Neljapäeval, 15. novembril 2012 kaitseb oma doktoritööd Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi botaanika osakonna doktorant Kadri Koorem teemal "The influence of abiotic and biotic factors on small-scale plant community patterns and regeneration in boreonemoral forest" (Abiootiliste ja biootiliste tegurite väikeseskaalalise varieerumise mõju metsa alustaimestiku struktuurile ja koosseisule).
Juhendaja: vanemteadur Mari Moora (TÜ)
Oponent: prof. Guillaume Decocq (Jules Verne Picardie Ülikool, Prantsusmaa)
Taimed "tajuvad" neid vahetult ümbritsevat keskkonda ja suudavad oma kasvu vastavalt sellele kohandada. Näiteks on teada, et taimed suudavad suunata oma juuri toitaineterikkasse laiku. Samuti sõltub taime kasv sümbiontsetest arbuskulaar- mükoriissetest (AM) seentest, mis aitavad neil mullast toitaineid omastada. Metsa alustaimestikus kasvavad taimed on oluliselt mõjutatud ka puittaimede poolt, mille varis ümbritsevat keskkonda suuresti kujundab. Hoolimata senisest teadmisest ei ole siiani selge, kuivõrd olulised on eelpool toodud faktorid alustaimestiku produktiivsuse, paljunemisedukuse ja liigilise koosseisu mõjutamisel.
Nimetatud lünkade täitmiseks meie teadmistes valisin mudelsüsteemiks vana salukuusiku, mille põõsarindes domineerib harilik sarapuu ja alustaimestik on väga liigirikas. Tulemused näitasid, et väikesel skaalal mõjutab toitainetesisaldus ja AM seente ohtrus mullas rohttaimede maapealset biomassi. Leitud muster viitab sellele, et paranenud ressursside kättesaadavuse kasutavad taimed ära valguskonkurentsis edukamad olemiseks. Samas ei mõjutanud mulla toitainetesisaldus ega AM seente ohtrus taimede maa-alust biomassi. Suure toitainetesisalduse juures suudavad taimed neid edukalt mullast omastada ning toitainete madala kättesaadavuse korral suudavad nad "veenda" AM seeni oma juuri asustama ning tõhusamalt toitaineid trantsportima. Sellise mehhanismi olemasolu näitas kaudselt ka salukuusikule iseloomuliku taimeliigi idandite parem kasv koos AM seentega olukorras, kus toitaineid mullas nappis. Laia ökoloogilise amplituudiga taimeliigi idandite kasv aga ei sõltunud oluliselt AM seente ohtrusest ei toitainetevaesel ega rikkal mullal. Lisaks näitasid tulemused, et metsa alustaimestiku taimeliikide idanemine ja idandite kasv sõltub oluliselt varisekihi paksusest ja tüübist- kuuse varis pärssis neid arenguetappe, samas kui sarapuu varis mõjus pigem soodustavalt. Varise mõju oli ilmne ka looduses - sarapuu all, kus oli kolm korda õhem varisekiht, leidus alustaimestikus poole rohkem liike kui kuuse all.
Selle doktoritöö tulemused aitavad meil paremini mõista metsa alustaimestiku dünaaamikat. Suurenenud teadmiste hulka aitab säilitada metsadele iseloomulikku taimede liigirikkust kuna suure enamiku metsas kasvavatest taimeliikidest leiab alustaimestikust.