kohtul mitmeid võimalusi, alustades märkuste tegemisest kaitsja aadressil ja lõpetades kõige raskema meetmega, mis tuleks tarvitusele võtta üksnes erandkorras, s.o taandamisega (kaitsja kõrvaldamisega menetlusest). "Töös jõudsin järeldusele, et seaduse järgi on kohtul teatud juhtudel lausa kohustus ebakvaliteetset tööd tegev kaitsja taandada. Kindlasti tuleb rõhutada, et kohus peab kaitsja töö hindamise juures olema väga hoolikas oma otsustes ja need põhjalikult läbi kaaluma, et kaitsja suhtes tarvitusele võetav meede oleks just paras ega piiraks põhjendamatult kaitsja tegutsemisvabadust," selgitab Anneli Soo. Kindlasti ei tohiks kohus aga nõuda kaitsjalt strateegia muutmist või taktikaliste otsuste ümbervaatamist.

Anneli Soo kaitseb doktoritööd neljapäeval, 26. jaanuaril kell 13 Iuridicumis (Näituse 20, aud K-03).

Lisainfo: Anneli Soo, tel 737 6379, anneli [dot] soo [ät] ut [dot] ee


Anneli Miljan
Tartu Ülikooli pressiesindaja
tel +372 737 5683
mob +372 515 0184
e-post anneli [dot] miljan [ät] ut [dot] ee
www.ut.ee

Tartu Ülikooli nõukogu esimeheks sai Kersti Kaljulaid

Täna pidas oma esimese istungi Tartu Ülikooli uus 11-liikmeline nõukogu, kes valis esimeheks Euroopa Kontrollikoja liikme Kersti Kaljulaiu.

Tartu Ülikooli rektori prof Alar Karise sõnul on Kersti Kaljulaid nõukogu esimehe kohale hea valik, sest TÜ endise kuratooriumi liikmena on tal selge arusaam ülikooli toimimisest ja juhtimisest.

Kersti Kaljulaiu hinnangul on Tartu Ülikool Eesti kõige mitmekülgsem ülikool, mis pakub ühtemoodi head haridust nii eestlastele kui inimestele mujalt Euroopast ja maailmast. Samas on see vanim emakeelne ülikool - niisiis vastutab TÜ olulisel määral just emakeelse kõrghariduse arenemise eest ja rahvuskesksete erialade säilimise eest. "Tuleb olla moodsalt müüv - tuleb teada oma tugevaid külgi, mida pakkuda neile, kelle taust on meist erinev. Samas tuleb olla rahvusülikool. Rahvusülikool nii rahvusele oluliste erialade õpetamise mõttes kui ka ses mõttes, et suudetakse õpetada kõiki eestlasi heas ja ainevajadustele vastavas kaasaegses emakeeles. Siin tuleb näha sünergiat, mitte vastuolu ja leida taskaalus, mitte võistlev arengumudel," ütles Kaljulaid.

Tänaseks on toimunud ülikooli mõlema uue juhtimiskogu istungid japaika saanud nende töökordning edasine ajakava. Rektor Karise sõnul on tal hea meel, et nii senati kui ka nõukogu istungid on alanud sisuliste ja konstruktiivsete diskussioonidega. "Nende kahe juhtimisorgani funktsioonid ja vastutus on täiesti erinevad, aga mõlemal seisab lähiajal ees üks tööülesanne: senatil tuleb vastu võtta ja nõukogul kinnitada ülikooli põhikirja muudatused," ütles Karis.

Tartu Ülikooli nõukogu vastutab ülikooli pikaajalise arengu eest, otsustades muu hulgas laenu- ja kinnisvaraküsimused ning võttes vastu eelarve. Nõukogu koosseisu kuulub 11 liiget: TÜ poolt esitatud Toomas Asser, Toivo Maimets, Peeter Saari, Jüri Sepp ja Paul Varul, Eesti Teaduste Akadeemia esitatud Kari Olavi Raivio ning haridus- ja teadusministeeriumi poolt esitatud Kaja Tael, Toomas Kiho, Kersti Kaljulaid (esimees), Vahur Kraft ja Aku Sorainen.

Nõukogu koosseisu kinnitas viieks aastaks Vabariigi Valitsus läinud aasta 22. detsembril.

Nõukogu järgmine istung toimub veebruaris.

Lisainfo: Saima Tiirmaa-Oras, rektori abi, tel 737 5602, saima [dot] tiirmaa-oras [ät] ut [dot] ee

Anneli Miljan
Tartu Ülikooli pressiesindaja
tel +372 737 5683
mob +372 515 0184
e-post anneli [dot] miljan [ät] ut [dot] ee
www.ut.ee

Algas TÜ talveülikool "Vaim ja vägi"

16. jaanuarilalustas Tartu Ülikoolitalveülikool 2012 "VAIM JA VÄGI". Kokku on õpihimulistel võimalik osaleda ligi paarikümnel enesetäienduskursusel üle Eesti.

TÜ talveülikooli projektijuhi Karmel Talli sõnul on avaloengule registreerunud ligi 200 huvilist. "Teema vastu tunnevad huvi erinevas eas inimesed, kel ka erinev hariduslik taust. Kuulajaid on alates noortest (õpilased, üliõpilased) lõpetades õppijatega väärikate ülikoolis. "Anzori Barkalaja loengu näol on tegemist elukestvat õpet populariseeriva ettevõtmisega Talveülikool 2012 raames. Talveülikooli kontseptsioonlähtub Tartu Ülikoolis heakskiidetud elukestva õppe põhimõtetest, mille kohaselt populariseeritakse eri sihtrühmade seas elukestvat õpet, sh pakutakse täiendusõppes paindlikke osalemise võimalusi," ütles Tall.

Tänase tasuta avaloengu kõrval on võimalik osaleda ligi kahekümnel täiendusõppe kursusel, mis toimuvad Tartus, Tallinnas, Pärnus ja Viljandis. Käsitletakse juhtimise ja psühholoogia, ametialase arengu, keele, hariduse ja pedagoogika, tervise jpt teemasid. Talveülikooli programm pakub tuge nii avalikus kui erasektoris töötavatele inimestele.

Talveülikooli kursustele on oodatud kõik huvilised. Koolituse läbinud saavad Tartu Ülikooli tunnistuse koos hinnetelehega, kus on kajastatud kursusel käsitletud teemad ja väljateenitud ainepunktid. See on eriti oluline nende jaoks, kes omandavad kõrgharidust või magistrikraadi, sest VÕTA (varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine) raames on võimalik täiendusõpet arvestada õppekava täitmisel, mis omakorda lühendab õppeaega ja säästab ka rahalisi ressursse.

Hetkel on populaarsemad kursused "Isiksus ja isiksusehäired" (õppejõud Iris Podar) 17. - 24. jaanuaril Tartus, "Veenva teksti psühholoogia" (õppejõud Andero Uusberg) 20.-28. jaanuaril Tartus, "Konflikti juhtimine" (õppejõud Tõnu Lehtsaar) 1. veebruaril Tallinnas.
Konkreetsele sihtrühmale suunatud kursustest (eesti keele ja kirjanduse õpetajad ning põhikooli matemaatikaõpetajad) on kõik kohad täis "Teatrietenduse analüüs" 24.-25. jaanuaril Tartus, "Piiblitemaatika kursus" 27.-28. jaanuaril Tartus, "Andekate õpilaste arendamine matemaatikas" 3.-4. veebruaril Tallinnas.

Tartu Ülikooli talveülikool toimub teist korda. Möödunud aastal osales programmis üle 200 õppija.

Rohkem infot: /talveulikool

Elukestva õppe põhimõtetega saab tuvuda siin: /orb.aw/class=file/action=preview/id=643197/elukestevope.pdf

Lisainfo: Karmel Tall, Tartu Ülikooli talveülikooli projektijuht, tel 5804 4969, karmel [dot] tall [ät] ut [dot] ee

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683, 5150 184
avalik [ät] ut [dot] ee
www.ut.ee

Nutikas mobiilirakendus aitab metsas jälgi tuvastada

Tõenäoliselt kunagi sajab lumi maha ja metsavahel tekib sellele ohtralt jälgi. Küsimusele "Kes need tegi?" aitab vastata TÜ teadlaste loodud mobiilirakendus "Kes käis?"

Jäljeautorite tuvastamiseks pole enam vaja muud kui Android operatsioonisüsteemiga või Apple'i nutitelefoni. Sobivad mõlema platvormi tahvelarvutidki. Mobiil aitab jälgi määrata fotode järgi, aga võib ka eesti või ladina keeles otsida looma nime ja vaadata, mis jälje ta tekitab, vahendab Arvutimaailm.

Rakendus ei vaja ligipääsu mitte millelegi - ei internetiühendusele, kontaktandmetele ega GPSile, rääkimata andmesidest. Kõik laaditakse ligi kümne megabaidi suuruse rakendusega alla. Rakendus ongi mobiilis lihtsalt navigeeritavaks tehtud jäljeraamat, mis ilmus 2011. aastal ja kasutab "Jäljeaabitsas" 2009. aastal ilmunud jäljeskeeme.

Jäljeskeemide piltidelt saab teada jälje kuju, suuruse, jälgede vahe (sammupikkuse) ning fotodel on võrdluseks veel jälje kõrvale pandud tikutops.

Keskkonnateabe Keskuse poolt koostatud ja välja antud "Ulukite jäljevihiku" alusel Tartu Ülikoolis valminud nutitelefoni rakendus "Kes käis?" on saadaval nii Apple'i App Store'is kui Android Markets'ist.

Edastas

Anneli Miljan
TÜ pressiesindaja
737 5683, 515 0184
avalik [ät] ut [dot] ee
www.ut.ee

Tartu Ülikooli haridus tagab hea toimetuleku tööturul

Äsjavalminud vilistlaste uuringust selgub, et aasta pärast lõpetamist on töö leidnud 80% Tartu Ülikoolis õppinud üliõpilastest ning neist enam kui kolmandik teenib 1000 eurot ja rohkem. Töötuid on lõpetanute seas vaid 1%.

2011. aasta sügisel viis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE läbi küsitluse Tartu Ülikooli 2010. aastal lõpetanute seas. Küsitleti nii teaduskondade kui ka kolledžite kõikide õppeastmete lõpetanuid. Kokku osales küsitluses 1263 vilistlast, so 42% 2010. aastal Tartu Ülikooli lõpetanutest.

TÜ õppeprorektori Martin Halliku sõnul on tulemused ootuspärased, sest Tartu Ülikooli eesmärk on õpetada oma tudengitele mõtlemisoskust. "Tark inimene suudab oma teadmisi ja analüüsioskust paindlikult kasutada ja on seeläbi võimeline lahendama ka kõige keerulisemaid küsimusi erinevates valdkondades," ütles Hallik.

Küsitluse tulemused näitavad, et praegu on vilistlased valdavalt hõivatud või seotud õpingutega, sh 50% vilistlastest töötab, 14% õpib ning 30% õpib ja töötab samaaegselt. Tööta on vaid 1% vilistlastest. Uuringu läbiviinud RAKE juhataja kt Kerly Espenbergi hinnangul ei olnud töö leidmine vilistlaste jaoks enamasti keeruline - ligikaudu pooled erialasel tööl töötavatest vastanutest, kes ei töötanud juba õpingute ajal, leidsid erialase töö kuni kahe kuuga. "Asjaolu, et 28% vilistlastest sai peale lõpetamist tööpakkumise isikliku pakkumisena näitab, et Tartu Ülikooli lõpetanud on hinnatud ka tööandjate seas. Head toimetulekut näitab seegi, et vilistlaste keskmine brutokuupalk (1105 eurot) on oluliselt kõrgem riigi keskmisest ning juhi, tippspetsialisti või kõrgema ametnikuna töötab kaks kolmandikku töötavatest vilistlastest," selgitas Espenberg.

Tema sõnul kehtib mõneti ootuspäraselt seos, et mida kõrgem haridustase lõpetati, seda lihtsam oli tööturul hakkama saada. "Üldjuhul teenivad madalama õppeastme lõpetanud madalamat palka ja töötavad vähemnõudlikumatel ametikohtadel. Ka töötavad kõrgema haridustaseme lõpetanud sagedamini ametikohal, mis on seotud õpitud erialaga."

Vaatamata sellele, et üldjuhul jäid vilistlased õpitud eriala ja ülikooliga rahule, ilmnes ka valdkondi, mis vajavad edasist arendamist. Ligikaudu pooled vastanutest ei jäänud rahule pakutud praktikavõimalustega. Ka toodi esile vähest ülikooli poolt õpinguteks pakutavat tuge ning suuremat vajadust nn ülekantavate oskuste (meeskonnatöö, ajakasutamis- ja planeerimisoskus jne) õpetamise järele.

Õpingute ajal töötas 70% vastanutest, neist pooled töötasid juba enne õpinguid. Nende enda hinnangul töötamine valdavalt takistas õppimist ning sellele viitasid ka andmed — kui nendest üliõpilastest, kes õpingute ajal ei töötanud, lõpetas nominaalajaga 68%, siis õpingute ajal töötanutest sai sellega hakkama vaid 51%. Õpingute ajal töötamise peamise põhjusena nimetati majanduslikke tegureid või varasema töö olemasolu, erialase töökogemuse saamiseks töötas oluliselt vähem vilistlasi.

Uuringu raportiga saab tutvuda siin: http://www.ec.ut.ee/et/rakendusuuringud/teostatud-projektid

Lisainfo: Kerly Espenberg, TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE, juhataja kt, tel 5330 7476, kerly [dot] espenberg [ät] ut [dot] ee

Anneli Miljan
Tartu Ülikooli pressiesindaja
tel +372 737 5683
mob +372 515 0184
e-post anneli [dot] miljan [ät] ut [dot] ee
www.ut.ee

NOVAATOR: maa all kihab elu

Uudseid geenijärjestusmeetodeid kasutades leidsid Tartu Ülikooli teadlased, et maa all on taimede liigirikkus palju suurem kui pealtpoolt näha. Novaator kirjutab lähemalt.

Parasvöötme liigirikastel niitudel on loetud peopesa suuruselt alalt koos kasvamas kümneid taimeliike. Reeglina on aga mitme-aastastel taimedel mullas peidus juured, risoomid ja mugulad, mis moodustavad liigirikastel rohumaadel kuni kolmveerandi taimsest biomassist. Juuri polnud aga seni võimalik väliste tunnuste alustel liikideks jaotada.

Selles uuringus võeti Põlvamaalt Ahja jõe äärselt niidult katselappidelt mullaproovid. Maa peal loeti kokku taimede arv ning seejärel sekveneeriti juurtest võetud DNA põhjal taimede geenijärjestused. Selleks kasutati kloroplastide DNA üht kindlat regiooni, mis võimaldab taimeliike eristada.

Selgus, et niidu all mullas võib elada koos kuni kaks korda rohkem taimeliike kui samas kohas maa peal.

"See on taimeteaduses väga uus lähenemine, meie artikkel on üks esimesi," ütles artikli esimene autor TÜ makroökoloogia doktorant Inga Hiiesalu.

Millega seletada, et maa all on taimi palju rohkem? Hiiesalu sõnul võib olukorda võrrelda toanurgas seisva teleriga, mis ootab, et keegi selle puldist sisse lülitaks. Taimed on samamoodi ootel, kui tekivad sobivad keskkonnatingimused, siis kasvatavad nad ka maapealsed osad. Sellises ooteseisundis võivad taimed püsida aastaid.

Edasi loe Novaatorist!

Füüsikud tutvustavad Tartus suuri rahvusvahelisi koostööprojekte

Teisipäeval, 17. jaanuaril tutvustatakse Tartus, Dorpati konverentsikeskuses nelja rahvusvahelist objekti Eesti teaduse infrastruktuuri teedekaardil. Muuhulgas saab aimu, millal võib oodata Eesti sünkrotronkiirguse kiirekanali valmimist Rootsi MAX-IV keskuses.

MAX-LABi projekti veab TÜ füüsika instituut. Selle direktori Marco Kirmi sõnul on protsess praegu faasis, kus käivad läbirääkimised MAX-IV laboratooriumiga koostöölepingu ja muude oluliste tehniliste küsimuste osas. "Tartu teadlased on alustanud Eesti kiirekanali modelleerimise ning projekteerimisega, mis eelneb vajalike seadmete hankimisele," ütles ta.

Seminaril tutvustatakse nelja projekti, millega seotud tegevusi rahastatakse EL tõukefondidest. Lisaks MAX-IV projektile saab ülevaate ka ESSist (European Spallation Source) – Euroopa neutronkiirguse allikast; Eesti osalusest Euroopa Tuumauuringute Keskuses (CERN) ja Eesti magnetväljade laboratooriumist (EML), mis asub Tallinnas Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudis.

Teadlased annavad ülevaate Eesti spetsialistide võimekusest, võimalustest ja väljakutsetest koostöös nende teaduskeskustega; Eesti teadlaste edasistest plaanidest antud taristute arendamisel ja kasutamisel; sellest, kuidas liituda tegevustega ja panustada objektide rajamisse ning kasutamisse nii teadlaste kui ettevõtete poolelt ning edasisest töökorraldusest, sh kasutajate kogukonna moodustamisest.

Seminarist on oodatud osa võtma nii teadlased kui ka üliõpilased (doktorandid ja magistrandid, keda ootavad huvitavad uurimis- ja lõputööde teemad). Oodatud on teadlased, kes juba osalevad nende keskuste töös, aga ka need teadlased, kes soovivad saada informatsiooni avanevate võimaluste kohta. Kuna mitmed keskused on alles ettevalmistamisfaasis, siis on võimalus ka uute teadlaste liitumiseks ning ettevõtete kompetentsi kaasamiseks.

Seminar toimub TÜ füüsika instituudi ja SA Archimedes koostöös.

Rohkem infot: http://www2.archimedes.ee/teadus/index.php?leht=387

Lisainfo: Marco Kirm, TÜ füüsika instituudi direktor, tel 737 4601, 53 42 7170, marco [dot] kirm [ät] ut [dot] ee

Anneli Miljan
Tartu Ülikooli pressiesindaja
tel +372 737 5683
mob +372 515 0184
e-post anneli [dot] miljan [ät] ut [dot] ee
www.ut.ee

Euroopa kosmoselaevale antakse Eesti lapse järgi nimeks Milena

Kohtla-Järve tüdruk Milena Kaznat¨ejeva saab mõne aasta pärast uhkeldada, et kosmoses on temanimeline satelliit. Just Milena võitis Euroopa Komisjoni projekti raames kõigis Euroopa liikmesriikides korraldatud joonistusvõistluse, mille võitjate nimesid hakkavad kandma Galileo programmi raames kosmosesse saadetavad satelliidid.

Eesti joonistusvõistlusele esitati kokku üle 700 töö. ´ürii üks liige, Tartu Ülikooli dotsent Mart Noorma ütles, et otsuse tegemine polnud sellest hoolimata väga raske. "See on pilt, mille me oma seinale koju riputaksime, pilt, mis paneb vaataja mõtlema."

Noorma sõnul tuli kosmoseteemalisest joonistusvõistlusest ilmekalt välja, mida lapsed mõtlevad, kui öelda sõna "kosmos". "Üle poole piltidest kujutasid tulnukaid, rohelisi sarvedega mehikesi. Teine väga suur motiiv oli Saturn oma rõngaga. Mõnedel piltidel oli püütud kajastada Galileo tehnilist poolt – kuidas see asi kosmoses töötab, selliseid oli ka finalistide seas," rääkis ta.

Noorma sõnul oli konkursi eesmärk teadvustada, kui oluline on Euroopa Liidul investeerida kõrgtehnoloogilistesse projektidesse, sest just see tugevdab meie konkurentsivõimet.

Euroopa satelliitnavigatsiooni süsteemi Galileo programmi raames saadetakse kosmosesse kokku 30 satelliiti, millest kaks esimest – Belgia nimega This ja Bulgaaria Natalja lennutati juba mullu 21. oktoobril ja edasi läheb igal aastal üles umbes neli satelliiti.

Lisaks Euroopa iga riigi joonistusvõistluse võitja nimelisele põhisatelliidile (mida on kokku 27) on varuks ka kolm tagavarasatelliiti.

Lisainfo: Mart Noorma, TÜ optilise metroloogia dotsent, kosmose- ja militaartehnoloogiate töörühm, tel 523 9159, mart [dot] noorma [ät] ut [dot] ee


Anneli Miljan
TÜ pressiesindaja
737 5683, 515 0184
avalik [ät] ut [dot] ee
www.ut.ee

Värskes UTs: kas vanarahva tarkused ravimtaimedest vastavad tõele?

Äsja tuli trükist selle aasta esimene UT.

Sisu on põnev: ülikooli uus juhtimismudel - senat ja nõukogu - tehakse lugejale puust ja punaseks. Persoonilugu pajatabpolaaruurija Timo Palost. Teaduskülgedel tutvustatakse tuleviku energiasalvestusseadmeid - superkondensaatoreid ning taimetark Ain Raal kirjeldab, kuidas teadlased laborites ravimtaimi uurivad - kas rahvapärimuses taimedele omistatud raviomadused ikka kehtivad?

Loe ise edasi!

TÜ ootab taas ettevõtjaid avatud uste päevale

Reedel, 27. jaanuaril korraldab Tartu Ülikool ettevõtjatele ja arendajatele juba kolmandat aastat ettevõtluspäeva, et tutvustada ülikooli pakutavaid võimalusi koolituseks, koostööks ja innovatsiooniks.

TÜettevõtlussuhete ja innovatsiooni juhiErik Puura sõnul on esimesed kaks ettevõtluspäeva olnud igati edukad. "Eriti suurenes koostöö väikese ja keskmise suurusega ettevõtetega väga erinevates valdkondades, näiteks energiatõhus ehitus, robootika, puidu kuivatamine."

"Sel aastal on fookuses teenused. Tartu Ülikooli aparatuurne baas on eelkõige tänu Euroopa Liidu vahenditele viimaste aastate jooksul oluliselt paranenud. Kas ja kuidas seda on võimalik ära kasutada ettevõtete arenguks, seda näitamegi. Omapoolse nägemuse teenustest, mida ettevõtted võiksid vajada, esitavad enamus ülikooli teaduskondi, kolledžeid ja asutusi," ütles Puura.

Lisaks koolitusteenustele annab ülikool seekord tervikliku ülevaate arendus-, konsultatsiooni-, analüüsi- ja testimisteenustest. Võimalik on koheselt teha kokkuleppeid uute koostööprojektide käivitamiseks. Avatud on uute projektide kontaktpunkt ning ülikooli poolt pakutavate teenuste tuba.

Põneva loengu peab TÜ rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane, kes räägib, mis toimub maailma majanduses ning millega peaks Eesti ettevõtja arvestama.

Kogu päeva jooksul on avatud suhtluskohvik.

Üritus leiab aset TÜ tehnoloogiainstituudis (Nooruse 1) 27. jaanuaril algusega kell 10.30 ja on kõigile tasuta. Siiski on vajalik eelregistreerimine, mis kestab 23. jaanuarini või kuni osalejate piirarv täis saab.

Rohkem infot aadressil: www.ut.ee/ettevotluspaev

Vaata intervjuud TÜ ettevõtlussuhete koordinaatori Vahur Valdnaga ja saatejuhti Katrin Viirpalu testimas soolakookonit 24. jaanuari Terevisioonis (alates 51:15).


Lisainfo: Erik Puura, TÜ tehnoloogiainstituudi direktor, ettevõtlussuhete ja innovatsiooni juht, tel 737 4802, 506 9882, erik [dot] puura [ät] ut [dot] ee


Anneli Miljan
Tartu Ülikooli pressiesindaja
tel +372 737 5683
mob +372 515 0184
e-post anneli [dot] miljan [ät] ut [dot] ee
www.ut.ee

Uus bioloogia rajab teed personaalsele meditsiinile

Kaasaegsed meditsiini ja biomeditsiini uuringud on jõudnud tasemele, mis on toonud käegakatsutavasse kaugusesse võimaluse mõõta ja tõlgendada haigusi põhjustavaid protsesse juba molekulide tasandil, kinnitab TÜ professor Johan Björkegren koos USA kolleegi Eric Schadtiga.

Viimasel kümnel aastal on meditsiiniuuringute põhirõhk olnud genoomiülestel uuringutel, mille abil on püütud välja sõeluda komplekshaigustega seotud geenivariante. Neisse uuringutesse on mahutatud palju tööd ja raha, kuid tulemus pole paraku ootusi õigustanud. Tihtipeale suudavad leitud geenivariandid anda seletuse vaid 5-10 protsendile kindla haiguse pärilikkusriskile.

Ajakirjas Science Translational Medicine äsja ilmunud ülevaateartiklis kirjeldavad Tartu Ülikooli patoloogilise anatoomia professor Johan Björkegren koos New Yorgi Mount Sinai meditsiinikõrgkooli professori Eric Schadtiga uudset lähenemist, mida nad nimetavad uueks bioloogiaks. See põhineb arusaamal, et füsioloogilisi protsesse ja haigusi mõjutavaid molekulaarseid protsesse tuleb pigem kirjeldada molekulaarsete võrgustikena, mitte lihtsalt kahemõõtmeliste signaalradadena, nagu see on veel täna kombeks.

Prof Johan Björkegreni sõnul kirjeldab uus bioloogia protsesse alates molekulidest toimuvast, minnes edasi rakkude aktiivsuse vaatlemisega, mis omakorda määrab kudede aktiivsuse. Järgmise sammuna kirjeldatakse protsesse, mis toimuvad erinevate organite vahel ning veel edasi on võimalik kirjeldada protsesse, mis mõjutavad inimeste omavahelisi suhteid ja keskkonna mõju.

"See uus bioloogia põhineb kolmel olulisel muutusel. Esiteks on viimase kümne aasta jooksul genoomiülesed uuringud muutunud oluliselt hõlpsamaks ning nende hind on hüppeliselt langenud. Arvutiteadus on loonud algoritmid, mis võimaldavad teha väga keerukaid arvutusi. Kolmas uue bioloogia eeldus on suurenenud arvutusvõimsus ja võimsad arvutuskeskused. Need kolm täidetud tingimust muudavad seda, kuidas edaspidi tehakse uuringuid nii meditsiinis kui bioloogias," selgitab Björkegren.

Artiklis kirjeldavad Björkegren ja Schadt, kuidas genoomiülestel assotsiatsiooniuuringutel kogutud andmehulkade analüüsi tõhustada ja minna edasi molekulaarsetes võrgustikes toimuva uurimisele. Tulevikus võimaldab see luua erinevaid molekulaarseid füsioloogilisi ja patoloogilisi protsesse kirjeldavaid andmekogusid ja liikuda ennetava ja personaalse meditsiini suunas.

Antud lähenemine on juba kasutusel Tartu Ülikooli Siirdegenoomika keskuses, kus Tartu Ülikooli Arengufondi toel on alustatud eestimaalaste terviseuuringuid viiel erineval molekulaarsel tasandil (DNA, RNA, RNA muutuste, valgu ja metaboliitide tasandid), mis lõppkokkuvõttes päädivad suure andmebaasi tekkega, mida on võimalik kasutada kliinilises praktikas patsientide personaalses ravis.

Lisainfo: Johan Björkegren, TÜ patoloogilise anatoomia professor, tel +46 (0)73-356 81 81, johan [dot] bjorkegren [ät] ut [dot] ee


Anneli Miljan
Tartu Ülikooli pressiesindaja
tel +372 737 5683
mob +372 515 0184
e-post anneli [dot] miljan [ät] ut [dot] ee
www.ut.ee

TÜ tudeng sai maailma füüsikaolümpiaadil teise koha

Tartu Ülikoolis füüsikat õppiv noormees Ants Remm pälvis Indoneesias toimunud maailma füüsikaolümpiaadil ülikõrge teise koha ning võitis sellega kuldmedali.

28. detsembrist kuni 3. jaanuarini viidi Lombokis, Indoneesias läbi maailma füüsikaolümpiaadi (WoPhO – World Physics Olympiad) finaalvõistlus, kus osales 109 õpilast 15 riigist. Eestit esindas Tartu Ülikooli füüsikatudeng Ants Remm, kes sai üldjärjestuses ülikõrge 2. koha ning pälvis sellega kuldmedali.

Maailma füüsikaolümpiaad on terve aasta kestev kolmest etapist koosnev võistlus, kus osalejateks on füüsikast süvitsi huvituvad õpilased, kes soovivad end proovile panna füüsikaprobleemide lahendamisel, täiendada oma teadmisi ja oskusi läbi õppimise ning uurimise ja sotsiaalse suhtluse.

Lõppvõistlusel antakse osalejatele võimalus katsuda jõudu nii teoorias kui eksperimendis rahvusvahelistel füüsikaolümpiaadidel kuldmedaleid saavutanud õpilastega. Ka Ants Remm tõi möödunud aastal toimunud rahvusvaheliselt füüsikaolümpiaadilt Tais kaasa kuldmedali.

Ants Remm ja tema mentor Jaan Kalda jõuavad tagasi Eestisse 5. jaanuari õhtul kell 19.30.

Lisainfo: Jaan Kalda, 56 21 4406, kalda [ät] ioc [dot] ee


Anneli Miljan
Tartu Ülikooli pressiesindaja
tel +372 737 5683
mob +372 515 0184
e-post anneli [dot] miljan [ät] ut [dot] ee
www.ut.ee

Eesti veiniga Alzheimeri vastu

Punast viinamarjaveini on alates "Prantsuse paradoksi" sõnastamisest peetud teatud liiki imerohuks – mõõdukas tarbimine aitab teravdada mõistust ning kaitseb veresoonkonna haiguste eest.

Nüüd võib aga selguda, et Eesti laiuskraadidel on võimalik toota isegi tervislikuma koostisega veine, kui Prantsusmaal, kirjutab Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli doktorant Priit Pedastsaar.

Eesti pole seniajani olnud just tuntud veinimaa -karmid talved muudavad hariliku viinamarja kasvatamise Eestis keeruliseks. Talvekindlust võimaldab aga tõsta hariliku viinamarja ristamine amuuri viinapuuga. Sellest tulenebki nimetus hübriidviinamari. Selgub, et see Kirde-Hiinast pärit esivanem toob peale külmakindluse endaga kaasa ka palju huvitavaid ühendeid, millel on mitmeid teaduslikult tõestatud kasulikke toimeid. Lisaks võimaldavad meie pikad suvised päevad ja võrdlemisi madalad temperatuurid taimedel kuhjata endasse suuremates kogustes tervisele kasulikke aineid kui kodumaal.

Priit Pedastsaar on Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli doktorant. Selle artikliga saavutas ta äsja Tartu Ülikooli korraldatud doktorantide populaarteaduslike artiklite võistlusel teise koha. Konkursi korraldamisel olid abiks Haridus-ja teadusministeerium ja sihtasutus Archimedes.

Edasi loe Novaatorist!

TÜ raamatukogus saab jälle öösiti õppida

Esmaspäevast, 2. jaanuarist on ülikooli raamatukogu koostöös TÜ üliõpilasesindusega kolmel nädalal avatud esmaspäevast neljapäevani tavapärasest kolm tundi kauem. Samuti avatakse taas lastetuba Nimmik-Nummik raamatukogu 2. korrusel ruumis 186.

Raamatukogu lahtiolekuajad:
02.01-05.01.2012 kell 9.00-01.00
09.01-12.01.2012 kell 9.00-01.00
16.01-19.01.2012 kell 9.00-01.00.

Tudengite kasutuses on valdkonnasaalid, kojulaenutus ja kõik arvutitöökohad kuni kella üheni öösel.
Lisaks raamatukogu meeldivale teenindusele ja õppimist soodustavale keskkonnale pakub TÜÜE raamatukogu fuajees tudengitele ka kerget kehakinnitust ja vaimuvirgutust.

Raamatukogu 2. korrusel ruumis 186 lastetoa Nimmik-Nummik lahtiolekuajad:
09.01-12.01.2012 kell 17-20
16.01-19.01.2012 kell 17-20

Niikaua kuni vanemad õpivad lugemissaalides ja laenutavad raamatuid, hoolitsevad nende laste eest raamatukogu töötajad ja ülikooli naiskorporatsiooni korp! Filiae Patriae liikmed.

Lastetoas saavad pisipõnnid ronida, sõita autoga, liugu lasta, poodi, kodu, - jm rollimänge mängida. Mugavate laudade taga saab kokku panna puslesid, joonistada, lugeda ja muinasjutte kuulata. Mängimiseks on lastetuppa toodud arendavaid ja lõbusaid mänguasju ning raamatuid.

Laste soovitav vanus on 2 kuni 7 aastat. Lastetoa teenus on tasuta.

Lastetoa toetajateks on Filiae Patriae, TÜ üliõpilasesindus ja heategevuslik naisühendus Soroptimistid.

Lisainfo:
Olga Einasto
TÜ Raamatukogu teenindusosakonna juhataja
tel 737 5774
email: olga [dot] einasto [ät] ut [dot] ee