Ajakirjandus

Ajakirjanduse magistrantuuri astuvad inimesed, kes soovivad oma tegevuse kaudu muuta Eesti elu paremaks. Oodatud on nii ajakirjanduse ja kommunikatsiooni bakalaureuseõppe  lõpetanud kui ka kandidaadid teistelt erialadelt või praktiseerivad ajakirjanikud, kes soovivad ennast täiendada ja avada enda jaoks uusi võimalusi.

Lisaks ajakirjanikutöö praktiliste oskuste täiendamisele minnakse sügavuti ühiskonnaelu mõtestamise ja analüüsiga. Magistriõppe läbinu tunneb meediamajanduse köögipoolt, oskab ajakirjandusväljal edukalt tegutseda ning vajadusel pädevalt analüüsida meediamaastikul toimuvat kasutades erinevaid sotsiaalteadusliku analüüsi meetodeid.

Õppetöö

Ajakirjanduse magistriõpe annab teoreetilised teadmised ja praktilised oskused tööks ajakirjanikuna, toimetajana, meediajuhina või ka meediaõpetajana. Õppekava võimaldab kohustuslike ainete kõrval valida enda profiilile sobiv ainetekomplekt. Kui sisseastujal on rohkem praktilise ajakirjanikutöö kogemusi, on võimalik asetada õpingute jooksul rohkem rõhku uurimismeetodite või teoreetiliste teadmiste omandamisele, kui soovitakse oma teadmisi rakendada noorema põlvkonna harimisel, on võimalik võtta suuremas mahus meediahariduse aineid.

Ajakirjanduse õppekava on paindlik ning ei kirjuta ette, millises suunas tuleks õppuril arendada  - alusteadmised saavad üliõpilased praktilises ajakirjanduses, meediauuringutes ja meediahariduses.

Stuudiumi jooksul läbivad tudengid kuuenädalase toimetajapraktika ning kolmenädalase rühmapraktika. Individuaalpraktika sooritamise koha valib magistrand koostöös juhendajaga vastavalt oma huvidele, kas trüki- või online-väljaandes, raadios, televisioonis või mõnes produktsioonifirmas. Rühmapraktika on traditsiooniliselt toimunud kohalikus raadiojaamas ja see on harukordne võimalus testida oma kohanemis- ja meeskonnatöö oskusi väljaspool tuttavat keskkonda. Rühmapraktika paneb proovile üliõpilase eetrinärvi, sest tööd tehakse reaalsele kuulajaskonnale, reaalse ajasurve all. Individuaalpraktikat on võimalik sooritada ka koolis või uuringufirmas – nii nagu see üliõpilase kujundatavale profiilile on sobilik.

Praktikate käigus ei omandata ainult õigeid töövõtteid, vaid instituudi poolne juhendamine suunab üliõpilast pidevale eneseanalüüsile. Väljakutsena näivad praktikad on tihti heaks alguseks edasistele töösuhetele trükimeediaväljaannetes, televisioonis, raadios või produktsioonifirmades.

Õppekavas on tasakaalus nii teoreetilised kui ka praktilised ained. Teoreetiliste ainete omandamine toimub eelkõige seminarides ja iseseisvate analüütiliste tööde abil, mis kujundavad üliõpilase arutlus- ja argumenteerimisoskust. Kuna tänapäeva ajakirjanikutöö eeldab nii kirjutamis-, rääkimis- kui ka esinemisoskust, saadakse algteadmised kõigis meediakanalites töötamiseks. Ajakirjanikutööks vajalikud spetsiifilised oskused, nt intervjueerimis- või kuulamisoskus, aga nt ka uudislõikude monteerimine, omandatakse treeningu käigus, kus on väga oluline üliõpilase ja õppejõu omavaheline individuaalne koostöö. Instituudil on kaasaegse sisustusega stuudio ja reporteritöö salvestusseadmed.

Meistriklassi ja individuaalsete projektide raames on võimalik arendada välja iga üliõpilase tugevused tööks talle sobivas valdkonnas.

Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut on EJTA (European Journalism Training Association) liige ning ajakirjanduse magistriõppekava on arendatud vastavalt selle organisatsiooni Tartu Deklaratsioonile.

Ajakirjanduse magistrantuuri raames on võimalik osa õppeajast veeta meie partnerkoolides välismaal. Samuti on võimalik võtta aineid külalisüliõpilasena Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakoolist (BFM), millega meie instituudil on ühine ristmeedia tootmise (cross-media production) õppekava.

Instituudis töötavad mitmed nimekad ja tunnustatud õppejõud: Marju Lauristin, Peeter Vihalemm, Aune Unt ja Halliki Harro-Loit. Praktilisi aineid õpetavad ka tegevajakirjanikud, näiteks Rein Sikk (Eesti Päevaleht), Indrek Treufeldt (ERR), Piret Tali (Eesti Päevaleht), Marju Himma-Kadakas (Postimees), Andres Jõesaar (ERR) jt. See toetab tööturul vajalike analüüsioskuste ja juhiomaduste arendamist ning magistrantide rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Ülevaate ajakirjanduse magistriõppes uuritavatest valdkondadest annab tutvumine ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis kaitstud magistritöödega.

Teadustöö

Paljud ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis läbiviidavad uuringud kaasavad nii ajakirjanduse kui kommunikatsiooni suunda uurivaid õppejõude, sest koostöö võimaldab näha  ja analüüsida valdkonna muutusi laiemas kontekstis. Uurimisgruppides osalevad erinevate tasemete üliõpilased, kellest paljud saavad ka oma lõputöö ainese ühise uuringu käigus kogutud materjalidest.

Konkreetselt ajakirjanduse muutumisega tegeleb neli aastat vältav uurimus „Ajakirjanduskultuurid muutumises: võrdlevaid perspektiive“. Rahvusvaheline koostöö toimub peamiselt kahe projekti raames: MEDIADEM (European Media Policies Revisited: Valuing and Reclaiming Free and Independent Media in Contemporary Democratic Systems) ja MediaAct (Media Accountability and Transparency in Europe). Esimese raames keskendutakse Euroopa meediapoliitikate analüüsile, teine annab ülevaate Euroopa erinevate riikide meedia eneseregulatsiooni mehhanismidest.

Lisaks juhendavad erialaõppejõud arvukalt väiksemaid uuringuid alates veebitoimetamise praktikatest kuni televisiooni dokumentaalfilmini välja.

Lisaks õppetööle

Ajakirjandusõppe juurde kuuluvad oma traditsioonid, kus osalevad nii õppejõud  kui bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilased: rebaste ristimine, kevadgrill, Kuldsule konkurss, jpm.

Noorte meediaklubi koondab meie instituudi tudengeid, kes ei pea paljuks anda omandatud teadmisi edasi noorematele vahvate ürituste kaudu, nt korraldatakse koolitusi koolilehtede tegijatele.

Osalemisvõimalust akadeemilistes aruteludes koos vanemate kolleegidega pakub ajakirjanikele Juhan Peegli asutatud Eesti Akadeemiline Ajakirjandusselts.

Pärast lõpetamist

Paljud magistrandid töötavad juba õpingute ajal praktiseeriva reporteri või toimetajana ajakirjandusväljaannetes, meediakanalites  ja produktsioonifirmades (nt Eesti Päevaleht, Postimees, ETV, Kanal2, Vikerraadio, Delfi jt), sidudes nii oma igapäevast praktilist tööd ning õpinguid. Töötatakse ka meediaanalüütikute ja meedianõustajate või meediaõpetajatena.

Samas loob magistriõpe ka ajakirjandusteoreetilise aluse jätkamaks akadeemilise karjääriga ülikooli juures.

Ajakirjanduse eriala vilistlaste hulgas on arvukalt tuntud raadio-, tele- ja lehetegijaid. Näiteks kuuluvad meie lõpetanute sekka Eesti Ajalehtede Liidu poolt 2009.a. preemiaga tunnustatud ajakirjanikest Andrus Kivirähk, Priit Pullerits, Tarmo Vahter, Jaanus Piirsalu, Kadri Bank ja Bonnieri uuriva ajakirjanduse preemia saanud Piret Reiljan.

Vilistlaste hulgas on arvukalt tippajakirjanikke (Madis Jürgen, Vahur Kersna, Tuuli Koch, Külli-Riin Tigasson, Rein Sikk jt), suhtekorraldajaid (Ivo Rull, Daniel Vaarik jt), meediaettevõtjaid ja peatoimetajaid (Tiina Kaalep, Mart Kadastik, Aavo Kokk, Väino Koorberg, Hans H. Luik, Margus Mets jt), aga ka paljude teiste eluvaldkondade esindajaid.

Lisalugemist:

Eesti Ajalehtede Liit
Pressinõukogu
Eesti Ajakirjanike Liit
Avaliku Sõna Nõukogu
InterLinks10.Net võrgustik koondab magistritasemel ajakirjandusõpet pakkuvaid Euroopa ülikoole.

Kontakt

Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
e-post: ajakirjandus [ät] ut [dot] ee
www.aki.ut.ee

Tutvu vastuvõtutingimustega