Bioloogia

Bioloogiat õppima on oodatud kõik, kes tunnevad huvi eluslooduse vastu.

Õppetöö

Bioloogia magistrantuuris saab süvendada erialaseid teadmisi ja omandada teadustöö tegemise algoskused. Mitmekülgne alusharidus võimaldab magistriõpingutes teha valik kolme erineva suuna vahel: molekulaar- ja rakubioloogia, taime- ja seeneteadus, zooloogia ja hüdrobioloogia. 

Lisaks on võimalik astuda magistriõppesse ökoloogia ning elustiku kaitse, geenitehnoloogia ja bioloogiaõpetaja õppekavadele, samuti geograafiat, geoloogiat, keemiat ning molekulaartehnoloogiat õppima (kui kõrvalainena on õpitud keemia suuna- ja erialamooduli aineid).

Kui soovitakse magistriõppes spetsialiseeruda taime- ja seeneteaduse, zooloogia ja hüdrobioloogia või ökoloogia ning elustiku kaitse erialale, tuleb bakalaureuseõppes läbida bioloogia eeldusained. Molekulaar- ja rakubioloogia või geenitehnoloogia magistrikavadel edasiõppimiseks peab läbima molekulaar- ja rakubioloogia eeldusained. 

Õpingute käigus kujuneb arusaam loodusseaduste toimimisest ja põhjus-tagajärg seostest raku ja organismi tasanditel. Praktikumides omandatakse laboratoorse töö võtted ja kogemused, tutvutakse loomade ja taimede anatoomia ja füsioloogiaga. Tõelist loodusega kokkusulamist võimaldavad zooloogia, floristika ja maateaduste aluste välipraktikumid.

Õppetöö toimub peamiselt TÜ Molekulaar- ja rakubioloogia instituudi ning TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi õppehoonetes. Laborid ja auditooriumid on sisustatud kaasaegse aparatuuri ja tehnikaga, mis võimaldab näiteks ka videoloengute läbiviimist.

Teadustöö

Tartu Ülikoolis on õppinud või õpetanud sellised maailmakuulsad teadlased nagu evolutsiooniteooria ja kaasaegse embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer, geobotaanik Teodor Lippmaa,  zooloog Johannes Piiper ning botaanik ja biogeograaf Viktor Masing. Tänapäeval kuulub Tartu Ülikool ISI Web of Knowledge’i ESI andmebaasi järgi looma- ja taimeteaduste valdkonnas 1% maailma mõjukaimate teadusasutuste hulka. Ka mitmed õppekavaga seotud õppejõud kuuluvad maailma tippteadlaste hulka: näiteks Jaan Liira, Martin Zobel, Richard Villems, Urmas Kõljalg on oma valdkonnas 1 % maailmas enimtsiteeritud teadlaste hulgas (2010. aasta andmetel). 

Bioloogia õppekaval õpetavad õppejõud ja teadlased on seotud teaduse tippkeskuste süsteemiga, mis  pakub täiendavat rahalist tuge kõrgtasemelise teadustöö tegemiseks Eestis. Tippkeskused moodustatakse olemasolevate uurimisrühmade alusel väga tugeva konkurentsi ja valikusõela tulemusena. 2007-2013 moodustati Eestis 7 uut tippkeskust, millest üks põhineb Martin Zobeli tööl (Bioloogilise mitmekesisuse tippkeskus).

 Kenaks traditsiooniks on ülikoolis valdkonniti kümne parima õppejõu valimine üliõpilaste poolt. Reaal- ja loodusteaduste valdkonna kümne parima õppejõu hulka kuulus õppeaastal 2009/2010 ka kolm bioloogia õppekavaga seotud õppejõudu: Ants Kurg, Martin Kärner ja Kalle Olli.

 Lisaks õppetööle

Tartu Riikliku Ülikooli ja Eesti Põllumajanduse Akadeemia üliõpilaste tegevusest kasvas 1958. aastal välja Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, mis oli esimene üliõpilaste looduskaitseühendus maailmas. Looduskaitseringi võivad kuuluda kõik Tartu üliõpilased, kuid enamus liikmeid on bioloogid, geograafid ja geoloogid. Ringi tegevusse kuuluvad traditsioonilised matkad, hääletusretked Eestis ja välisriikides, talgud, väljasõidud, seminarid, loodusfilmiõhtud, reisimuljeõhtud jne. 

Pärast lõpetamist

Laiapõhjaline baasharidus tagab rakenduse bioloogilis-keemilis-meditsiinilistes laborites, looduskaitsjate ja õpetajatena aga ka bioloogiaga seotud firmades. Magistrantuuri lõpetanud võivad tööle asuda näiteks  ministeeriumides, riiklikes uurimiskeskustes ja –laborites  või jätkata õpinguid doktorantuuris.

Kontakt:

TÜ Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Riia 23, Tartu
tel: 737 5011
http://www.tymri.ut.ee

Tutvu vastuvõtutingimustega