31. jaanuaril 2013.a. kell 13.00 kaitseb Jana Lass Linkbergi nim auditooriumis (Puusepa 8) filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud väitekirja "Epidemiological and clinical aspects of medicines use in children in Estonia"
("Ravimikasutuse epidemioloogilised ja kliinilised aspektid Eesti lastel").
Juhendaja professor Irja Lutsar (TÜ mikrobioloogia instituut).
Oponent professor Jörg Breitkreutz, PhD (Düsseldorfi Ülikool, Saksamaa).
Kokkuvõte:
Ravimikasutuse epidemioloogilised ja kliinilised aspektid Eesti lastel
Kuna lastel on ravimiuuringuid tehtud oluliselt vähem kui täiskasvanutel, ravitakse lapsi sageli vaid täiskasvanutel uuritud ravimitega. Kui ravim pole lastel kasutamiseks
ametlikult näidustatud, kasutatakse mõistet off-label (OL). Täiskasvanutele mõeldud ravimid ja täiskasvanute uuringutest tuletatud ravimite annused ei sobi alati lastele, muuhulgas erinevuste tõttu ravimeid muundavate ensüümide aktiivsuses.
Ravimvormides on tuhandeid abiaineid, mille ohutust lastel pole kliiniliselt hinnatud. Siiski on täiskasvanutele ohutud abiained põhjustanud lastel raskeid kõrvaltoimeid. Varasemad uuringud on keskendunud peamiselt kaheksale teadaolevalt toksilisele abiainele kuid pole teada, kui paljude erinevate abiainetega vastsündinud kokku puutuvad või kui palju toksilisi abiaineid neil kasutatavad ravimid sisaldavad.
Antud uurimistöö eesmärkideks oli analüüsida laste retseptiravimite kasutust ning vastsündinutele määratud ravimeid haiglas, hinnata OL ravimite kasutuse määra ning seda, millisel määral puutuvad vastsündinud haiglaravi jooksul kokku koos ravimitega manustatud abiainetega ning kui suur osa neist abiainetest võivad olla neile toksilised.
Leidsime, et 2007. a Eesti lastele välja ostetud retseptidest kolmandikul juhtudest oli ravim lastele ametliku näidustuseta (OL). Kõik uuringuperioodil hospitaliseeritud vastsündinud said vähemalt ühe ravimi, millel puudus kohalik müügiluba või ametlik näidustus vastsündinutel kasutamiseks. Kõigil kasutatud meeleelundite, skeletilihassüsteemi, seedekulgla ja ainevahetuse, urogenitaalsüsteemi haiguste ravimitel ja suguhormoonidel puudus ametlik info vastsündinutel kasutamiseks. Lapsi ja vastsündinuid puudutav
raviminfo lahkneb oluliselt erinevates infoallikates.
Vastsündinud said haiglas ravimitega 123 erinevat abiainet. Kolmandik neist abiainetest klassifitseerus vastsündinutele potentsiaalselt toksiliseks. Ravitud vastsündinutest 97% said ravimite koostises vähemalt ühe potentsiaalselt toksilise
abiaine ja 88% vähemalt ühe teadaolevalt toksilise abiaine. Kasutatud ravimitest 68% sisaldasid vähemalt ühte potentsiaalselt toksilist ning 31% teadaolevalt toksilist abiainet.
Eesti lastele osteti 2007. a välja poole rohkem antibiootikume kui Rootsi lastele, vastavalt 616 vs. 353 retsepti 1000 lapse kohta. Eestis määrati sagedamini laia toimespektriga penitsilliini (amoksitsilliini), Rootsis kitsa toimespektriga fenoksümetüülpenitsilliini.