Etnoloogia ja folkloristika

Kas sulle pakuvad huvi kultuuride, ühiskondade, inimgruppide ja üksikindiviidide vahelised suhted, nende sarnasused ja erinevused? Kas sa tahad mõista, kuidas inimesed oma igapäevases elus kultuuri loovad, selles kultuuris elavad ja kuidas kultuur selle tulemusena muutub?

Etnoloogia aitab mõista, miks inimesed midagi teevad või räägivad ning mis tähendusi nad oma tegevusele omistavad. Etnoloogi iseloomustab eelkõige uudishimu inimese suhtes ja see tähendabki lõputut küsimuste esitamist – nii iseendale kui teistele.

Folkloristika õpetab märkama rahvaluulet elava ja elujõulisena meie ümber ning tajuma iseennast kultuurimälu kandja ja edastajana.

Õppetöö

Magistriõpe etnoloogias ja folkloristikas annab üliõpilasele oskuse analüüsida traditsioonilist rahvakultuuri ja folkloori ning käsitleda mineviku ja kaasaja kultuuriprotsesse. Juba sisseastumisel spetsialiseerutakse kas etnoloogia või folkloristika suunale.

Etnoloogia, folkloristika ja kultuuriantropoloogia üldõppes õpitakse tundma nende erialade põhisuundi, õpitakse nägema seoseid teiste distsipliinidega ja omandatakse oskus analüüsida ja tõlgendada kultuuripraktikat. 

Etnoloogia erialaõpe annab süvendatud teadmised etnoloogia, kultuuri- ja sotsiaalantropoloogia aktuaalsetest probleemidest ja uurimismeetoditest. Valikained annavad võimaluse välja arendada isiklikud uurijahuvid. Kõik üliõpilased osalevad stuudiumi jooksul etnograafilistel välitöödel, et saada tuttavaks tulevase eriala praktilise ning väga põneva osaga.

Folkloristika erialaõppes kujundatakse arusaamist eesti rahvaluulest võrdlevalt, mõistmaks pärimusprotsessi ja rahvaluule ilminguid kaasaegsetes kontekstides. Erialakursustel antakse ülevaade kaasaegse rahvusvahelise folkloristika teoreetilistest suundumustest, käsitletakse nii mineviku kui tänapäeva folkloori selle sotsiaalses tähendusruumis. Üliõpilaste kasutada on Eestis ainulaadne erialaraamatukogu, praktikate käigus tutvutakse rahvaluule arhiivis talletatuga ning kogutakse kaasaegset pärimust. Rahvaluuleõpingute käigus valmivaid seminari- või kraadiõppe töid ei kirjutata üksnes eesti rahvaluulest või mütoloogiast, vaid need hõlmavad folkloori ja pärimusprotsessi laiemalt.

Õppejõududest on hinnatud Art Leete, Ene Kõresaar, Toomas Gross, Aimar Ventsel, Ergo-Hart Västrik, Ülo Valk, Kristin Kuutma. Tartu Ülikooli etnoloogid  ja folkloristid osalevad ka 8 uurimisrühmast koosneva Kultuuriteooria tippkeskuse töös, mida rahastab EL Euroopa Regionaalarengu Fond.

Teadustöö

Etnoloogia osakonna teadustöös on esil kaks suuremat uurimisvaldkonda: eesti etnoloogia ning soome-ugri ja arktilised kultuurid. Eesti etnoloogia uurib argikultuuri ajaloos ja tänapäevas, Eesti elanikkonna rahvuslikku ja kultuurilist identiteeti, ajalookogemust elulugudes. Soome-ugri ja arktiliste kultuuride uurimine keskendub põhjarahvaste identiteedile, maailmavaatele ja rituaalidele, elulaadi ja majandussüsteemi seostele ning kultuurimuutustele.

Eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna teadustöös analüüsitakse ja mõtestatakse folkloori kui traditsioonil põhinevat loomingulist protsessi, mis saab oma tähendused ja funktsioonid sotsiaalses kontekstis. Lähema vaatluse all on elulood, mälestused, rahvalaulu žanrid, itk, muistend, legend, müüt ja muinasjutt, nende esitamine ja sotsiaalsed funktsioonid. Rahvusvahelisele folkloristikale orienteeritud teadustöö hõlmab lisaks eesti folkloorile ka läänemeresoome ja India rahvaste pärimust.

Teadustööle on mitmeid erialaseid väljundeid. Konverents "Noorte hääled" on mõeldud noorte uurijate (üliõpilaste, magistrantide, doktorantide või äsja ülikooli lõpetanute) esinemispaigaks. Eesti olulisim regulaarne etnoloogia-, antropoloogia- ja museoloogia-alase teadusfoorum on Eesti Rahva Muuseumi aastakonverents.

Journal of Ethnology and Folkloristics (JEF) on Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli ühisväljaanne. Selles teadusajakirjas ilmuvad nii konkreetsete kultuurinähtuste empiirilisele analüüsile keskenduvad uurimused, kui ka teoreetilise suunitlusega artiklid. Etnoloogiaalased teadustööd ilmuvad ka teadusajakirjas TRAMES.

Lisaks õppetööle
Tartu Nefa Rühm on rahvaluule ja etnoloogia üliõpilaste organisatsioon, mis ühendab etnoloogia ja rahvaluule eriala üliõpilasi-magistrande ning teisi nendest valdkondadest huvitatuid. Nefa korraldab teaduslikke seminare, välitöid ja üritusi, mis tutvustavad laiemalt rahvaluule ja etnoloogia ainevalda. Nefa eesmärk on vahendada kontakte etnoloogia ja rahvaluule üliõpilaste, erialaorganisatsioonide ja asjahuvilistega Eestis ja Põhjamaades.

Pärast lõpetamist

Üliõpilane võib jätkata õpinguid doktoriõppes peaaineks valitud või mõnel teisel lähedasel erialal.

Sageli suundutakse tööle uurimisasutustesse, koolidesse, raamatukogudesse, muuseumidesse, arhiividesse, kultuuriasutustesse, kirjastustesse vm. 

Lisalugemist:

Etnoloogia osakond
Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
Tartu Nefa rühm
Kultuuriteooria Tippkeskus
Eesti Rahva Muuseum
Eesti Vabaõhumuuseum
Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts

Kontakt

TÜ filosoofiateaduskond
Lossi 3 ruumid 224-229, Tartu
tel: 737 5341
e-post: filos [ät] ut [dot] ee
www.fl.ut.ee

Tutvu vastuvõtutingimustega