Reedel, 21. detsembril kell 10:15 kaitseb Lai 4 ruumis 218 doktoritööd "Phytoplankton trends in the Baltic Sea" Riina Klais
Juhendaja: vanemteadur Kalle Olli
Oponent: Niels Jacob Carstensen, teadur, Aarhusi ülikool, Taani
Lühikokkuvõte:
"Läänemere fütoplankton muutuste keerises"
Oma doktorantuuri veetsin ma uurides Läänemere vetikakoosluse arenguid viimase poolsajandi jooksul. Vetikad on taimelaadsed vees hõljuvad mikroskoopilised (s.t. silmale nähtamatud) organismid, väga olulised ka - ümmaguselt pool Maa esmasproduktsioonist langeb vetikate arvele, suur osa sellest toodetakse just rannikumeredes. Iga teise hingetõmbe eest, mis me teeme, peaksime hea sõnaga meenutama vetikaid.
Viimased 50-60 aastat kujutavad Läänemere jaoks drastiliste muutuste ajajärku. Järsk hüpe toitelisuses, laevaliikluses ja kalapüügis, koosmõjus biosfääri üldise soojenemistrendiga, on muutnud Läänemere hapraks ja vastuvõtlikuks igale uuele survele, näiteks kliima muutlikkusele. Kui 1980ndate lõpus langes kokku siinne tursapopulatsioon ja võimutsema asus räim, siis põhjuseks oli just samaaegne tursavarude üleekspluateerimine ja taimetoitainete sissevood, ehkki viimaseks 'piisaks karikas' said ilmastikuolud Põhjamerel ja Atlandi ookeanil.
Läänemere vetikakooslus on viimase poolsajandi jooksul muutunud oluliselt, aga mitte hüppeliselt, mitte nii nagu kalad. See peegeldab toiduahela alumiste osade suhteliselt iseseisvat elu ja toimetamist siin, ja nõrku seoseid kalade, vetikate sööjate ja vetikate endi vahel. Mis taaskord kinnitab, et ponnistused reostuskoormuse vähendamiseks on olulised ja enamvähem ainuvõimalik viis Läänemere tervist parandada.
Koos soojemate talvede ja kevadetega on vetikate kevadõitsengus, mille käigus valmib kaks kolmandikku aasta jooksul kasvavast vetikamassist, hakanud ilma tegema vaguviburvetikad, varem (ca 20 aastat tagasi) domineerinud ränivetikate asemel. Ehkki kumbagi neist pole silmaga näha ja vesi paistab ikka samasuguse märjana, mõjutavad need vetikarühmad oma käitumuslike iseärasuste tõttu biogeokeemilisi protsesse ja Läänemere keskkonnaseisundi arenguid. Sealjuures vaguviburvetikate osakaalu suurenemine, vähemalt teoreetiliselt, võiks Läänemere tervist parandada.