Eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja töö on huvitav ja vaheldusrikas. Koolis pole kunagi ükski päev sarnane teisega, pealegi pakub kahe eri aine –  eesti keele ja kirjanduse – õpetamine võimalust õpetada keelt mitmest aspektist: kui struktuuri, teksti või poeetikat.

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja õppekaval saab süsteemsed ja laiapõhjalised teadmised ja oskused, mis on vajalikud töötamiseks eesti keele ja kirjanduse õpetajana põhikooli klassides ning gümnaasiumis. Samuti saab siin õppida gümnaasiumiklasside soome keele või lõunaeesti keele ja kultuuri õpetajaks.

Õppetöö

Sisseastumiseks on vajalik eesti keele alaste eeldusainete läbimine, vastuvõtt sõltub kutsesobivuskatse edukast läbimisest. Magistrantuuriõpingud kestavad kaks aastat ja hõlmavad eelkõige kahte suuremat teemablokki. Esiteks ainealased õpingud, mille käigus saab üliõpilane põhjalikud teadmised tänapäeva eesti keelest, kirjandusteadusest, eesti kirjandusest ja maailmakirjandusest seonduvalt kooli õppekavadega.

Teine ja veelgi mahukam teemablokk hõlmab üldkasvatusteaduslikke, psühholoogiaalaseid ja ainedidaktilisi õpinguid ehk aineid, mis õpetavad õpetama. Nii õpitakse õppetegevust eesmärgistama, kavandama ja läbi viima ning oma tegevust analüüsima, arvestades seejuures õpilaste vajaduste ja individuaalsete iseärasuste ning muutuvate haridusvajadustega. Muuhulgas õpitakse näiteks pedagoogilist suhtlemist või aktiivõppe meetodeid koolikirjanduse käsitlemisel, õppekavasse kuulub ka suur hulk vaba- ja valikaineid.

Kõik magistrandid peavad sooritama pedagoogilise praktika õppeasutuses, sest tegelikku klassi ees seismise kogemust on vaja kõigil tulevastel õpetajatel.

Samuti on tudengitel võimalik õppekava raames omandada veel teinegi lisaeriala, st lisaks eesti keele ja kirjanduse õpetaja ainetele läbitakse veel üks lisaerialaga seonduv aineblokk.

Lõunaeesti keele ja kultuuri õpetaja õpingud hõlmavad lisaks lõunaeesti keelele ka kultuuriloo, folkloori ja ajalooõpinguid. Soome keele õpetaja lisaeriala läbinu on pädev õpetama soome keelt gümnaasiumis, aga ka erinevatel keelekursustel. Et omandada õpetuspädevus oma põhierialal, õpitakse soome keele didaktikat, grammatikat ja läbitakse pedagoogiline praktika. Soome keele õpetaja kutse taotlemiseks tuleb sooritada keeletest.

Õpetajakoolituses õpetavad nii haridusteaduste kui ka eesti keele ja kirjanduse õppejõud.

Lisaks õpingutele osalevad üliõpilased Noore Õpetaja Huviklubi töös.

Pärast lõpetamist

Tartu Ülikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja õppekava läbinud on saanud põhjaliku ettevalmistuse nii eriala- kui ka üldpedagoogilistes ainetes ja nad on tööturul väga nõutud.

Eriala lõpetamisel saadakse haridusteaduste magistri kraad. Õpinguid saab jätkata ka doktoriõppes, aga enamik lõpetanuid asub tööle eesti keele ja kirjanduse õpetajana  üldhariduskoolis.

Lisalugemist

Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Noore Õpetaja Huviklubi

Kontakt:

Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Jakobi 2 IV korrus
tel: 737 5221
http://www.fl.ut.ee

Tutvu vastuvõtutingimustega