3. mail 2013 kell 14.15 kaitseb Merilin Kotta TÜ senati saalis doktoritööd teemal "Manifestaciones del proceso de escritura en la narrativa breve catalana actual" ("Kirjutamise protsessi kajastusi tänapäeva katalaanikeelses lühijutus").
Juhendaja prof Jüri Talvet.
Oponendid:
dr Angel Garcia Galiano, Madridi Complutense ülikooli õppejõud
dr. Jukka Havu,Tampere ülikooli profesor
Doktoritöö uurib kirjutamisprotsessi motiivi katalaanikeelses lühijutus ja otsib vastust küsimusele, milline üldpilt kirjutamisprotsessist kui fiktsioonimaailmade loomest uuritavates tekstides antakse. Tegu on tänaseni vähe käsitletud uurimisvaldkonnaga. Samal ajal võib motiivi pidada laialt levinud kirjandusnähtuseks, mis ületab ühe kirjandussüsteemi ja žanri piirid. Käesolevas töös tulevad vaatluse alla 58 teksti, mis on ilmunud ajavahemikus 1985-2009 22 autori sulest, kes pärinevad kolmest erinevast katalaanikeelsest piirkonnast (Kataloonia, Valencia ja Baleaari saared).
Uurimus on kvalitatiivne ja kuulub võrdleva kirjandusteaduse (tematoloogia) harru. Samas lähtub see multidistsiplinaarsest perspektiivist, võtab aluseks kirjutamisdidaktikas käibel oleva kognitiivse kirjutamismudeli, mis jagab kirjutamisprotsessi kolmeks, sageli kattuvaks alaprotsessiks: kavandamine, sõnastamine ja redigeerimine, ning kohandab selle motiiviuurimisele.
Üldpilt, mis tekstides kirjutamisprotsessi kohta avaldub, on suhteliselt mitmekesine. Uurimuse jooksul joonistub välja üheksa tüüpilist joont. Viis nendest - kirjutamise kui tegevuse (1) eesmärgipärasus, (2) (kunstiline) vabadus, (3) subjektiivsus, (4) reflektiivsus ja (5) dünaamilisus - avalduvad kirjutamise iga alaprotsessi kaudu. Nimetatud joonte rõhutamine juhib ideaalse lugeja tähelepanu mis tahes kirjaliku teksti kunstlikkusele. Samuti levib lühijuttudes kirjanduslikule ja sotsiokultuurilisele tüüpkäsitlusele vastav kujutlus kirjutamisest kui (6) vaikust nõudvast, üksildasest ja (7) kannatust põhjustavast tegevusest, mis seostub keskendumisvajaduse, aga ka inspireeritud teadvuse oleku ajutisuse, etteantud reeglite ja kohustusega kirjutada. Kujutlus kirjutamisest kui (8) moraalsest vastutusest (missioon, spionaaž, kuritegu) juhib tähelepanu loominguvabaduse eetilistele piiridele, kirjutamise interpersonaalsele funktsioonile ja (9) avatusele (teose erinevad tõlgendamisvõimalused). Lisaks fiktsioonimaailmade kunstlikkuse rõhutamisele, püüavad kirjutamisprotsessi kujutavad tekstid seega ka kindlaks määrata kirjaliku sõna kohta ühiskonnas ja peegeldavad retseptsiooniteooria mõjusid.