Karita Raudkivi kaitseb 19. novembril Tartu ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas (TÜ Tehnoloogiainstituut Nooruse 1 aud 121) analüütilise keemia erialal doktoritööd teemal "Neurochemical studies on inter-individual differences in affect-related behaviour of the laboratory rat" ("Indiviididevahelised erinevused rottide afektiivses käitumises: neurokeemilised uuringud").
Juhendajad: Prof. Jaanus Harro
Prof. Ivo Leito
Oponent: Prof. Artur Swiergiel
Sisukokkuvõte: Doktoritöö keskendub depressiooniga seotud häirete ja neurokeemiliste süsteemide seoste leidmisele kasutades erinevaid analüütilise meetodeid ning depressiooni uurimisega soetud loommudeleid.
Erinevate neurokeemiliste, näiteks monoamiinsete, süsteemide normaalse funktsioneerimise tasakaalu muutumine võib viia mitmete meeleolu- ja sõltuvushäirete tekkimiseni. Depressiooniga seotud häirete uurimisel kasutatakse sageli uudistaval käitumisel põhinevaid teste. Lisaks on leitud, et nii uudistavad kui ka sõltuvusega seotud käitumise regulatsioonis omavad rolli just monoamiinsed neurotransmitterid, mille süsteemide mõjustamine toob kaasa ka erinevused loomade käitumises. Leiti, et ulatuslik sinava tuuma, kui põhilise noradrenergilise süsteemi allika, kahjustus vähendas kokaiini poolt stimuleeritud liikumisaktiivsust.
Kuna elusündmused varajases elustaadiumis võivad samuti omada mõju neurokeemilistele süsteemidele, siis uuriti ka varajases eas stressirohke keskkonna (emast eraldamise) mõju alkoholi tarbimisele. Leiti, et erinevused serotonergilises süsteemis olid just alkoholi eelistavatel loomadel, kes olid noores eas emast kõige kauem eraldatud.
Eelnevalt oleme leidnud, et uudiskasti meetodil määratud indiviididevahelised erinevused uudistamisaktiivsuses on ajas püsivad ning neid indiviididevahelisi erinevusi on ka neurotransmitterite regulatsioonis. Mikrodialüüsi katsed näitasid, et serotonergiline süsteem on eri ajupiirkondades erinevalt reguleeritud. Vähem uudistavatel rottidel on frontaalkoores kõrgemad rakuvälised serotoniini sisaldused kõrgemad peale serotoniini transpordi inhibeerimist tsitalopraamiga. Vastupidised tulemused ilmnesid hipokampuses, kus kõrgemad serotoniini tasemed olid just rohkem uudistavatel rottidel. Kuna hiljutised uuringud on näidanud, et monoamiinide kõrval võib ka glutamaadi süsteemil olla oluline roll depressiooni kujunemisel, siis uuriti ka glutamaadi sisaldusi erineva uudistamisaktiivsusega rottidel. Leiti, et võrreldes vähem uudistavate rottidega, on rohkem uudistavatel rottidel kõrgemad glutamaadi sisaldused peale glutamaadi transpordi inhibeerimist juttkehas, kuid mitte hipokampuses. Sellest järeldub, et indiviididevahelised erinevused uudistavas käitumises võivad olla seotud lisaks serotonergilisele ka glutamatergilise närviülekandega.
Viimastel aastatel on negatiivsete afektiivsete seisundite kõrval hakatud rohkem uurima positiivse emotsionaalsuse võimaliku rolli üle depressiooni kujunemisel. On leitud, et rottidel on 50-kHz ultraheli häälitsustes, mida seostatakse rottide positiivse emotsionaalsusega, indiviididevahelised erinevused. Antud töös leiti, et stressi tingimustes on vähem piuksuvatel rottidel kõrgemad serotoniini tasemed peale serotoniini transpordi tagasihaarde inhibeerimist. Lisaks on samadel rottidel kõrgemad kortikosterooni tasemed. Antud tulemustest järeldub, et madalama positiivse emotsionaalsusega rotid on stessile vastuvõtlikumad.
Võttesse arvesse neurotransmitterite erinevat regulatsiooni rottide käitumise kujunemisel võib jõuda depressiooniga seotud seisundite uudsete farmakoloogiliste ravimeetoditeni.