Eesti viipekeele tõlk
Viipekeeletõlk on spetsialist, kelle töö eesmärgiks on kahe keele ja kultuuri vahendamine, kusjuures üheks töökeeleks on viipekeel.
Viipekeeletõlgi ülesandeks on olla kurtide ja kuuljate vahendaja ning anda seeläbi kurtidele võimalus ühiskonnas teistega võrdväärselt toime tulla. Viipekeeletõlk aitab ära hoida kurtide sotsiaalset eraldatust, sest kuulmispuuet kompenseerimata võib olla pärsitud õpingute jätkamine ameti- ja kõrgkoolides, elukutse omandamine ning sellest tulenevalt ka võimetekohase töö leidmine tööturul. Kurdid ütlevad sageli: „Viipekeeletõlgid on meie kõrvad“.
Mitmed viipekeeletõlkidena töötanud inimesed (enamasti kurtide vanemate kuuljad lapsed) on omandanud viipekeele praktilise tegevuse käigus kurtidega koos elades või kasvades. Euroopa normidele vastava haridusega viipekeeletõlgiks saamine vajab aga palju kutsespetsiifilisi teadmisi, oskusi ning eeldusi (füüsilisi, vaimseid, eetilisi jm).
Õppetöö
Õppekavas sisalduvad ained annavad üldteadmisi lingvistikast, psühholoogiast ja kurtide kultuurilisest mitmekesisusest. Spetsiifilised erialaained hõlmavad eesti viipekeele kui võõrkeele õpet ja tõlketeoreetilisi aineid. Õppekava sisaldab suhteliselt suures mahus praktikat, professionaalset kompetentsust kujundatakse juhendatud tõlkepraktikate raames keelekeskkonnas.
Õppekaval õpetavad Eestis ja välismaal tunnustatud professionaalid. Erialaõppejõud on praktiseerivad viipekeeletõlgid Regina Paabo ja Liivi Hollman, kurtide kultuuri ja folkloori tutvustab Liina Paales, Ülle Leis tutvustab tõlketehnika põhialuseid ning Kärt Tomingas aitab tunnetada oma keha ja häält kui töövahendit. Erinevas mahus osalevad õppetöös ka kurdid õppejõud: Riina Kuusk ja Maret Õun õpetavad viipekeelt ning Aire Murd annab ülevaate kurtide kogukonna ajaloost.
Õppeaeg päevases õppevormis on 3 aastat.
Pärast lõpetamist
Kuna tegemist on rakendusliku erialaga, omandatakse kutse ja palju praktilisi oskusi. Eriala omandamist kinnitab Tartu Ülikooli diplom. Stuudiumi läbinud saavad soovi korral jätkata õpinguid magistriõppes nt suulise või kirjaliku tõlke, eripedagoogika jm erialal.
Tänu avatud maailmale on viipekeeletõlgid muutunud nähtavaks ja laienenud on valdkonnad, kus neid vajatakse. Paljud õigusaktid annavad kurtidele õiguse kasutada viipekeeletõlki vahendajana isiklikus asjaajamises, meelelahutusüritustel või hariduse omandamisel. Viipekeeletõlke vajatakse erinevatesse tõlkesituatsioonidesse: kohtusse, arsti juurde, reisidele, televisiooni, konverentsidele, vastuvõttudele, kursustele, koolidesse jne.
Tööturul on kvalifitseeritud eesti viipekeele tõlkidest suur puudus. Omandatud haridus võimaldab leida tööd professionaalse viipekeeletõlgina erinevates viipekeele tõlketeenust pakkuvates või kasutavates asutustes. Viipekeeletõlgid töötavad nii erasektoris (Viipekeeletõlkide OÜ), kolmandas sektoris (Tartumaa Kurtide Ühing, Pärnumaa Kurtide Ühing, Saaremaa Puuetega Inimeste Koda, MTÜ Viipelend) kui ka munitsipaal- (Tallinna Heleni Kool) ja riiklikes õppeasutustes (Astangu Kutserehabilitatsioonikeskus).
Lisalugemist:
Eesti viipekeele sõrmendid videoformaadis on nähtavad Eesti Kurtide liidu koduleheküljel
Eesti Viipekeele Tõlkide Ühing
Viipekeeletõlkide OÜ
MTÜ Viipelend
Eesti Kurtide Liit
Eesti Kurtide Noorte Organisatsioon
European Forum of Sign Language Interpreters
Kontakt
programmijuht Mari Reilson
tel: 5308 4258
õppekorralduse spetsialist Anneli Adamson
tel: 737 6440
Tutvu vastuvõtutingimustega