Ajakirjandus ja kommunikatsioon

Pool sajandit tagasi oli ajakirjanduse õpetamine eesti keeles meie kultuurilise enesesäilitamise võimalus. Täna on ajakirjanduse, meedia ja kommunikatsiooni õpetamine ja uurimine eesti keeles osa rahvusvahelisest kommunikatsiooniteadusest.

Õppetöö

Õppimine ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis annab oskused kasutada tänapäevaseid kommunikatsiooniuurimise meetodeid ühiskondlike ja kommunikatsioonialaste nähtuste ja probleemide uurimiseks ning lahendamiseks nii rakenduslikult oma tulevasel töökohal kui ka teaduslikust vaatenurgast.

Selleks, et omandatud teadmistest oleks kiiresti muutuval tööturul võimalikult kaua abi, antakse bakalaureuseastmes tudengitele laiapõhjaline sotsiaalteaduslik ja kommunikatsioonialane haridus. See tähendab, et algteadmisi saadakse ka teistest sotsiaalteadustest nagu näiteks majandus, sotsioloogia, riigiteadused ja psühholoogia.

Bakalaureuseõppes saab tudeng valida kahe õppesuuna vahel: ajakirjandus ja kommunikatsioon. Sageli võtavad üliõpilased kõrvaleriala  raames aineid mõlemast erialast, kuid kõrvalerialaks võib valida ka teisi ülikooli erialasid.  

Praktilise ajakirjanduse alane õpe keskendub bakalaureuseastmes põhiliselt uudisele: esimest tutvust uudistekstide kirjutamisega tehakse aines uudise sotsioloogia, millele järgneb reporteritöö kursus nii ajalehes, raadios kui ka televisioonis. Järgnevad rakenduslikud ainekursused – meediakriitika,  loovkirjutamine ja publitsistlikud žanrid. Tudengid käivad praktilisi kogemusi ammutamas ajakirjanduslikul praktikal üleriigiliste või maakondlike meediakanalite juures.

Kommunikatsiooni suunal antakse ülevaade kahest suuremast valdkonnast: organisatsiooni- ja turunduskommunikatsioonist. Esimese raames õpitakse tundma organisatsiooniteooriaid ning analüüsima ja lahendama praktilisi suhtlusjuhtumeid nii organisatsioonide sees kui ka väljaspool. Teises õpitakse tundma brände kui kaasaegse turunduse peamisi vahendeid ning konkreetseid turunduskommunikatsiooni võtteid. Kommunikatsiooni õppesuunda ilmestavad mitmed rakenduslikud ained, näiteks suhtekorralduslik praktika.

Õppes väärtustatakse nii teaduslikku selgust ja rangust kui loomingulist mõtlemist ja sotsiaalseid oskusi. Nende ühendamiseks rakendatakse lisaks akadeemilistele loengutele mitmekülgseid õpetamismeetodeid nagu näiteks rühmatööd, väitlused, ajakirjanduslikud projektid, uuringu- ja nõustamisprojektid.

Õppejõud on ühtaegu nii tugevad ajakirjanduse ja kommunikatsioonijuhtimise praktikud kui tunnustatud sotsiaalteadlased, kes oskavad sünteesida teadust ja praktikat, näiteks Marju Lauristin, Peeter Vihalemm, Veronika Kalmus, Triin Vihalemm jt. Igal aastal kaasatakse õppetöösse ka paljusid tunnustatud erialaspetsialiste ja praktikuid nii meilt kui mujalt, teiste hulgas on instituudis loengutega esinenud Vahur Kalmre (Postimees), Indrek Raudjalg (Hamburg&Partnerid), Daniel Vaarik (Praxis), Mart Soonik (In Nomine) jt.

Instituudis valitseb töine ja sõbralik õhkkond, tudengid ja õppejõud moodustavad ühtse akadeemilise kogukonna.

Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala bakalaureuseõpe kestab päevases õppes 3 aastat. Õppimine eeldab arusaamist inglise keelest, kuna suur osa erialakirjandusest on kättesaadav ingliskeelsena.

Teadustöö ja rahvusvaheline koostöö

Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi uurimisvaldkondade hulka kuuluvad meediakasutuse areng Eestis, lapsed ja noored meediakeskkonnas, imago ja maine, turunduskommunikatsioon, poliitiline kultuur ja kommunikatsioon, organisatsiooni kultuur ja kommunikatsioon, riskikommunikatsioon,  professionaalne ajakirjanduskultuur, meediamajandus, meediaõpetus koolis, uue meedia uuringud jne.

Akadeemiline õpetus peab olema teaduspõhine ning seega piiriülene, kuid eesmärk on seda säilitada ja arendada ka eestikeelsena. Instituudi õppejõud on sadade välispublikatsioonide kõrval kirjutanud ja tõlkinud mitmeid eestikeelseid erialaseid õpikuid ning artikleid.

Lisaks eestikesksetele teadusprojektidele tegeldakse instituudis teadustööga mitmete rahvusvaheliste projektide raames (EU Kids Online, HUWY, MediaAct, 7. raamprogramm, MEDIADEM, Nordplus, GTO projekt).

Lisaks õppetööle

Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi traditsioonilised üritused on olnud tähtsad läbi aastate, ühendades eri põlvkondi. Nendeks on õppeaasta avaaktus ning “rebaste” tutvumisõhtu septembris, “rebaseks” löömine novembris, jõulupidu detsembris ja osakonna päev mais. Loe traditsioonidest lähemalt.

Paljud tudengid ja vilistlased osalevad MTÜ Noorte Meediaklubi tegemistes, klubi on eesmärgiks võtnud peamiselt koolilehtede arendamise ja nende kirjutajate koolitamise.

Et tutvustada üliõpilaste praktilisi töid ja pakkuda neile täiendavat avalikku väljundit lõi instituut üliõpilastöid koondava innovaatilise andmebaasi Peegel. Peegli keskkonnast võib muuhulgas leida bakalaureuseõppe üliõpilaste poolt reporteritöö kursuse raames loodud raadio- ja videoklippe ning trükiajakirjanduse väljundiga uudislugusid.

Vaata tudengite tehtud videoid:

Pärast lõpetamist

Bakalaureusetaseme lõpetanu diplomil on kirjas “sotsiaalteaduse bakalaureus ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialal”. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava läbimine annab algteadmised selleks, et hakata tööle näiteks reporteri või pressiesindajana.

Spetsialistitasemeni jõudmiseks peab läbima ka magistriõppe ning seejärel laieneb tööpõld veelgi. Ajakirjanduse eriala lõpetanuid töötab ajakirjanike, reporterite ning toimetajatena trükimeediaväljaannetes, televisioonis, raadios ja produktsioonifirmades. Praktilise kommunikatsioonijuhtimise suuna valinud vilistlased leiavad aga tööd kommunikatsioonijuhtide ja -spetsialistidena. Kommunikatsiooni- ja meediauuringute suuna lõpetanuid ootab ees töö meedia- ja kommunikatsiooniprotsesside analüütikuna uuringukeskustes, suuremates äriettevõtetes või riigiasutustes, kõrgkoolides ja teadusasutustes.

Mitmed uued töökohad seostuvad ka online-sisuloomega (veebitoimetaja, professionaalne blogija jne) ning asuvad ajakirjanduse ja kommunikatsiooni piirimail. Seega saab instituudi lõpetaja valida mitmete huvitavate ja väljakutseid pakkuvate ametite vahel.

Samuti võib kohata instituudi lõpetajaid muudel juhtivatel kohtadel organisatsiooni kommunikatsiooniprotsesside strateegilise kavandaja, korraldaja ning analüüsijana.

Ajakirjanduse eriala on õppinud paljud tuntud ja hinnatud inimesed nii ajakirjandus-, teadus- kui kommunikatsioonimaastikul. Vilistlaste hulgas on arvukalt tippajakirjanikke (Madis Jürgen, Vahur Kersna jt), suhtekorraldajaid (Ivo Rull, Daniel Vaarik jt), meediaettevõtjaid ja peatoimetajaid (Tiina Kaalep, Mart Kadastik, Aavo Kokk, Väino Koorberg, Hans H. Luik, Margus Mets jt), kirjanikke (Maimu Berg, Andrus Kivirähk, Mihkel Mutt, Olev Remsu, Jüri ja Ülo Tuulik, Mati Unt jt), poliitikuid (Jüri Luik, Tiit Matsulevitš, Katrin Saks jt), teadlasi (Krista Aru, Mare Leino, Margit Sutrop jt) ja paljude teiste eluvaldkondade esindajaid.

Vaata, mida meenutavad video vahedusel oma ülikooliõpingutest Viktoria Ladõnskaja ja Andrus Kivirähk.

Andrus Kivirähk on sel teemal oma mõtted ka paberile kirja pannud. Loe ka ajakirjas UT ilmunud intervjuusid Tuuli Kochi, Kadri Kasterpalu ja Deniss Rutšeikoviga.

Loe lähemalt vilistlasteemadest

Lisalugemist:

Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut http://aki.ut.ee/

TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi Facebooki fännileht

Saamaks aimu, mida kujutab endast üle 50 aastase ajalooga, nii vanade kui uute traditsioonidega instituut, siin õppimine ja sellega kaasnev tudengielu, on Sulle teejuhiks mõned bakalaureuse- ja magistriõppe tudengid, kes vastavad hea meelega Sinu küsimustele.

Kontakt:

Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
õppekorralduse spetsialist Katrin Lendok
tel: 737 5188
e-post: katrin [dot] lendok [ät] ut [dot] ee">katrin [dot] lendok [ät] ut [dot] ee
http://aki.ut.ee/

Tutvu vastuvõtutingimustega