Eesti ja soome-ugri keeleteadus

Kusagil mujal maailmas ei ole võimalik eesti keelega seotud erialasid õppida nii põhjalikult kui Tartu Ülikoolis. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse erialal saab õppida eesti keelt, sugulaskeeli, üldkeeleteadust ja arvutilingvistikat.

Õppesuunale Eesti keel mitmekeelses ühiskonnas on eraldi vastuvõtt, loe selle õppesuuna kohta lähemalt.

Õppetöö Eesti ja soome-ugri keeleteaduse erialal

Õpingute käigus spetsialiseerutakse ühele valdkonnale järgmistest:

1. Arvutilingvistika

Kui sul on huvi nii keelte kui arvutite vastu ja soov leida rakendust kiiresti arenevas valdkonnas, siis on arvutilingvistika õppimine hea kompromiss sinu erinevate huvide vahel. Väljaõppinud arvutilingviste on vaja, et valmis teha eesti keele jaoks seni puuduvad rakendused, nt masintõlkeprogrammid või eestikeelses kõnes suhtlevad seadmed ja süsteemid. Õpetatakse nii keeleteooria- kui ka informaatikaaineid. Eriala lõpetajad leiavad tööd tarkvarafirmades, kirjastustes ja toimetustes, ajakirjanduses, infosüsteemide tegemisel, ülikoolides jm teadusasutustes.

2. Eesti keel

Keel elab, areneb ja muutub eri keelekujude voolus: lisaks korraldatud kirjakeelele on olemas murded, suuline argikeel, internetikeel jne. Keele elujõudu aitavad tagada eriharidusega keelespetsialistid, keda vajatakse kõigil elualadel. Eesti keele eriala annab põhiteadmised eesti keele ehitusest, arenemisest, varieerumisest, kirjakeele korraldamisest ja hooldest. Kindlasti ei seisne eesti keele õppimine ülikoolis ainult kirjakeele grammatika õppimises, loe õppeainete ja õppejõudude kohta lähemalt instituudi koduleheküljelt.

3. Soome keel ja kultuur

Soome keele ja kultuuri bakalaureuseõpe annab põhilised teadmised soome keelest, kirjandusest, maast ja ajaloost. Kuigi esialgu on põhirõhk praktilisel soome keele oskusel, tegeletakse ka keeleuurimisega nii teoorias kui praktikas. Vahetusprogrammide kaudu avaneb üliõpilasele mitmesuguseid võimalusi Soomes (ülikoolid, kursused, praktika) töötamiseks ja edasiõppimiseks. Veel infot õppesuuna kohta instituudi koduleheküljel.

4. Soome-ugri keeled

Soome-ugri keelte erialal õpitakse tundma nii lähemaid kui kaugemaid sugulaskeeli ja nende ajalugu. Enamikku soome-ugri keeli saab õppida emakeelsete keelespetsialistide juhendamisel Hõimurahvaste Programmi stipendiaatide käe all. Erasmuse jt vahetusprogrammide kaudu avaneb üliõpilastel võimalus õppida fennougristikat eelkõige Soomes ja Ungaris, aga ka teistes maades.

5. Ungari keel ja kultuur

Ungari keele ja kultuuri erialal on rõhk ungari keele õppel, ülevaade saadakse ka Ungari maast, ajaloost ja kirjandusest. Õppe üheks osaks on õpingud Ungaris suveülikoolis või semestri jooksul mõnes ülikoolis. Teiste õppejõudude kõrval on ülikooli juures kogu aeg olemas ka emakeelena ungari keelt kõnelev lektor, kes õpetab nii keelt kui kultuuri.

6. Üldkeeleteadus ja foneetika

Üldkeeleteadus ja foneetika on teoreetilise kallakuga eriala, milles põhirõhk on inimkeele üldistel seaduspärasustel. Eriala sobib eriti neile, kes soovivad hiljem tegeleda keeleteadusliku uurimistööga, sest annab selleks vajalikud teadmised maailma keeltest ja lingvistikast. Eraldi allharu on eksperimentaalne foneetika, mis tänapäeval on väga oluline kõnetehnoloogia (kõnesünteesi ja -tuvastuse) arendamisel. Lisainfo nii ainete kui õppejõudude kohta instituudi koduleheküljel.

Teadustöö

Eesti ja üldkeeleteaduse instituudi peamised uurimisvaldkonnad on eesti keele ja sugulaskeelte ehitus ja areng, eesti keele arvutimudelid ja keeleressursid ning eesti-vene, eesti-inglise, eesti-saksa, eesti ja romaani keelte kontrastiivne uurimine funktsionaalsel alusel. Instituut ja selle allüksused annavad välja mitmeid keeleteaduslikke ajakirju ja toimetisi, nt eesti ja soome-ugri keeleteaduslikku ajakirja. Loe lähemalt teadustegevuse põhisuundadest.

Lisaks õppetööle

Lisaks õppetööle osalevad tudengid keeleringi töös, soome keele aineseltsis ja muudes üliõpilaste ringides, seltsides või ühendustes. Tavalised on üliõpilaste omavahelised kokkusaamised tähtpäevade puhul. Suheldakse Tallinna Ülikooli sama eriala tudengitega, korraldatakse ekskursioone ja väljasõite.

Pärast lõpetamist

Pärast kolmeaastase bakalaureuseõppe läbimist saab neid erialasid edasi õppida magistriõppes. Samuti saab magistrantuuris taotleda õpetajakutset kas eesti keele ja kirjanduse õpetaja või eesti keele ja kirjanduse õpetaja mitte-eesti koolis erialal. (lingid vastavate õppekavade kirjeldustele)

Võimalik on suunduda ka hoopis teisele alale (nagu ajalugu või võõrkeeled), kui bakalaureusetasemel on seda ala nõutavas mahus kõrvalainena õpitud. Loe tudengite arvamusi oma õpingute kohta.

Lõpetanud võivad asuda tööle õpetajatena, keeletoimetajate ja korrektoritena, spetsialistidena keeletehnoloogia ettevõtetes, keeleteadlastena, tõlkide ja tõlkijatena, giididena ja mitmetes teistes ametites haridus- ja kultuurivallas, kus on vajalik loovus ning analüüsioskus. Valdav enamik Eesti tuntud keeleteadlastest on lõpetanud meie instituudi. Tartu Ülikooli haridusega eesti filolooge on töötanud ja töötab praegugi ka ajakirjanike, diplomaatide ja ministritena – meilt saab laiapõhjalise hariduse edasiseks karjääriks Eesti avalikus elus.

Loe tuntud vilistlastest osakonna koduleheküljel. Mihkel Mutt, kes õppis eesti filoloogia žurnalistika õppesuunal, on ülikoolipõlvest kirjutanud oma mälestusteraamatu 4. osas "Kandilised sambad".

Lisalugemist:

Eesti ja üldkeeleteaduse instituut http://www.fl.ut.ee/ee

Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri

Wikipeedia artikkel „Eesti keel”

Wikipeedia artikkel „Foneetika”

Keeleajakiri Oma Keel

„Koolielu” eesti keele lehekülg

Keelenõuvakk

Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus

Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus

Fenno-Ugria Asutus

Vana kirjakeele uurimisrühm

TÜ arvutilingvistika uurimisrühm

TÜ Keeletehnoloogia töörühm

TÜ Multimodaalse suhtluse uurimise (MUSU) grupp

Soome rahvusvahelise mobiilsuse keskus

Kodumaiste keelte uurimiskeskus

Soome Kirjanduse Selts

Debrecen Summer School, Hungary

Hungarian Scholarship Board

Balassi Bálint Institute

Ungari president László Sólyom külas Tartu Ülikoolis

Kontakt:

Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Jakobi 2-433, Tartu
tel: 737 5221
http://www.fl.ut.ee/ee

Tutvu vastuvõtutingimustega

Õppesuund Eesti keel mitmekeelses ühiskonnas

Eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekava õppesuunal „Eesti keel mitmekeelses ühiskonnas“ tutvutakse põhjalikult eesti keele ja kultuuriga ning valmistutakse meie kultuuri vahendamiseks teistele.

Õppima oodatakse nii eestlastest kui mitte-eestlastest tudengeid, et keelelis-kultuurilise „teise“ tundmaõppimine algaks juba stuudiumi jooksul.

Õppetöö

Õpingute käigus keskendutakse eesti keele süsteemsele tundmaõppimisele ning ladusa suhtlemise lihvimisele. Oluline on ka eesti kultuuri spetsiifika süvendatud omandamine traditsioonilisest rahvakultuurist (post)modernseni.

Kuivõrd eesti keele teise keelena õpetamise põld maailmas on lai – alates mitte-eesti õppekeelega koolidest Eestis kuni eesti keele õpetamiseni umbes 30 ülikoolis üle ilma –eeldab sel erialal õppimine üliõpilastelt juba alguses julgust ja avatust kultuuridevaheliseks dialoogiks ning isikliku etnotsentrismi ületamist. Meie lõpetaja peab lisaks pedagoogilisele pädevusele kandma sisuliselt ka kultuuridiplomaatilist rolli. Stuudiumi teevad auditoorse tavaõppe kõrval huvitavaks mitmed suvepraktikad ning dialoogilisusele orienteeritud õppeained.

Õppekava aineid õpetavad mitmed tuntud ja armastatud õppejõud: Birute Klaas-Lang (professor, eesti keel võõrkeelena), Madis Arukask (dotsent, eesti keel ja kultuur muukeelsetele), Silvi Tenjes (dotsent, eesti keel võõrkeelena), Ingrid Rummo (lektor, tõlketeooria ja -praktika, vestlusanalüüs), Tiina Kikerpill (assistent, võõrkeele õppimine ja õpetamine, keeleoskuse mõõtmine), Raili Pool (lektor / teadur , eesti keele kui teise keele õpetamine ja omandamine, keelevead), Sirje Rammo (assistent, eesti keele ajalugu, eesti murded, sõnamoodustus), Kristiina Praakli (teadur, sotsiolingvistika, keelekontaktid), Maarika Teral (teadur, infotehnoloogiapõhine keeleõpe).