5. novembril 2012 kell 14 kaitseb TÜ sotsiaal- ja haridusteaduskonna nõukogus (TÜ senati saal) Triin Kurrikoff oma doktoritööd "Interpersonal relationships and behaviour: moderation by functional gene variants" ("Inimestevaheliste suhete mõju käitumisele sõltuvalt geneetilistest eripäradest") filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks psühholoogia alal.
Juhendaja: prof Jaanus Harro
Oponent: dr Nela Pivac (Ruđer Bošković Institute, Zagreb, Croatia)
Kokkuvõte
Miks sattus ema otsinguil sekeldustesse just Kalevipoeg, mitte teised vennad? Kas see oli juhus või oli Kalevipojal juba sündides rohkem eeldusi mõtlematuks käitumiseks? Küllap on sarnane küsimus, kohandatuna enda perekondlikele oludele, mingil hetkel ilmunud paljude lapsevanemate pähe. Oleks küll üleliigne väita, et minu doktoritöö annab taolistele küsimusele lõpliku vastuse, kuid see panustab omapoolselt valdkonda, mis uurib inimeste käitumisviiside erinevuste põhjuseid. Seda, kas ja kuidas on käitumisviisidega seotud geenid ja keskkond. Uurisin kolme erinevat geeni. Nende kõigi puhul ilmnes, et uuritud geenide mõni või mõned genotüübid on seotud teatud käitumisviisidega - impulsiivsuse ja/või depressiivsusega. Kuid seda peamiselt juhul, kui uuritud noored kasvasid peres täis tülitsemist, vägivalda, alavääristamist või kus puudus soojus ja toetus. Näiteks olid n.ö riskigenotüübiga noored vaenulike peresuhete korral enda hinnangul väga mõtlematu käitumisviisiga. See omakorda võiks viia sarnaselt Kalevipojaga tüli tekkimiseni Soome sepaga, Saare neiu ründamiseni või muude probleemideni. Sama geeni mõne teise genotüübiga noorte mõtlematusele ei avaldanud aga peresuhted mingit mõju. Kuid mis juhtub, kui sama "riskigenotüübiga" kaasneb toetav keskkond heade peresuhete näol? Ilmnes, et sel juhul võivad "riskigenotüübiga" noormehed olla teistest märgatavalt kiiremad tegutsejad selleks sobilikes olukordades. Nagu näiteks vihases võitluses, tulises tapluses. Nad võivad olla ka suurema seiklusjanuga ja ekstravertsemad, mis võib neist vajaduse korral head eestvedajad teha. Naiste puhul ilmnes, et ehkki "riskigenotüüpide" puhul kaasnes mittetoetavate peresuhete olemasoluga suurem mõtlematus, olid heade lähisuhete puhul "riskigenotüüpidega" naistel tunduvalt madalamad depressiivsuseskoorid. Seega - olgugi, et geenid ja keskkond üksi mõjutavad vaid pisitillukest osa meie käitumisest, kasvatavad head peresuhted meist ka "riskigenotüüpide" olemasolul suurema tõenäosusega kangeid "Kalevite poegi". Ja tütreid.
P.S. selgituseks: emalt saadakse üks geeni erivorm, isalt teine (kas samasugune või erinev). Emalt ja isalt saadud geeni erivormid moodustavad genotüübi.