Eripedagoogika
Eripedagoogika eriala sobib pedagoogi- ja suhtlemiskalduvustega noortele, kes on valmis pühenduma tööle erivajadustega laste, noorukite ja täiskasvanutega. Eripedagoogiks või logopeediks saadakse 5-aastaste õpingute järel, kui on läbitud nii bakalaureuse kui ka magistriõpe.
Magistriõppe eesmärk on valmistada ette eripedagoogika spetsialiste, kellel on süvateadmised ja kutseoskused eripedagoogiliseks/ logopeediliseks tööks õpiraskuste, kõne-, intellekti-, meelepuudega ja/või käitumisraskustega lastega nii haridus-, meditsiini- kui ka sotsiaalsfääris. Eriala lõpetanud on suutelised kujundama laste/täiskasvanute arenguks soodsa, individuaalseid erivajadusi arvestava keskkonna. Lisaks praktilistele kutseoskustele on neil kujunenud oskus töötada erialase teaduskirjandusega, et saada tööks vajalikku informatsiooni..
Õppetöö
Magistriõpingud võimaldavad keskenduda ja omandada süvendatud teadmised vastavalt valitud õppesuunale kas õpi- ja käitumisraskuste pedagoogikast (päevaõppes ja avatud ülikoolis) või logopeediast (ainult päevaõppes).
Üliõpilane, kes valib magistriastmes logopeedia suuna, tunneb õppekava läbides erinevaid kõne- ja kommunikatsioonipuudeid, oskab valida teraapia ja kõnearenduse meetodeid, oskab nõustada kõnepuudega isikut, tema lähedasi. Omandatud ettevalmistus võimaldab töötada eri vanuses laste ning täiskasvanutega.
Üliõpilane, kes läbib eripedagoogika bakalaureuseõppe ja magistritaseme õpiraskuste pedagoogika suuna, tunneb ja oskab koostada eritasemelisi õppekavasid, õppematerjale, nende alusel ise õpetada ning teisi spetsialiste nõustada.
Õppekava mõlemal suunal on tihedalt seotud teooriaõpingud ja praktika – kolmandik magistriõppe mahust on praktikumid või praktikad, mida sooritatakse kogemustega spetsialistide juhendamisel.
Magistriõppesse on võimalik astuda eripedagoogika bakalaureuse lõpetanutel või nendel, kes on läbinud õpetajakoolituse bakalaureuseõppe mingil muul õpetajakoolituse erialal ning kes sooritavad eksternina vajalikud eeldusained.
Õppekaval õpetavad õppejõud arstiteaduskonnast, filoloogiast, psühholoogiast, sotsiaaltööst, haridusteaduste instituudist. Põhiõppejõud magistriastmes on eripedagoogika õppekava õppejõud, kellel on olemas praktiline töökogemus või kes töötavad paralleelselt lasteasutuses, nõustamiskeskuses, koolis.
Praktikat ja praktikume juhendatakse koos haridusasutuses töötava spetsialistiga.
Õppejõudude töö ei piirdu kitsalt õppetööga ülikoolis, vaid on seotud hariduseluga laiemalt. Aktiivselt osaletakse õppekavade väljatöötamise ja arendamise protsessis, koostatakse uurimismaterjale kõne ja vaimse arengu taseme hindamiseks, publitseeritakse õpikuid/tööraamatuid. Sellesse protsessi haaratakse kaasa ka tudengid.
Lisaks õppetööle
Väga paljud tudengid töötavad erilasteaedades või -koolides abiõpetajatena, juhendatakse huviringe. Eripedagoogika üliõpilased on hinnatud abilised Agrenska Fondis, mille peamisteks tugiteenusteks on perenõustamine, toimetuleku- ja tööõpe, aitamaks puudega lapsel kasvada täiskasvanuks. Osutatakse lapsehoiuteenust ehk ajutist hoideteenust puudega lapse perele.
Õpingute ajal on eripedagoogiks õppekava üliõpilastel koos teiste õpetajakoolituse tudengitega võimalik osaleda Noore Õpetaja Huviklubis või aktiivselt tegutsevates erialaliitudes: Eesti Eripedagoogide Liidus ja Eesti Logopeedide Ühenduses.
Pärast lõpetamist
Eesti Vabariigi hariduspoliitika näeb ette, et kõik lapsed, hoolimata nende erivajadusest, rahvusest, sotsiaalsest kuuluvusest vms peavad saama õppida kodukoha koolis, kool peab looma lapse erivajadusi arvestava ja tema arengut parimal viisil toetava keskkonna. Sellest lähtuvalt on vajadus nii eripedagoogide kui logopeedide järele aasta-aastalt tõusnud. Järjest enam luuakse tugisüsteeme, kus vajatakse eripedagoogika spetsialiste. Eripedagooge ja logopeede oodatakse koolieelsetesse lasteasutustesse, rehabilitatsioonimeeskondadesse, nõustamiskeskustesse.
Logopeedia eriala omandanu saab asuda õpingute lõppedes tööle logopeedina koolieelsetes lasteasutustes, eri tüüpi koolides ja koolkodudes, polikliinikutes ja teistes raviasutustes või nõustamiskeskustes. on võimalik leida tööd ka õpiraskustega laste õpetajana või eripedagoogina.
Eripedagoogika õpingute lõppedes saab asuda tööle tava- ja erikoolides, koolieelsetes lasteasutustes, koolkodudes, polikliinikutes, raviasutustes, nõustamis- ja rehabiliteerimiskeskustes, samuti kriminaalhoolduses. Omandatud ettevalmistus võimaldab leida tööd mitmesuguste arenguliste ja hariduslike erivajadustega eri vanuses klientidega õpetaja, õpiabiõpetaja või nõustaja rollis.
Haridusteaduste alane akadeemiline baasharidus võimaldab erialaste õpingute jätkamist doktoriõppes ja akadeemilist karjääri.
Lisalugemist:
Eripedagoogika osakond
Noore Õpetaja Huviklubi
Eesti Eripedagoogide Liit
Eesti Logopeedide Ühendus
Kontakt
TÜ Sotsiaal- ja haridusteaduskond,
eripedagoogika osakond
Tiigi 78, Tartu
tel: 737 5919