AAA

Eesti ja soome-ugri keeleteadus

Kusagil mujal maailmas ei ole võimalik eesti keelega seotud erialasid õppida nii põhjalikult kui Tartu Ülikoolis.

Õppetöö

Magistriõpe pakub võimaluse omandada rahvusvahelisele standardile vastav kaasaegne eriharidus eesti ja soome-ugri keeleteaduse kitsamal alal. See avab nii kodu- kui ka välismaal head väljavaated karjääriks vastava profiiliga spetsialistina teaduses, kõrghariduses jm, nii avalikus kui ka erasektoris. Loe tudengite arvamusi oma õpingute kohta.

Õpingute käigus spetsialiseerutakse ühele valdkonnale järgmistest:

1. Arvutilingvistika

Kui sul on huvi nii keelte kui arvutite vastu ja soov leida rakendust kiiresti arenevas valdkonnas, siis on arvutilingvistika õppimine hea kompromiss sinu erinevate huvide vahel. Väljaõppinud arvutilingviste on vaja, et valmis teha eesti keele jaoks seni puuduvad rakendused, nt masintõlkeprogrammid või eestikeelses kõnes suhtlevad seadmed ja süsteemid. Õpetatakse nii keeleteooria- kui ka informaatikaaineid. Eriala lõpetajad leiavad tööd tarkvarafirmades, kirjastustes ja toimetustes, ajakirjanduses, infosüsteemide tegemisel, ülikoolides jm teadusasutustes.

2. Eesti keel

Keel elab, areneb ja muutub eri keelekujude voolus: lisaks korraldatud kirjakeelele on olemas murded,  suuline argikeel, internetikeel jne. Keele elujõudu aitavad tagada eriharidusega keelespetsialistid, keda vajatakse kõigil elualadel. Eesti keele eriala annab põhiteadmised eesti keele ehitusest, arenemisest, varieerumisest, kirjakeele korraldamisest ja hooldest. Kindlasti ei seisne eesti keele õppimine ülikoolis ainult kirjakeele grammatika õppimises, loe õppeainete ja õppejõudude kohta lähemalt instituudi koduleheküljelt.

3. Soome keel ja kultuur

Soome keele ja kultuuri bakalaureuseõpe annab põhilised teadmised soome keelest, kirjandusest, maast ja ajaloost. Kuigi esialgu on põhirõhk praktilisel soome keele oskusel, tegeletakse ka keeleuurimisega nii teoorias kui praktikas. Vahetusprogrammide kaudu avaneb üliõpilasele mitmesuguseid võimalusi Soomes (ülikoolid, kursused, praktika) töötamiseks ja edasiõppimiseks. Veel infot õppesuuna kohta instituudi koduleheküljel.

4. Soome-ugri keeled

Soome-ugri keelte erialal õpitakse tundma nii lähemaid kui kaugemaid sugulaskeeli ja nende ajalugu. Enamikku soome-ugri keeli saab õppida emakeelsete keelespetsialistide juhendamisel Hõimurahvaste Programmi stipendiaatide käe all. Erasmuse jt vahetusprogrammide kaudu avaneb üliõpilastel võimalus õppida fennougristikat eelkõige Soomes ja Ungaris, aga ka teistes maades.

5. Ungari keel ja kultuur

Ungari keele ja kultuuri erialal on rõhk ungari keele õppel, ülevaade saadakse ka Ungari maast, ajaloost ja kirjandusest. Õppe üheks osaks on õpingud Ungaris suveülikoolis või semestri jooksul mõnes ülikoolis. Teiste õppejõudude kõrval on ülikooli juures kogu aeg olemas ka emakeelena ungari keelt kõnelev lektor, kes õpetab nii keelt kui kultuuri.

6. Üldkeeleteadus ja foneetika

Üldkeeleteadus ja foneetika on teoreetilise kallakuga eriala, milles põhirõhk on inimkeele üldistel seaduspärasustel. Eriala sobib eriti neile, kes soovivad hiljem tegeleda keeleteadusliku uurimistööga, sest annab selleks vajalikud teadmised maailma keeltest ja lingvistikast. Eraldi allharu on eksperimentaalne foneetika, mis tänapäeval on väga oluline kõnetehnoloogia (kõnesünteesi ja -tuvastuse) arendamisel. Lisainfo nii ainete kui õppejõudude kohta instituudi koduleheküljel.

Lisaks saab õppida eriala eesti keel võõrkeelena.  

Teadustöö

Eesti ja üldkeeleteaduse instituudi peamised uurimisvaldkonnad on eesti keele ja sugulaskeelte ehitus ja areng, eesti keele arvutimudelid ja keeleressursid ning eesti-vene, eesti-inglise, eesti-saksa, eesti ja romaani keelte kontrastiivne uurimine funktsionaalsel alusel. Instituut ja selle allüksused annavad välja mitmeid keeleteaduslikke ajakirju ja toimetisi, nt eesti ja soome-ugri keeleteaduslikku ajakirja. Loe lähemalt teadustegevuse põhisuundadest.

Lisaks õppetööle                                 

Lisaks õppetööle osalevad tudengid keeleringi töös, soome keele aineseltsis ja muudes üliõpilaste ringides, seltsides või ühendustes. Tavalised on üliõpilaste omavahelised kokkusaamised tähtpäevade puhul. Suheldakse Tallinna Ülikooli sama eriala tudengitega, korraldatakse ekskursioone ja väljasõite.

Pärast lõpetamist

Pärast magistritöö kaitsmist on parimatel võimalik jätkata õpinguid doktoriõppes.

Lõpetanud võivad asuda tööle õpetajatena, keeletoimetajate ja korrektoritena, spetsialistidena keeletehnoloogia ettevõtetes, keeleteadlastena, tõlkide ja tõlkijatena, giididena ja mitmetes teistes ametites haridus- ja kultuurivallas, kus on vajalik loovus ning analüüsioskus. Valdav enamik Eesti tuntud keeleteadlastest on lõpetanud meie instituudi. Tartu Ülikooli haridusega eesti filolooge on töötanud ja töötab praegugi ka ajakirjanike, diplomaatide ja ministritena  – meilt saab laiapõhjalise hariduse edasiseks karjääriks Eesti avalikus elus.

Loe tuntud vilistlastest osakonna koduleheküljel. Mihkel Mutt, kes õppis eesti filoloogia žurnalistika õppesuunal, on ülikoolipõlvest kirjutanud oma mälestusteraamatu 4. osas "Kandilised sambad".

Lisalugemist:

Eesti ja üldkeeleteaduse instituut http://www.fl.ut.ee/ee
Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri

Wikipeedia artikkel „Eesti keel”

Wikipeedia artikkel „Foneetika”

Keeleajakiri Oma Keel

„Koolielu” eesti keele lehekülg

Keelenõuvakk

Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus

Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus

Fenno-Ugria Asutus

Vana kirjakeele uurimisrühm

TÜ arvutilingvistika uurimisrühm

TÜ Keeletehnoloogia töörühm

Soome rahvusvahelise mobiilsuse keskus

Kodumaiste keelte uurimiskeskus

Soome Kirjanduse Selts

Debrecen Summer School, Hungary

Hungarian Scholarship Board

Balassi Bálint Institute

Ungari president László Sólyom külas Tartu Ülikoolis

Kontakt

Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Jakobi 2-433, Tartu
tel: 737 5221
http://www.fl.ut.ee/ee

Tutvu vastuvõtutingimustega