Ajalugu
Ajalugu on teadus sellest, mis kaks korda ei juhtu. Tule ja veendu selles!
Ajalugu on oluline, kuna me ise olemegi ajalugu. Minevikusündmused, nii head kui halvad, on kujundanud meid sellisteks, nagu me oleme. See aga määrab ära meie teod praegu ja tulevikus. Ja kui tahame mõista teisi, peame tundma õppima nende ajalugu.
Ajalugu on humanitaarteadus, mis uurib, analüüsib ja interpreteerib minevikku. Ajalugu on ka üks rahvusteadustest, mida sellisena nagu siin ei õpetata ega uurita kusagil mujal maailmas.
Tartu Ülikoolis saab ajaloo õppekaval õppida ka kunstiajaloo suunal.
Loe lähemalt kunstiajaloo õppimise kohta siit.
Esmalt aga ajaloo erialal õppimisest.
Õppetöö
Ajaloo õppekava raames on võimalik spetsialiseeruda arheoloogia, arhiivinduse, eesti ajaloo, üldajaloo, uusima aja ajaloo ning kunstiajaloo erialale.
Arheoloogide ettevalmistus hõlmab nii muinas- kui ka keskaega, kesksel kohal on Eesti ja Läänemeremaade arheoloogia. Lisaks loengukursustele toimuvad igasuvised praktikumid arheoloogilistel väljakaevamistel. Vt lisa.
Vaata videoid arheoloogia laborist ja luustike uurimisest ning arheoloogidest Ruhnul.
Arhiivinduses põimuvad teoreetilised teadmised ja praktilised oskused. Arhiivinduse valdkonda kuuluvad nii kõige vanemad säilinud arhivaalid nagu pärgamendid kui ka digitaalsed andmekandjad. Selleks, et arhivaale koguda, tuleb teada nende väärtust ja osata neid hinnata; selleks, et tagada arhivaalidele juurdepääs, korrastab ja kirjeldab arhiivindus arhiiviainest; selleks, et arhivaalid säiliksid võimalikult kaua ja heas korras, õpetatakse arhiivinduses säilitusteadust. Museoloogia on teooria ja praktika, mis käsitleb inimese ja keskkonna minevikust pärit objektide säilitamist, uurimist ja esitlemist. Muuseumit külastada on vahva, veelgi parem on aga teada kuidas muuseumid töötavad ja kuidas muuseumi luua. Vt lisa.
Eesti ajaloo õppetooli ülesandeks on uurida ja õpetada Eesti maa ning rahva ajalugu muinasaja lõpust tänapäevani, et seletada meie suhteid regiooni teiste riikide ja rahvastega (Saksa, Vene, Põhjamaade, Poola ja Balti), kes on erinevatel aegadel otsesemalt mõjutanud meie saatust, kultuuri ja vaimulaadi. Vt lisa.
Kunstiajaloo õppetoolis õpetatakse Euroopa kunsti ajalugu alates selle lätetest Kreekas kuni 20. sajandini. Samuti käsitletakse sissejuhatavalt Vana-Idamaade kõrgkultuuride kunsti. Peamisteks uurimisaladeks on Lõuna-Eesti ja Saare-Lääne keskaegne arhitektuur, Eesti kunst 19. sajandil ja 20. sajandi algul ning 20. sajandi eesti kunst. Vt lisa.
Uusima aja ajaloolased tegelevad selliste probleemide uurimise ning õpetamisega, mis on peamiselt seotud viimaste sajanditega. Õppe- ja teadustöös keskendutakse sellele, kuidas poliitilist, majanduslikku, sotsiaalset või ideoloogilist (vaimset) võimu on ajaloos teostatud ja avatakse nende ideede juured, millele inimkond on sealjuures toetunud. Vt lisa.
Üldajaloo õppetool õpetab maailma ajalugu rõhuasetusega Euroopa ajaloole antiigist kuni Esimese maailmasõjani. Vt lisa.
Tartu Ülikoolis tegelevad ajaloo õpetamisega Eestis ja välismaal tuntud professorid Valter Lang, Tiit Rosenberg, Eero Medijainen, Mati Laur, Aadu Must, Anti Selart, Juhan Maiste. Lausa legendaarseks kujunenud õppejõudude loenguid ERR-i ööülikooli programmist võid kuulata siit:
Lisaks osalevad õppetöös silmapaistvad spetsialistid erinevatest eesti mäluasutustest – Eesti Kunstimuuseumist, Rahvusarhiivist, Tartu Kunstimuuseumist, Eesti Rahva Muuseumist, Tartu Linnamuuseumist ja Muinsuskaitseametist.
Õppetöö toimub Tartu Ülikooli kesklinna campuses, arheoloogidele on vanas keemiahoones valminud uued laboriruumid. Üliõpilastel on võimalik sooritada oma erialane praktika nii muuseumides, arhiivides kui ka arheoloogilistel väljakaevamistel. Soovitav on end õpingute jooksul täiendada erinevates juhtivates välisriikide ülikoolides.
Teadustöö
Uurimisteemad ulatuvad imperiaalse survepoliitika uurimisest 16. sajandil kuni külma sõja aegsete uuringuteni (vt näiteid uurimisteemadest). Olulised teemad on läbi aegade olnud riikluse uuringud Läänemeremaades, muistsete relvade uurimine ning kultuuripärandi säilitamine. Arheoloogia uurimisrühm on osa Kultuuriteooria tippkeskusest.
Siinset teadustööd aitab rahvale tutvustada Tartu Ülikooli ajaloolaste koostatud kokkuvõttev suurteos „Eesti ajalugu“. Instituut annab välja ka akadeemilisi ajakirju Ajalooline Ajakiri ja Forschungen zur Baltischen Geschichte.
Pärast lõpetamist
Ajaloo õppimine aitab:
- juhtida paremini riiki – Mart Laar (endine peaminister, praegune kaitseminister)
- võtta vastu paremaid seadusi – Tõnis Lukas (endine haridus- ja teadusminister, praegune Riigikogu liige)
- säilitada meie kultuuriväärtusi – Ants Kraut (Muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektor)
Õppekava lõpetanud leiavad rakendust haridus- ja kultuuriasutustes, muuseumi- ja arhiivitöötajatena, muinsus- ja kultuurimälestiste kaitse alal jne. Laiapõhjaline haridus võimaldab leida tööd ka teistes riigiasutustes (välis-, kaitse- jt ministeeriumides) või tegutseda ajakirjaniku ja poliitikuna.
Ajaloo õppekava on lõpetanud poliitikud Aadu Must, Kadri Simson, Edgar Savisaar, Indrek Tarand, ajaloolased Lauri Vahtre ja Hain Rebas, Eesti Ajaloomuuseumi direktriss Sirje Karis, riigiarhivaar Priit Pirsko, kirjanik Tiit Aleksejev, TÜ Narva kolledži direktriss Katri Raik, ajakirjanik ja kirjanik Andrei Hvostov ja paljud teised Eesti elu rikastavad inimesed.
Loe Tõnu Pedaru, Aare Ristikivi, Tiia Toometi, Indrek Tarandi ja Helgi Põllo meenutusi ülikoolipäevist.
Täieliku ülikoolihariduse annab siiski ajaloo magistriõpe. Bakalaureuseõppe lõpetanutel on võimalik taotleda ka õpetajakutset ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja magistriõppes.
Lisaks õppetööle
Õppetoolid pakuvad üliõpilastele erinevaid enesetäiendamisvõimalusi, näiteks on arheoloogidel võimalik osaleda kevadkoolides. Ajalootudengite hulgas tegutseb aktiivselt ajalooring, kus korraldatakse huvitavaid kohtumisi ja väljasõite põneva ajalooga paikadesse. Vanimas Eesti teadusseltsis – Õpetatud Eesti Seltsis – on ajaloolased mänginud alati juhtivat rolli. http://www.ut.ee/OES/.
Lisalugemist:
TÜ ajaloo ja arheoloogia instituut
Arheoloogia kodulehekülg http://www.arheo.ut.ee/
Uusima aja ajaloo kodulehekülg http://www.uusimaeg.ut.ee/
Histrodamus
Akadeemiline Ajalooselts
Ajalooline Ajakiri
Forschungen zur Baltischen Geschichte
Kontakt
Ajaloo ja arheloogia instituut
Lossi 3, Tartu
programmijuht Marten Seppel
e-post: marten [dot] seppel [ät] ut [dot] ee
http://www.fl.ut.ee/aj
Tutvu vastuvõtutingimustega
Kunstiajalugu
Kunst on ime. Kunstiajalugu on viis seda imet ära seletada.
Inimesele antud viiest meelest on nägemine see, mille omandame suures osas alles pärast seda, kui oleme tulnud ilmale, avanud silmad ja alustanud oma maailma kokkuseadmist. Abiks seejuures on nii meile kaasa antud kunstianne kui ka kultuuritraditsioon, mis aitab mõista maailma mitte ainult otstarbeka ja toimivana, vaid ka esteetilisena.
Kunstiajalugu oma erinevate meetoditega (narratiivne, ikonoloogiline, semiootiline, fenomenoloogiline) on aknaks visuaalse reaalsuse mõistmisel, kirjeldamisel ja mis veelgi olulisem – uue loomisel. Kunstimaailm seob mälu eluga, andes meie unistustele mõtte ja tegudele tähenduse. Ühelt poolt tähendab kunstiajalugu klaaspärlimängu ja mõttereisi, teiselt poolt praktilist oskust tulla toime tänases üha keerulisemaks muutuvas maailmas.
Ilma kunsti ja seda mõtestava kunstiteaduse kaasamiseta ei juhtu tänases maailmas piltlikult öeldes midagi. Et mõista selle ulatust, tarvitseb meil peatuda hetkeks kunstiraamatute leti juures mõnes suuremas raamatupoes Londonis, Berliinis, Oxfordis või avada interneti sinine ekraan. Oleme kunsti orjad. Kunsti ja teaduse ühendamise kaudu sünnivad uued maailmad.
Õppetöö
Kunstiajalugu Tartu Ülikoolis tugineb pea sajandipikkusele traditsioonile. Selle roll akadeemilise hariduse osana on võrreldav emakeelega. Nii nagu keel ei teki ega kao, ei teki ega kao ka kunst, vaid nõuab kedagi, kes ta ära kunstina tunnustaks ja ära seletaks. Kunstiajaloo vaateväli Tartu Ülikoolis seostub ajaloo- ja mõtteteadusega, pakkudes nii võimaluse süveneda kunstiajaloo erinevatesse teooriatesse ja kunstiteose spetsiifilise loomusega seostuvatesse üksikseikadesse nii klassikalise, keskaegse kui ka nn moodsa kunsti vallas. Õppejõududeks on ülikoolis tavakohaselt oma eriala parimad: Kaur Alttoa, Sirje Helme, Jaak Kangilaski, Juhan Maiste (õppetooli juhataja), lisaks seoses 2012. aastal käivituvate uute õppekavadega mitmeid uusi inimesi kunstiajaloolaste noorema generatsiooni ridadest Tartust, Tallinnast, Helsingist. Kogu nii mõneski mõttes hõlmamatult laia eriala õpetamise eesmärgiks on käsitleda ennekõike neid teemasid, millega tänane maailm on end juba sidunud või kavatseb siduda ning mille eest seismine tähendab ühtlasi seismist Eesti rahvuskultuuriliste prioriteetide eest. Seejuures tuginetakse pikaajalistele traditsioonidele ja pakutakse sellisena välja üks parematest võimalustest aine mitmekülgseks ja süsteemseks omandamiseks.
Kunstiajalugu Tartus – nii nagu see ülikooliharidusele sobib – on teoreetiline. See tagab koha Tartu Ülikooli akadeemilises curriculumis, sidudes õpetatava naabererialadega ning pakkudes võimaluse näha visuaalkultuuri osana laiemas kultuuri- ja teadusmaastikul. Tartu tugevus on teadus. Teaduspõhisus on ka ilmselgelt üks kunstiajaloo õpetamise prioriteete, mille positsiooni tagab ühelt poolt selle koht Ajaloo ja arheoloogia instituudi raames ning teiselt poolt vabadus, mis lubab tudengil leida talle olulised vabaained teistest õppesuundadest: filosoofia, sotsioloogia, semiootika, keelte või teatriteaduse vallast. Tartu kunstiajaloo õpetamise tugevuseks on lai ja akadeemiline haridus, mis leiab tuge 2012. aastal rakenduvatest uutest õppekavadest, kus tegelemine kunsti kui inimvaimu spetsiifilise prioriteediga on leidnud senisest hoopis sügavamat arendamist.
Lisaks õppetööle
Kunstiajaloolase vaba aeg ei ole kunagi vaba. Ikka ja alati leidub näitusi, muuseume, arhitektuuriteoseid, mida tuleb oma silmaga näha. Reisida üheskoos ja üksi Kreekasse, Belgiasse, Lätimaale. Ja väga palju lugeda, milleks pakuvad võimalusi nii ülikooli suur kui ka õppetooli väike raamatukogu. Sel aastal kolisime oma ruumidesse peahoone võlvide all, kuhu pääseb kitsast treppi pidi. /siia võiks mõne pildi panna/ Et jääda. Alustada millegi uuega, mille lähem eesmärk on saada osa kuulsast Tartu vaimust, Emajõe Ateenast, Pallase koolist ja kaugem eesmärk – tunda end Euroopa kodanikuna, kellele kuuluvad ka kõige kõrgemad kirikud ja kõige suurejoonelisemad kunstiteosed Toskaaanas, Provence’is, Skandinaavias.
Teadustöö
Õppetöö teiseks prioriteediks on aine omandamise kõrval uurimine, milleks vajame lisaks mälu talletavale iseloomule fantaasiat, oskust otsida teaduse meetodeid kasutades, mis eriala peensusteni tundvate õppejõudude käe all juhatab huvilise valitud teema puhul kõige laiemast üha kitsamale ja sealt omakorda tagasi – üldistusteni.
Loova alge kõrval on teaduses oluline kriitiline meetod, mille kaudu iga teooria (olgu siis vana või uus) seab end proovile. Mitte kõik ei selgu kohe alguses. Liikumine piki teaduse radu eeldab nii kontsentratsiooni kui ka kohanemist, sest nii nagu muutub maailm, muutuvad ka konkreetsed võimalused leida endale selles aeg, ruum ja koht.
Täna on teadussuunad TÜ kunstiajaloo vallas määratud kolme põhilise suunaga: 1. klassika ja selle roll uusaegse kunsti kujunemisel; 2. keskaja arhitektuur ja kunst; 3. rahvuslik kunst alates Johann Kölerist kuni 21. sajandini.
Pärast lõpetamist
Kuhu tööle? Haritud kunstiajaloolane on igal pool oodatud. Tema maailmanägemine ja esteetiline meel võimaldab tal leida koha nii kultuuris kui ka äris, olla kaasarääkijaks massimeedias, teejuhiks turismivallas. Kunstiajaloo spetsiifilisem töö seostub iseenesestki mõista kunsti uurimisega ülikoolide juures ja muuseumides, kirjaniku ja esseisti ametiga, rakendusega kunsti eksperdi ja antikvaarina, kuraatori, galeristi, kirjastajana ja toimetajana, inimesena, kellele suhtlemine iluga on lisanud erilise omaduse – kunsti aura.
Lisalugemist:
Eesti Kunstimuuseum
Tartu Kunstimuuseum
Muinsuskaitseamet
Eesti muuseumide veebivärav
Web Gallery of Art
Art History Resources
Google Art Project
Kontakt
kunstiajaloo õppetooli assistent Anu Ormisson-Lahe
e-post: anu [dot] ormisson-lahe [ät] ut [dot] ee
tel: 7375655
Tutvu vastuvõtutingimustega kunstiajaloo erialal