Teisipäeval, 4. detsembril 2012 algusega kell 9.30 Lai 40-218 (prof. A. Vaga nim. aud.) kaitseb oma doktoritööd ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakonna doktorant Kaupo Kohv teemal: "Direct and indirect management effects on boreal forest structure and field layer vegetation" (Majandamise otsene ja kaudne mõju boreaalsete metsade struktuurile ja alustaimestikule).
Juhendaja: vanemteadur Jaan Liira
Oponent: Joachim Strengbom, assistant professor (Rootsi Põllumajandusülikool)
Lühikokkuvõte:
Viimastel aastakümnetel on hakatud metsade elurikkuse säilimise pärast järjest rohkem muret tundma. Ühe lahendusena nähakse ökoloogiliste võrgustike loomist, kus majandamisest kõrvale jäetavate metsade vahel paiknevad looduslähedaselt majandatud metsad. Selleks, et määratleda praktikas metsade looduslähedust, kasutatakse indikaatoreid. Käesolevate teeside eesmärgiks oli uurida, millised Eesti boreaalsete metsade struktuursed ja koosseisulised tunnused on majandamisest enim mõjutatud. Koosseisulistest tunnustest uurisime detailsemalt puude järelkasvu ning puhma- ja rohurinde koosseisu tundlikkust majandamisest tingitud muutustele.
Majandamine mõjutas negatiivselt järgmisi metsa karakteristikuid: suurediameetriliste puude arv, diameetriklasside arv, kuuse ja lehtpuude osakaal puistus, erinevas laguastmes lamapuidu kogus ning puistu erinevate rinnete liituvus. Looduslähedasi metsi ennustas kõige paremini tunnustekompleks, kuhu kuulusid: seisva surnud puidu kogus, lehtpuude osakaal mustika kasvukohatüübi metsades, erilise võrakujuga puude hulk, rähnide tegevusjälgede esinemine ning negatiivse tunnusena jäi mudelisse Melampyrum pratensise ohtruse suurenemine. Alustaimestikku mõjutas majandamine kaudselt, eelkõige puistu vertikaalse struktuuri ja liigilise koosseisu kaudu. Valgustingimusi kujundavate faktorite kompleks oli domineeriv alustaimestiku koosseisu muutuste selgitamisel kõige madalama ja kõrgema produktiivsusega kasvukohatüüpides. Optimaalsete valgustingimustega keskmise produktiivsusega pohla ja mustika kasvukohatüübis olid kõige olulisemateks alustaimestiku koosseisu määravateks tunnusteks kõdu- ja huumushorisondi paksus.
Eesti nõmme- ja palumetsades peab puistu tasandil pöörama rohkem tähelepanu surnud puidu, vanade puude ja lehtpuude säilitamisele. Alustaimestiku mitmekesisuse säilitamiseks peab erinevates kasvukohatüüpides kasutama majandamisvõtteid, mis suurendavad puistute ruumilist varieeruvust. Maastiku tasandil peab säilitama looduslike häiringute järgseid suktsessioonifaase.