14. septembril kaitseb Merle Lust doktoriväitekirja "Assessment of dose components to Estonian population" (Elanikkonna kiirgusdoosi komponentide hindamine).
Juhendajad: TÜ FI vanemteadur Enn Realo ja TÜ FI vanemteadur Rünno Lõhmus
Oponendid: Tõnu Viik, Tartu Observatooriumi vanemteadur ja Raimo Mustonen, Soome Kiirgus- ja Tuumaohutuskeskuse asedirektor
Lühikokkuvõte:
Eesti elaniku kiirgusdoosi hindamiseks on vaja vaadelda erinevaid komponente. Mitmeid doositekitajaid on erinevate uuringute raames juba hinnatud, kuid puudu olid veel paar olulist komponenti.
Käesolevas töös määratleti järgmised täiendavad komponendid:
• 210Pb sisaldus õhus. Mõõtmisel kasutati Harku filterjaamadest kogutud filtreid. Mõõdetud eriaktiivsused osutusid natukene kõrgemaks kui sarnastel pikkus- või laiuskraadidel mõõdetud tulemused, ehk siis aritmeetiline keskmine oli 0.37 mBq m-3. Aastane elaniku kiirgusdoos sellest komponendist tulenevalt on suurusjärgus 0.09 mSv ning see on eelkõige tingitud sisedoosist.
• Ehitusmaterjalides leiduvad looduslikud radionukliidid võivad olla väga olulisteks elanikudoosi tekitajateks. Käesoleva uurimistöö raames määrati looduslike radionukliidide sisaldus 53 erinevas Eestis kasutatava ehitusmaterjali proovis. Aktiivsuse kontsentratsioonide alusel hinnatud ehitusmaterjalide aktiivsusindeksi I väärtused asuvad piirides 0.02 kuni 0.74. See viitab sellele, et ehitusmaterjalide kasutamisel ei ole vaja kasutada piiranguid. Levinumate ehitusmaterjalide jaoks tehti doosihinnangud siseruumides ja selle alusel saadud elaniku aastased kiirgusdoosid jäävad vahemikku 0.16-0.44 mSv.
• Atmosfääris toimunud tuumakatsetuste ja Tšernobõli avarii tulemusel keskkonda sattunud radiotseesiumi (134Cs ja 137Cs) käitumise uurimiseks kasutati 20-25 cm sügavusi pinnaseproove Kirde-Eestist. Proovid võeti sellest piirkonnast eelkõige seetõttu, et Tšernobõli avarii tulemusena tuvastati seal suurimad sadenemised maapinnale. Pinnaseproove võeti enam kui 30 punktis.Radiotseesiumist põhjustatud keskmine aastane elanikudoos on 0.0009 mSv.
Võttes arvesse juba teadaolevad elanikudoosi komponendid ning lisades siis juurde käesoleva töö raames hinnatud, võib väita, et Eesti elaniku kiirgusdoos on keskmiselt 3.23 mSv aastas. Sellele lisandub veel meditsiinist põhjustatav doos.