12. detsembril 2012. aastal kell 14.15 kaitseb Tartu ülikooli majandusteaduskonnas Narva mnt 4, ruumis B306
Andres Kuusk doktoritööd "Financial contagion during times of crisis: a meta-analysis based approach with special emphasis on CEE economies"
(Finantskriiside nakkuslikkus: meta-analüütiline lähenemine rõhuasetusega Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele)
Juhendaja: prof. Tiiu Paas (PhD), Tartu Ülikool
Oponendid: prof. Armin Rohde (PhD), Greifswaldi Ülikool, Saksamaa,
vanemteadur Kadri Männasoo (PhD), Tallinna Tehnikaülikool
Lühikokkuvõte:
Finantskriiside nakkuslikkuseks peetakse olukorda, kus kriisiperioodidel toimuvad olulised struktuursed muutused kriisi- ja sihtriigi vahelistes šokkide ülekandemehhanismides. Sisuliselt tähendab see, et kriisi ülekandumist ei saa põhjendada riikidevaheliste seoste (kaubanduslike, finants- või poliitiliste) ega sihtriigi makromajanduslike fundamentaalnäitajatega. Doktoritöö eesmärgiks on tõestada või ümber lükata finantskriiside nakkusliku levimise toimumine olulisemate kriisiepisoodide ajal ning leida meta-analüüsi metoodika abil nakkuslikkuse taseme peamised mõjutegurid.
Töös seatakse uurimisprobleemi mitmetahulisuse tõttu kahtluse alla suure osa varasemate uuringute rõhuasetus finantsnakkuse statistilise olulisuse testimisele ja soovitatakse keskenduda konkreetse kvantitatiivse mõõdiku leidmisele, mis oleks üle uuringute ühtselt interpreteeritav ja agregeeritav ning ühismõõdustaks sellega erinevate uuringute tulemused võimaldades oluliselt paremini kaasata uuringuid tuleviku meta-analüüsidesse. Üks selline mõõdik on dissertatsioonis ka välja pakutud ja empiirilises analüüsis kasutatud.
Uurimistulemused näitavad, et kriiside ülekandumine on kohati tõepoolest olnud nakkuslik, kuid mitte kuigi tugeval määral. See tähendab, et kriiside riigist riiki levimist ei saa selgitada ainult tugevate riikidevaheliste ühenduskanalite ega halbade makromajanduslike fundamentaalnäitajatega, vaid tuleb otsida põhjuseid investorite käitumuslikest aspektidest. Äärmiselt oluliseks muutuvad kriisi tingimustes herding-kontseptsioonist ja muudest kollektiivses mõttes irratsionaalse käitumise aspektidest tulenevad iseenese täitumisele viivad ootused. Niisugustes tingimustes tuleb traditsioonilistesse investeerimisportfelli riskantsuse vähendamisele suunatud teooriatesse suhtuda ülima ettevaatlikkusega, kuna nad ülehindavad oluliselt investeerimisportfelli rahvusvahelise diversifitseerimisega saavutatavat riskiastme vähenemist investorite ratsionaalse käitumise eelduse tõttu riski tingimustes. Sobiva finantsarhitektuuri otsimise kontekstis tähendab finantsnakkuslikkuse eksisteerimine vajadust arvestada möödapääsmatute kriisiepisoodidega ning seega oleks soovitav koguda majanduskasvu perioodidel varusid reservi, et nende abil kriiside ülekandumise mõjusid pehmendada.