28. augustil 2012.a. kell 15.00 kaitseb arstiteaduskonna nõupidamiste ruumis (Biomeedikum, Ravila 19-1038)
Innar Tõru filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus))
taotlemiseks esitatud väitekirja ,,Serotonergic modulation of CCK-4-induced panic" ("CCK-4 poolt indutseeritud paanikavastuse serotonergiline modulatsioon").
Juhendajad: prof Veiko Vasar (TÜ psühhiaatria kliinik), prof Eduard Maron (TÜ psühhiaatria kliinik), dotsent Jakov Šlik (Ottawa Ülikool, Kanada).
Oponent professor Michael Kellner, Dr. med. (Hamburgi Ülikooli Kliinik, Saksamaa)
Kokkuvõte:
CCK-4 poolt indutseeritud paanikavastuse serotonergiline modulatsioon.
Paanikahäire, üks põhilistest ärevushäiretest, on sage ning tõsine probleem. Paanikahäire ja
paanikahoogude uurimisel on edukalt rakendatud erinevaid eksperimentaalseid mudeleid, s.h. paanikahoogude
esilekutsumist koletsüstokiniini tetrapeptiidi CCK-4-ga. Paanikafenomeni paremaks mõistmiseks on
uuritud ka CCK ning teiste neurotransmitterite, sealhulgas serotoniini, interaktsioone. Varasemad
uuringud osutasid erinevustele paanikahäirega haigete ning tervete vabatahtlike tundlikkuses
CCK-4-mõjule, aga ka selle tundlikkuse serotonergilises moduleerimises - põhjuseks ilmselt,
vähemalt osaliselt, erinevused paanikahäirega haigete ning tervete vabatahtlike aju serotonergilistes
retseptor- ning transportersüsteemides ning serotoniinisüsteemi tööd reguleerivate geenide aktiivsuses.
Käesoleva uurmistöö peaeesmärgiks oli täiendavalt hinnata serotoniinisüsteemi moduleerivat
rolli CCK-4 poolt indutseeritud paanikavastusele paanikahäirega haigetel ja tervetel vabatahtlikel.
Lisaks aju serotoniintaseme otsese farmakoloogilise manipuleerimise mõjule (Uuringud 1&4) uuriti
ka mõnede hüpoteetiliselt oluliste taustafaktorite (mõnede serotonergiliste geenide variatsioonide
(Uuring 2) ning aju serotoniini transporteri süsteemi (Uuring 3)) võimalikku rolli.
Peamised tulemused
1. Trüptofaani depletsioonist tingitud aju serotoniinitaseme ajutine alandamine ei kaotanud
SSTI tsitalopraamiga paranenud paaanikahäirega haigetel CCK-4 provokatsioonil avalduvat tsitalopraami
paanikavastast toimet.
2. Trüptofaani hüdroksülaasi 2 isovormi polümorfism 1386494A/G seostus positiivselt CCK-4
poolt tingitud paanikahoogudega tervetel vabatahtlikel, kusjuures G/G genotüübi ja G alleeli esinemissagedus
oli oluliselt kõrgem uuritavatel, kes said provokatsiooni käigus paanikahoo.
3. Serotoniini transporteri sidumisvõime (5-HTT BPND) oli paanikahäirega meestel võrreldes tervete
meestega oluliselt kõrgem 13-s uuritud 20-st ajupiirkonnast, sealhulgas mitmes kortikaalses ning raphe
piirkonnas; madalam aga hipokampuse piirkonnas. Naiste puhul tervete ning paanikahäirega haigete
vahel aju serotoniini transporteri (5-HTT BPND) sidumisvõime osas piirkondlikke erinevusi ei avaldunud.
4. Erinevalt paanikahäirega haigetest, ei alandanud ravi SSTI estsitalopraamiga CCK-4-le tundlike
tervete vabatahtlike puhul paanikahoogude sagedust enam kui platseebo.
Tulemused osutavad, et koletsüstokiniini ning seortoniiini vastasmõjud eksperimantaalse
ärevuse kontekstis on keerukamad kui varasemate uuringute põhjal võis oletada ning vajavad
täiendavat uurimist.