24. septembril kell 16.15 kaitseb Meelis Maripuu TÜ senati saalis doktoritööd "Omavalitsuseta omavalitsused. Halduskorraldus Eestis Saksa okupatsiooni ajal 1941-1944" (Administrative Order in Estonia during the German Occupation in 1941-1944) filosoofiadoktor (ajalugu) teaduskraadi taotlemiseks.Töö juhendaja: dots. Tõnu-Andrus Tannberg. Oponent: prof. Kalervo Hovi (Turu Ülikool).
Teise maailmasõja aegne Saksa okupatsioon on olulisel määral kujundanud Eesti lähiajalugu ja inimeste suhtumist ning arusaama sellesse. Samas on perioodi käsitlemine akadeemilises ajalooteaduses olnud seni äärmiselt tagasihoidlik.
Käesolev uurimus analüüsib Saksamaa totalitaarse süsteemi administratiivõiguse käsitust okupeeritud Eesti halduskorralduse näite varal, tuues võrdlusi sündmustega Lätis ja Leedus.
Eesti ei osalenud riigina Teises maailmasõjas, kuid sellegi poolest tegutsesid Eestis haldusvõimu taastamisel Saksa sõjaväe- ja tsiviilasutuste kõrval kolm selgelt eristuvat omamaist osapoolt. Jüri Uluotsa ümber kogunenud rahvuslikud poliitringkonnad ja omaalgatuslikult tegevust taastavad kohalikud omavalitsused lähtusid oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusandlusest. Kolmanda osapoole moodustasid Hjalmar Mäe ümber koondunud saksasõbralikud tegelased (hilisem nn Eesti Omavalitsus), kes tegutsesid otseselt Saksa võimude usaldusisikutena. Neist kaks, kohalikud omavalitsused ja H. Mäe juhitud Eesti Omavalitsus, kujundati ka formaalselt Saksa tsiviilhalduse täitevvõimu asutusteks.
Sõja kestel välja kuulutatud reformid deklareerisid halduskorralduse lihtsustamist ja otsustusprotsessi viimist madalale tasemele. Tegelikkuses toimus riigivõimu edasine tsentraliseerimine ning Eestis toimivat halduskorraldust asuti ühtlustama Reichis kehtiva korraga.