Arstiteadus

Arst – amet kogu eluks

Tartu Ülikooli arstiteaduse õppekavale on oodatud õppima need, kes soovivad saada arstiks või teha teadustööd meditsiini vallas. Arstide 6-aastane õppekava annab aega otsustamiseks, millise meditsiinivaldkonnaga on eelkõige soov tegeleda.

See on üks väheseid akadeemilisi erialasid, mis annab lõpetajale ka elukutse – õppekava läbinu saab töötada arstina. Kuigi õpingud on pikad ja nõudlikud, on need huvitavad ja avavad uusi horisonte.

Õppetöö

Arstiteaduse õppekavale on iseloomulik laiapõhjalisus ja teaduspõhisus. Õppetöö on jaotatud pre-kliiniliseks ja kliiniliseks õppeks. Esimesel kolmel kursusel omandatud alusteadmised ja laborites kogutud oskused ja teadmised võimaldavad paremini mõista tervisega seotud probleeme, aitavad neid ennetada ja annavad võtme nende lahendamiseks. Juba esimesest kursusest alates on teoreetiline ja praktiline õppetöö tihedalt seotud – alusteadmistes omandatut saab kohe praktikas proovida.

Kolm viimast aastat toimub õppurite kokkupuude patsientide ja haigustega. Kliinilise õppetöö toimumine TÜ Kliinikumis on aluseks arstiteadlase igapäevaelu tunnetamisel, patsiendi uurimise ja ravimise õppimisel ning tutvumisel Eesti kõrgeimal tasemel meditsiiniabiga. Praktikumides omandatakse esmane kogemus haiguste ennetus-, diagnostika- ja ravivõimalusteks.

Arstiteaduskonnas töötavad ja õpetavad Eesti meditsiini suurkujud, nt meditsiinilise biokeemia professor ja toitumisteadlane Mihkel Zilmer, südamearst professor Jaan Eha, Me3 bakteri leiutaja professor Marika Mikelsaar, lastearst emeriitprofessor Tiina Talvik jt. Arstitudengitele peavad aeg-ajalt külalisloenguid ka maailma arstiteaduse tipud.

Tagamaks üliõpilastele võimalikult vahetu kontakt õppejõu ja õppeainega, toimub õppetöö enamasti väiksemates rühmades peamiselt Biomeedikumis ja TÜ kliinikutes, aga praktilist kogemust omandatakse ka paljudes Eesti raviasutustes. Arstiteaduse erialal saab õppida ka inglise keeles, välisüliõpilaste rühm toob teaduskonda rahvusvahelist hõngu.

Teadustöö

ISI Web of Knowledge’i ESI andmebaasi järgi kuulub Tartu Ülikool kliinilises meditsiinis 1% maailma mõjukaimate teadusasutuste hulka.

Arstiteaduskonna teadustöö üks põhisuund keskendub immuunsüsteemi ja närvisüsteemi omavahelisele koostööle ning nende häiretest tingitud haigustele. Paljude teadusprojektide sisuks on ka multifaktoriaalsete haiguste tekkepõhjuste ja riskifaktorite analüüs.

On ka integreeritud uurimissuundi, näiteks metaboolse sündroomiga tegeleb enamik teadusrühmasid arstiteaduskonnas (Siirdemeditsiini tippkeskuses ja erinevates kliinikutes) ning paljud rühmad kehakultuuriteaduskonnas.

Lisaks õppetööle

Arstiteaduskonna üliõpilastel on võimalus ühineda oma õppeastme erialaseltsiga. Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts (EAÜS) esindab üliõpilasi, korraldab üliõpilastele erinevaid üritusi ning hoolitseb tudengite kollegiaalsuse kujunemise eest.

Traditsiooniliselt toimuvad aktiivsete arstitudengite vedamisel nii ühiskondlikule arengule kui ka tervislikele eluviisidele suunatud üritused (moeshow anoreksia ja buliimia vastu, seksuaaltervise avalikud üritused, südametelk jne.), seltsi liikmetele suunatud koolitused ja seminarid, traditsioonilised spordivõistlused ainult arstiteaduskonnas eksisteerivatel uudisaladel nagu moodne meditsiiniline viievõistlus ja valge kitli jooks.

EAÜSi abiga toimuvad tudengitele suunatud teaduskonverentsid, kus üliõpilased teevad põnevaid ettekandeid oma uurimistöödest. Samuti on võimalik osaleda rahvusvahelises koostöös ja kliinilises või teaduslikus välisvahetuse programmis üle maailma. Seltsi häälepael on ajakiri Curare.

Lisaks on arstiteaduskonna üliõpilastel kõiki teaduskonna üliõpilasi esindav organisatsioon Arstiteaduskonna Üliõpilasesindajate Kogu (ATÜK), mis tegeleb aktiivselt kõigi üliõpilaste huvide ja õiguste eest seismisega, arstiõppe parendamisega ja akadeemiliste probleemidega.

Pärast lõpetamist

Arstiteaduse eriala lõpetamisel saadakse üldarsti kutse ja lõpetaja kantakse arstide registrisse. Samas ei anna see veel õigust töötada eriarstina.

Eriarsti õpe residentuuris võimaldab spetsialiseeruda rohkem kui 30 erialale, õpe kestab 3-5 aastat. Teadushuvilistel on võimalik põhiõppe järel suunduda doktoriõppesse, näiteks neuroteadustes, anatoomias, mikrobioloogias, patoloogilises füsioloogias jm erialadel.

99% Eesti arstidest on TÜ arstiteaduskonna vilistlased. Arstidena töötatakse Eestis, aga ka piiri taga. Tööd leitakse tervishoiusüsteemis, riiklikes ametites jm.

Vaata videot arstiteaduse eriala vilistlase Üllar Lannoga.