3. detsembril 2012 kell 16.15 kaitseb TÜ sotsiaal- ja haridusteaduskonna nõukogus (TÜ senati saal) Maria Groeneveld oma doktoritööd "The Role of the State and Society Relationship in the Foreign Policy Making Process" filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks politoloogia alal.
Juhendajad: prof Andres Kasekamp (TÜ), dr Aleksandr Astrov (Kesk-Euroopa Ülikool)
Oponent: prof Hiski Haukkala (Tampere Ülikool)
Kokkuvõte:
Doktoritöö käsitleb riigi ja ühiskonna suhte rolli välispoliitiliste otsuste kujunemise protsessis rahvusvaheliste suhete konstruktivismi teooria raamis¬tikus. Uuritakse, kuidas riigis eksisteerivad ühiskondlikud diskursused mõjutavad riigi välispoliitika protsessi tugeva välise surve tingimustes. Aluseks on võetud Ted Hopfi poolt välja töötatud ühiskondliku konstruktivismi lähenemine, mille järgi siseriiklikud diskursused ja identiteedid mõjutavad riigi välispoliitilisi otsuseid. Samas lahkneb väitekiri Hopfi lähenemisest selles, kuidas riigi ja ühiskonna suhe on konstrueeritud ning kuidas see omakorda mõjutab välispoliitika kujundamist. Hopfi lähenemine välistab diskursuste vahelised konfliktid ja debatid, mis eksisteerivad otsuste tegemise hetkel, kuna Hopfi järgi on enamikel juhtudel otsustajal vaid üks valik, mis põhineb domineerival diskursusel. Samas, nagu Hopf ka ise tõdeb, eksisteerib enamikel juhtudel riigis korraga mitu diskursust, mis võivad olla omavahel konfliktsed. Seetõttu ei ole otsustaja käsutuses ühtseid valmis praktikaid, vaid ta peab arvestama erinevaid ühiskondlikke diskursusi ning väliseid piiranguid, mille juures tuleb arvesse võtta otsustaja enda sotsialiseeritust erinevate ühiskondlike diskursustega. Seetõttu uuris käesolev doktoritöö peamisi ühiskondlikke diskursusi ning poliitiliste otsuste tegijate endi suhestumist ühiskonnas levinud diskursustega. Töös väidetakse, et riigijuhid teevad oma poliitilised valikud sõltuvalt enda sise- ja välispoliitilise situatsiooni tõlgendusest, mis omakorda sõltub aga nende endi sotsialiseeri-tusest riigis eksisteerivate ühiskondlike diskursustega. Töö keskendus kahele empiirilisele kaasusele: Eesti ja Soome 1939. aasta sügise välispoliitilisele otsusele Nõukogude Liidu nõudmiste küsimuses. Analüüs näitas, et Soome ja Eesti reageerisid Nõukogude Liidu nõudmistele erinevalt, kuna otsustajate arusaam nõudmistest ning üldisest välispoliitilisest olukorrast olenes ühiskondlikest diskursustest ja sellest, kuidas riigi ja ühiskonna suhe oli läbi nende diskursuste konstrueeritud.