Eripedagoogika
Eripedagoogika sobib pedagoogi- ja suhtlemiskalduvustega noortele, kes on valmis pühenduma tööle erivajadustega laste, noorukite ja täiskasvanutega. Eripedagoogiks või logopeediks saadakse 5-aastaste õpingute järel, alles siis, kui on läbitud magistriõpe.
Eripedagoogika õppekaval saab professionaalsed oskused eripedagoogi või logopeedina töötamiseks nii haridus- meditsiini- kui sotsiaalsfääris vastavalt magistriõppes tehtud valikule. Lisaks omandatakse oskused uurimistööks oma tegevusvaldkonnas.
Õppetöö
Bakalaureuseõpingud annavad mitmekülgse humanitaarse ja pedagoogilise hariduse, lisaks teadmisi bioloogiast ning meditsiinist. Samuti omandatakse baasteadmised arengupsühholoogiast ning eripedagoogikast. Õpingute jooksul saadakse ülevaade lapse arengujärkudest, võimalikest kõrvalekalletest ning sellest, kuidas tulla toime erinevate probleemide korral nii laste kui täiskasvanutega.
Õppekaval õpetavad õppejõud arstiteaduskonnast, filoloogiast, psühholoogiast, sotsiaaltööst, haridusteaduste instituudist. Põhiõppejõud magistriastmes on eripedagoogika õppekava õppejõud, kellel on olemas praktiline töökogemus või kes töötavad paralleelselt lasteasutuses, nõustamiskeskuses, koolis.
Praktikat ja praktikume juhendatakse koos haridusasutuses töötava spetsialistiga.
Õppejõudude töö ei piirdu kitsalt õppetööga ülikoolis, vaid on seotud hariduseluga laiemalt. Aktiivselt osaletakse õppekavade väljatöötamise ja arendamise protsessis, koostatakse uurimismaterjale kõne ja vaimse arengu taseme hindamiseks, publitseeritakse õpikuid/tööraamatuid. Sellesse protsessi haaratakse kaasa ka tudengid.
Lisaks õppetööle
Väga paljud tudengid töötavad erilasteaedades või -koolides abiõpetajatena, juhendatakse huviringe. Eripedagoogika üliõpilased on hinnatud abilised Agrenska Fondis, mille peamisteks tugiteenusteks on perenõustamine, toimetuleku- ja tööõpe, aitamaks puudega lapsel kasvada täiskasvanuks. Osutatakse lapsehoiuteenust ehk ajutist hoideteenust puudega lapse perele.
Õpingute ajal on eripedagoogiks õppekava üliõpilastel koos teiste õpetajakoolituse tudengitega võimalik osaleda Noore Õpetaja Huviklubis või aktiivselt tegutsevates erialaliitudes: Eesti Eripedagoogide Liidus ja Eesti Logopeedide Ühingus.
Pärast lõpetamist
Nagu juba eespool viidatud, on spetsialistitaseme pädevuse saavutamiseks vaja läbida ka magistriõpe, mille jooksul spetsialiseerutakse õpiraskuste ja käitumishälvete pedagoogikale või logopeediale.
Eriala lõpetajad omandavad pädevused töötamiseks õpetajate ja logopeedidena tavakoolides ja erivajadustega laste koolides, väikelaste ja koolieelikute asutustes, polikliinikutes, raviasutustes, nõustamis- ja rehabiliteerimiskeskustes ning kriminaalhooldussüsteemis. Omandatud haridus võimaldab edukalt töötada ka kooli- ja haridusjuhtidena või pühenduda akadeemilisele karjäärile. Võimalik on töötada eraettevõtjana.
Eesti Vabariigi hariduspoliitika näeb ette, et kõik lapsed, hoolimata nende erivajadusest, rahvusest, sotsiaalsest kuuluvusest vms peavad saama õppida kodukoha koolis, kool peab looma lapse erivajadusi arvestava ja tema arengut parimal viisil toetava keskkonna. Sellest lähtuvalt on vajadus nii eripedagoogide kui logopeedide järele aasta-aastalt tõusnud. Järjest enam luuakse tugisüsteeme, kus vajatakse eripedagoogika spetsialiste. Eripedagooge ja logopeede oodatakse koolieelsetesse lasteasutustesse, rehabilitatsioonimeeskondadesse ning nõustamiskeskustesse.
Lisalugemist
Kontakt:
TÜ Sotsiaal- ja haridusteaduskond
haridusteaduste instituut
Tiigi 78, Tartu
tel: 737 5919
http://www.ht.ut.ee/