1. novembril 2012 kell 12 kaitseb TÜ sotsiaal- ja haridusteaduskonna nõukogus (TÜ senati saal) Pirko Tõugu oma doktoritööd """Where did we go last weekend?" Socialization of children through pastevent reminiscing in various cultural contexts" ("Kus me eelmisel nädalavahetusel käisime?" Laste sotsialiseerimine meenutusvestlustes erisugustes kultuurikontekstides") filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks psühholoogia alal.
Juhendaja: prof Tiia Tulviste
Oponent: prof Birgit Leyendecker (Ruhr-Universität Bochum, Saksamaa)
Kokkuvõte
Igaühel meist on oma lugu. See lugu ei ole alati täpselt ühesugune, vaid sõltub sellest, kellele me seda räägime ja miks. Samuti võime uutest kogemustest tulenevalt oma minevikule hakata hoopis teise pilguga vaatama. Oma lugu rääkides tugineme autobiograafilistele mälestustele. Autobiograafiliste mälestuste kujunemisel lapseeas on mitmetel asjaoludel väga tähtis roll: oluline on piisav keeleoskus, ajamõiste tajumine, teatavad kognitiivsed oskused ning meenutusvestlused täiskasvanutega. Vestlused, mille käigus meenutatakse minevikusündmusi, aitavad lapsel paigutada neid samu sündmusi ajas ja ruumis; mõista nende olulisust ning tõlgendada kogemust enda jaoks. Meenutusvestlusi uurides on leitud, et need on sageli kultuuriti erinevad ning neid erinevusi nii vestluste sisus kui ka vormis seletatakse minapildiga seonduvate hoiakutega seotuse ning sõltumatuse suhtes. Läänemaailmas, kus väärtustatakse eelkõige sõltumatust, räägitakse lapsega palju ja detailselt ning keskendutakse lapse individuaalsele kogemusele. Sellest tulenevalt on ka täiskasvanuea mälestused põhjalikumad, pärinevad varasemast east ning neid on rohkem. Erinevalt Läänemaailmast väärtustatakse näiteks Aasia riikides eelkõige seotust ja minevikusündmustest räägitakse põgusamalt. Samuti keskendutakse pigem sotsiaalse sisuga kogemustele ning inimeste mälestused on hilisemad ja üldisemad.
Antud doktoritöö keskendub ema-lapse meenutusvestlustele kolmes Euroopa pealinnas - Berliinis, Tallinnas ja Stockholmis - ja Kamerunis, Aafrikas. Üldiselt võib öelda, et ema-lapse meenutusvestlused Euroopas ja Kamerunis erinevad oodatud viisil: nt. räägivad nii Kameruni emad kui ka lapsed vähem ning keskenduvad erinevatele aspektidele võrreldes Euroopa emadega. Neid erinevusi saab seletada erineva rõhuasetusega minapildis. Samas, nii vestluste sisu kui ka vorm (kui palju lastega räägitakse ning kuidas) erineb Euroopa kontekste võrreldes. See viitab asjaolule, et lisaks minapildiga seotud väärtustele on oluline arvestada erinevate riikide ajaloolist tausta, kombeid ja hoiakuid, mis puudutavad suhtlemist ning tavapäraseid suhtlemisharjumisi. Kõigest sellest sõltub, kuidas me ennast näeme, millise loo endast loome ning kuidas seda teistele räägime.