Teisipäeval, 23. aprillil 2013. aastal kell 14.00 kaitseb Liis Uusküla Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis (Riia 23B, Eesti biokeskuse auditoorium, ruum nr. 105) doktoritööd "Placental gene expression in normal and complicated pregnancy" ("Platsenta geeniekspressioon normaalse ja komplitseeritud raseduse korral") geenitehnoloogia erialal.
Juhendaja: TÜ MRI professor Maris Laan.
Oponent: Professor Miguel Constancia, Cambridge'i Ülikool, Suurbritannia.
Kokkuvõte:
Platsenta on organ, mille kaudu on loode ühendatud ema organismiga. Raseduse jooksul osaleb platsenta loote ja ema ainevahetuses, sekreteerib rasedushormoone ning kaitseb arenevat beebit ema immuunsüsteemi ning välistegurite eest. Platsenta toimimiseks on vajalik täpne ajaline ja ruumiline platsenta geenide avaldumine. Seni on platsenta geeniekspressiooni dünaamika ning rasedustüsistustega seotud molekulaarsed mehhanismid põhjalikult kaardistamata. Käesolev doktoriväitekiri käsitleb platsenta geeniekspressiooni kahest vaatenurgast. Esiteks uuritakse embrüo implantatsiooniks ning raseduse varajaseks säilitamiseks olulise koorionkonadotropiini hormooni (hCG) -alaühikut kodeerivate CGB geenide avaldumist platsentas. Töös kirjeldatakse CGB geenide ekspressioon läbi raseduse ning näidatakse, et piisava hCG taseme tagamiseks on vajalik mõlemalt vanemalt päritud geenialleelide avaldumine. Korduva spontaanabordi juhte iseloomustab oluliselt langenud CGB geenide ekspressioon. Lisaks leiti kolmel patsiendil isalt päritud CGB alleelide vaigistamine DNA metülatsiooni vahendusel. Neil juhtudel avaldusid platsentas vaid emalt päritud alleelid, mis võis viia hCG taseme languseni ema veres ning põhjustada raseduse katkemise. Töö teises osas uuriti mikrokiipide abil globaalset platsenta geeniekspressiooni dünaamikat varajasest rasedusest raseduse keskpaigani. Leiti mitmed geenid, mille ekspressioon platsentas on kõrgeim raseduse keskpaigas. Lisaks tuvastati häired nende geenide avaldumises ema preeklampsia, gestatsiooni diabeedi ning loote kasvuanomaaliatega seotud platsentades. Sanniokaltsiin 1 (STC1) on uus potentsiaalne biomarker, mille taseme tõus ema veres on mõõdetav preeklampsia ja loote kasvupeetuse patsientidel. Töös kirjeldatud raseduse keskpaigas platsentas avalduvad geenid on lisaks seotud täiskasvanuea krooniliste haigustega, mis viitab üsasisese arengu rollile sünnijärgse tervise kujundamisel. Kuna rahvastiku kasv ja vananev elanikkond mõjutavad ühiskonda järjest enam, on tööea pikendamine haiguste ennetamise teel üks tuleviku teaduse ja meditsiini väljakutsetest. Platsenta mõjutab ema ja loote heaolu nii raseduse ajal kui ka nende edasises elus. Seega omab platsenta geeniregulatsiooni mõistmine normaalses ja komplitseeritud raseduses suurt kliinilist ja sotsiaalset tähtsust.