27. detsember 2012 kell 14.15 kaitseb Tartu ülikooli senati saalis (Ülikooli 18-204) Nikolay Kuznetsov doktoritööd teemal
"Пространственная семантика местных падежей коми языка (когнитивный анализ)" (Komi keele kohakäänete ruumisemantika (kognitiivne analüüs))
(Spatial semantics of Komi locative cases (cognitive analysis))
Juhendaja: dotsent Tõnu Seilenthal
Oponent: filoloogiakandidaat Galina Nekrasova (Venemaa Teaduste Akadeemia uurali osakonna komi teaduskeskuse keele, kirjanduse ja ajaloo instituut)
Kokkuvõte:
Kõige kohta meie ümber võib ütelda, et see paikneb kusagil või liigub kusagilt või kuhugi. Seejuures tähistatakse paiknemist või liikumist ikka mingi orientiiri suhtes. Nt liikuda võib objekti sisse, peale, alla, ette jne, mis tähendab, et orientiiri ümber nähakse erinevaid ruumitsoone. Neid kohasuhteid väljendatakse keeltes erineval viisil. Komi keeles kasutatakse selleks eelkõige kohakäändeid, mis osutavad ühest küljest erinevatele tsoonidele ja teisest küljest liikumise suunale. Kohasuhte väljendamine ongi kohakäänete esmane funktsioon. Komi keele kohakäänete keskseid tähendusi silmas pidades võib neid kirjeldavalt nimetada sisse-, sees-, seest-, piki-, poole-, poolt- ja kuniütlevaks. Lisaks neile on komi keeles kuus lähikohakäänet, mis viitavad tegevuse toimumisele orientiiri lähedal.
Enamik komi kohakäändeid on ka kohasuhte väljendamisel mitmetähenduslikud. Olenevalt paljudest asjaoludest võivad nende kohatähendused varieeruda (nt komi муын on kas 'maapinnal' või 'mulla sees'). Käände kasutust ja tähendust mõjutavad tegurid võivad olla nii keelelised kui ka keelevälised. Seejuures pole mõjurite keelelisus või mittekeelelisus oluline, sest väljendite käitumist võivad mõjutada inimese kõik teadmi¬sed ja kogemused. Seda nimetatakse entsüklopeedilise semantika kontseptsiooniks ja see on omane kognitiivsele lingvistikale. Kognitiivne lingvistika arvestab inimtunnetuse seaduspärasusi ja käsitleb keelt tihedas seoses inimese üldteadmistega ümbritsevast maailmast, tema koge¬mustega jm, kaasates teiste teadusharude empiirilisi andmeid. Kognitiivses võtmes on käänete mitmetähenduslikkust võimalik käsitleda kategooriatena. Kategooriates on esinduslikumaid ehk prototüüpsemaid ja perifeersemaid liikmeid, mis on omavahel seotud kindlate seaduspärasuste alusel.
Töö analüüsibki komi keele kohakäänete kohatähendusi ja nende vastastikuseid seoseid kognitiivse lingvistika vaatenurgast.