AAA

Ajalugu

Ajalugu on teadus sellest, mis kaks korda ei juhtu. Tule ja veendu selles!

Ajalugu on oluline, kuna me ise olemegi ajalugu. Minevikusündmused, nii head kui halvad, on kujundanud meid sellisteks, nagu me oleme. See aga määrab ära meie teod praegu ja tulevikus. Ja kui tahame mõista teisi, peame tundma õppima nende ajalugu.

Ajalugu on humanitaarteadus, mis uurib, analüüsib ja interpreteerib minevikku. Ajalugu on ka üks  rahvusteadustest, mida sellisena nagu siin ei õpetata ega uurita kusagil mujal maailmas.

Õppetöö

Täieliku ajalooalase ülikoolihariduse annab magistriõppe läbimine. Just magistriõppe edukas läbimine loob eeldused spetsialistina töötamiseks ajalooalaseid teadmisi eeldavatel ametikohtadel. Lisaks omandatakse esmase teadusliku uurimistöö kogemus koos ülevaatega teadusalade arengust ja uuematest suundumustest. Õppetöö on bakalaureuseõppega võrreldes enam teaduspõhine ning suurem roll on aktiivõppe meetoditel ja seminaridel.

Ajaloo õppekava raames on võimalik spetsialiseeruda arheoloogia, arhiivinduse, eesti ajaloo, üldajaloo, uusima aja ajaloo ning kunstiajaloo erialale.

Arheoloogide ettevalmistus hõlmab nii muinas- kui ka keskaega, kesksel kohal on Eesti ja Läänemeremaade arheoloogia. Lisaks loengukursustele toimuvad igasuvised praktikumid arheoloogilistel väljakaevamistel. Vt lisa.

Vaata videoid arheoloogia laborist ja luustike uurimisest ning arheoloogidest Ruhnul:

 

Arhiivinduses põimuvad teoreetilised teadmised ja praktilised oskused. Arhiivinduse valdkonda kuuluvad nii kõige vanemad säilinud arhivaalid nagu pärgamendid kui ka digitaalsed andmekandjad. Selleks, et arhivaale koguda, tuleb teada nende väärtust ja osata neid hinnata; selleks, et tagada arhivaalidele juurdepääs, korrastab ja kirjeldab arhiivindus arhiiviainest; selleks, et arhivaalid säiliksid võimalikult kaua ja heas korras, õpetatakse arhiivinduses säilitusteadust. Vt lisa.

Eesti ajaloo eriala õppetooli ülesandeks on uurida ja õpetada Eesti maa ning rahva ajalugu muinasaja lõpust tänapäevani, et seletada meie suhteid regiooni teiste riikide ja rahvastega (Saksa, Vene, Põhjamaade, Poola ja Balti), kes on erinevatel aegadel otsesemalt mõjutanud meie saatust, kultuuri ja vaimulaadi. Vt lisa.

Kunstiajaloo õppetoolis õpetatakse Euroopa kunsti ajalugu alates selle lätetest Kreekas kuni 20. sajandini. Samuti käsitletakse sissejuhatavalt Vana-Idamaade kõrgkultuuride kunsti. Peamisteks uurimisaladeks on Lõuna-Eesti ja Saare-Lääne keskaegne arhitektuur, Eesti kunst 19. sajandil ja 20. sajandi algul ning 20. sajandi eesti kunst. Vt lisa.

Uusima aja ajaloolased tegelevad selliste probleemide uurimise ning õpetamisega, mis on peamiselt seotud viimaste sajanditega. Õppe- ja teadustöös keskendutakse sellele, kuidas poliitilist, majanduslikku, sotsiaalset või ideoloogilist (vaimset) võimu on ajaloos teostatud ja avatakse nende ideede juured, millele inimkond on sealjuures toetunud. Vt lisa.

Üldajaloo õppetool õpetab maailma ajalugu rõhuasetusega Euroopa ajaloole antiigist kuni Esimese maailmasõjani. Vt lisa.

Tartu Ülikoolis õpetavad ajalugu Eestis ja välismaal tuntud professorid Valter Lang, Tiit Rosenberg, Eero Medijainen, Mati Laur, Aadu Must, Anti Selart, Juhan Maiste. Lausa legendaarseks kujunenud õppejõudude loenguid ERR-i ööülikooli programmist võid kuulata siit: 

Lisaks osalevad õppetöös silmapaistvad spetsialistid erinevatest eesti mäluasutustest – Eesti Kunstimuuseumist, Rahvusarhiivist, Tartu Kunstimuuseumist, Eesti Rahva Muuseumist, Tartu Linnamuuseumist ja Muinsuskaitseametist. 

Õppetöö toimub Tartu Ülikooli kesklinna campuses, arheoloogidele on valminud uued laboriruumid vanas keemiahoones. Üliõpilastel on võimalik sooritada oma erialane praktika nii muuseumides, arhiivides kui ka arheoloogilistel väljakaevamistel. Soovitav on end õpingute jooksul täiendada erinevates välisriikide juhtivates ülikoolides.

Teadustöö

Uurimisteemad ulatuvad imperiaalse survepoliitika uurimisest 16. sajandil kuni külma sõja aegsete uuringuteni (vt näiteid uurimisteemadest). Olulised teemad on läbi aegade olnud riikluse uuringud Läänemeremaades, muistsete relvade uurimine ja kultuuripärandi säilitamine. Arheoloogia uurimisrühm on osa Kultuuriteooria tippkeskusest.

Siinset teadustööd aitab rahvale tutvustada Tartu Ülikooli ajaloolaste koostatud kokkuvõttev suurteos „Eesti ajalugu“. Instituut annab välja ka akadeemilisi ajakirju Ajalooline Ajakiri ja Forschungen zur Baltischen Geschichte.

Pärast lõpetamist

Ajaloo õppimine aitab:

  • juhtida paremini riiki – Mart Laar (endine peaminister, praegune kaitseminister)
  • võtta vastu paremaid seadusi – Tõnis Lukas (endine haridus- ja teadusminister, praegune Riigikogu liige)
  • säilitada meie kultuuriväärtusi – Ants Kraut (Muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektor)

Õppekava lõpetanud leiavad rakendamist haridus- ja kultuuriasutustes, muuseumi- ja arhiivitöötajatena, muinsus- ja kultuurimälestiste kaitse alal jne. Lai üldharidus võimaldab leida tööd ka teistes riigiasutustes (välis-, kaitse- jt ministeeriumides), samuti tegutsemist ajakirjanike ja poliitikutena.

Ajaloo õppekava on lõpetanud poliitikud Aadu Must, Kadri Simson, Edgar Savisaar, Indrek Tarand, ajaloolased Lauri Vahtre ja Hain Rebas, Eesti Ajaloomuuseumi direktriss Sirje Karis, riigiarhivaar Priit Pirsko, kirjanik Tiit Aleksejev, TÜ Narva kolledži direktriss Katri Raik, ajakirjanik ja kirjanik Andrei Hvostov ja paljud teised Eesti elu rikastavad inimesed.

Pärast magistritöö kaitsmist või magistrieksami sooritamist on parimatel võimalik jätkata õpinguid doktoriõppes.

Lisaks õppetööle

Õppetoolid pakuvad üliõpilastele erinevaid enesetäiendamisvõimalusi, näiteks  on arheoloogidel võimalik osaleda kevadkoolides. Ajalootudengite hulgas tegutseb aktiivselt ajalooring, kus korraldatakse huvitavaid kohtumisi ja väljasõite põneva ajalooga paikadesse. Vanimas Eesti teadusseltsis – Õpetatud Eesti Seltsis – on ajaloolased mänginud alati juhtivat rolli.

Lisalugemist:

TÜ ajaloo ja arheoloogia instituut
Arheoloogia kodulehekülg http://www.arheo.ut.ee/
Uusima aja ajaloo kodulehekülg http://www.uusimaeg.ut.ee/
Histrodamus
Akadeemiline Ajalooselts
Ajalooline Ajakiri
Forschungen zur Baltischen Geschichte

Kontakt

Ajaloo ja arheloogia instituut
Lossi 3, Tartu
programmijuht Marten Seppel
e-post: marten [dot] seppel [ät] ut [dot] ee
http://www.fl.ut.ee/aj

Tutvu vastuvõtutingimustega