24.mail 2013 algusega kell 14.15 ph aud 140 kaitseb Katiliina Gielen doktoritööd "Translation history in systems: Studies on the Estonian translational space of the 20th century" /Tõlkelugu süsteemides: uurimusi 20. sajandi Eesti tõlkeruumist.
Juhendajad: dotsent Raili Marling, dotsent Reet Sool
Oponendid:
professor Outi Paloposki, Turu Ülikool, professor Maryvonne Boisseau, Strasbourgi Ülikool
Kokkuvõte:
Tõlge moodustab suure ja huvitava osa meie kultuurist, tõlkelugu on osa meie kultuuriloost ning tõlgete, tõlkijate ja tõlkemehhanismide kontekstualiseeritud uurimine peaks olema vältimatu osa kultuuri uurimisest. Doktoriväitekiri "Tõlkelugu süsteemides: uurimusi 20. sajandi Eesti tõlkeruumist" (Translation History in Systems: Studies on the Estonian Translational Space of the 20th Century) koondab nelja tõlkeloolist uurimusartiklit, mis läbivad kronoloogiliselt 20. sajandi Eesti tõlketemaatikaga seotud episoode ja ülevaatlikku sissejuhatavat artiklit, kus vaadeldakse tõlketeaduse kui eraldi teadusharu tekkimist ja kirjutatakse lahti artiklites kasutatud teoreetilised kontseptsioonid ning analüüsitakse peamisi mõisteid. Väitekirja eesmärk on olnud uurida tõlketegevuse erinevaid tahke ja tõlkija positsiooni Eestis 20. sajandil: (1) tõlkenormide muutumist ajas ja ruumis ning (2) tõlketegevuse sõltuvust taustsüsteemidest ehk mis rolli mängivad tõlketegevuses tõlkimistavad ning sotsiaalne ja poliitiline kontekst. Ülevaatliku artikli üks eesmärke on juhtida tähelepanu tõlkeloole kui kultuuriloo olulisele osale ning selle uurimise vajalikkusele Eesti kultuuri uurimise seisukohalt. Lisaks üldisemale tõlketeaduse kui eraldi teadusharu arengut ja selle problemaatikat kaardistavale osale, vaatleb väitekirja koondartikkel deskriptiivse tõlketeaduse tekkimist, rõhutades deskriptiivsete ehk mittehinnanguliste kirjeldusmeetodite kasutamise olulisust tõlketekstide ja tõlkesituatsioonide uurimisel.
Teiseks oluliseks aspektiks võib käesoleva projekti puhul pidada tõlketeksti mõistmist mitte lähtekultuuri vaid vastuvõtva kultuuriruumi osana. Selline lähenemine tunnistab esiteks tõlkija aktiivset (teadlikku või mitteteadlikku) rolli tõlkeotsuste tegemisel lähtuvalt vastuvõtva kultuur normidest ja teiseks, asetab tõlketekstid hierarhilisse suhtesse omakultuuriliste tekstidega. Käesolev projekt läbib kronoloogiliselt 20. sajandi Eesti tõlkemaastikku, püüdes rajada pidepunkte tulevastele üldistavamatele uurimistöödele, ehk isegi tõlkeloole.