8. novembril 2012 kell 12 kaitseb TÜ sotsiaal- ja haridusteaduskonna nõukogus (TÜ senati saal) Algi Samm oma doktoritööd "The relationship between perceived poor family communication and suicidal ideation among adolescents in Estonia" ("Suitsiidimõtete levimus Eesti kooliõpilastel ning seosed peresuhetega") filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks sotsioloogia alal.
Juhendajad: prof Airi Värnik, dots Liina-Mai Tooding
Oponent: dr Judit Balazs (Eötvös Loránd University, Budapest, Ungari)
Kokkuvõte
Suitsidaalsust võib vaadelda kui seda soodustavate ja esile kutsuvate bioloogiliste, psühholoogiliste ning sotsiaalsete muutujate kompleksset fenomeni. Lapse suitsidaalsel käitumisel on leitud seoseid pereliikmete vahelise interaktsiooniga. Lastel, kes ei ole rahul oma lähimast keskkonnast tuleva emotsionaalse toetusega, esineb enam depressioonile viitavat sümptomaatikat ning perekondliku toetuse puudumine on osutunud riskiteguriks suitsidaalsuse osas, mille üheks näitajaks võib olla riskikäitumine. Lapse vaimne tervis sõltub keskkonnast, kus ta elab, sealhulgas perekonnast. Perekeskkonna oluliseks indikaatoriks on omavahelised suhted. Perekond kui sotsiaalne kooslus rajaneb otseselt vastastikustes suhetes olevatel isikutel.
Väitekirjaga seotud uurimuste eesmärgiks on: 1) kirjeldada suitsidaalsusele ja depressioonile viitavate sümptomite levimust 11-15-aastaste Eesti kooliõpilaste hulgas; 2) tuua välja seosed depressiivsuse ja suitsiidimõtete esinemise ning perekonna suhtekonteksti vahel Eesti kooliõpilastel; 3) selgitada välja perekonna suhtekontekstiga seotud tunnused, mis ennustavad depressiivsuse ning suitsiidimõtete esinemist kooliõpilastel (Eesti, Leedu ja Luksemburgi valimite näitel). Empiiriline materjal väitekirja jaoks on kogutud Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi poolt projekti EAAD (European Alliance Against Depression) raames 1996. ja 2004. aastal ning Tervise Arengu Instituudi poolt WHO projekti HBSC (Health Behaviour in Schoolaged Children; Estonian study 2005/2006) raames. Leedu ja Luksemburgi andmeid on käsitletud taustana Eesti kooliõpilaste tervisekäitumist analüüsivas uurimuses. Uurimustes on rakendatud kvantitatiivset lähenemisviisi ning rahvusvaheliselt tunnustatud andmeanalüüsi meetodeid (faktoranalüüs, logistiline regressioonanalüüs).
Uurimuse tulemused toovad välja laste depressioonile omase sümptomaatika mitmefaktorilise struktuuri ning selle erinevused sugude osas: tüdrukute puhul väljendub depressiivsus psühhosomaatiliste kaebuste, elurõõmu puudumise ja negatiivse enesehinnanguna; poiste puhul on iseloomulikud käitumuslikud komponendid - negatiivne hinnang oma toimetulekule ja interpersonaalsed probleemid. Uurimuse tulemused näitavad, et 11-15-aastastel Eesti koolinoortel, kes ei ole rahul omavaheliste suhetega peresüsteemis, esineb enam depressiivsust ja suitsiidimõtteid. Muredest rääkimise kergus vanemaga osutus kaitseteguriks depressiivsuse ja suitsiidimõtete esinemise osas. Olulise depressiivsust ning suitsiidimõtete esinemist ennetava ressursina tõi uurimus välja muredest kõnelemise võimaluse vanema õe või vennaga ning laiendatud perekonna liikmetega - vanavanematega. Perekoosseisu poolest vaadelduna võõrasvanem perekonnas osutus riskiteguriks depressiivsuse ja suitsiidimõtete esinemisel võrreldes Eesti koolinoortega, kes kasvasid mõlema bioloogilise vanemaga või siis üksikvanema perekonnas. Muredest rääkimise kergus vanemaga jäi oluliseks kaitseteguriks depressiivsuse ja suitsiidimõtete esinemisel ka juhul, kui oli arvesse võetud perekonna majandusliku kitsikuse näitaja. Uurimuse tulemused toovad välja suitsiidimõtete esinemise ja riskikäitumise seose. Noortel, kellel esineb riskikäitumist, on suurem tõenäosus suitsiidimõtete esinemiseks. Vanemaga muredest kõnelemise kergus jäi oluliseks kaitseteguriks suitsiidimõtete esinemisel ka juhul, kui on arvesse võetud muredest rääkimise võimalus parima sõbraga.
Uurimuse tulemused kinnitavad Eesti koolinoorte poolt subjektiivselt tajutud sotsiaalset integreeritust oma lähima keskkonna - perekonnaga, kui olulist suitsiidimõtete esinemise riski vähendavat tegurit.