Filosoofia

Tihti arvatakse, et filosoofia õppimine tähendab näiteks vastuse otsimist küsimusele „Mis on elu mõte?” ning inimesed tulevad kokku ja arutavadki ainult seda. Nii see päris ei ole. Filosoofia õppimine peaks endas sisaldama nii süstemaatilist ja ajaloolist filosoofia tundmaõppimist kui ka konkreetsemat mõtlemistööd mõne “igavese” filosoofilise (nt. „Mis on olemine?”, „Mis on millegi loomus?”, „Kas inimene on vaba?”, „Mis on hea elu?”) või ka lihtsalt mõne tänapäeva põletava probleemi kallal (nt. keskkonnahoid, rahvuslus ja rahvusvahelisus, ekstremism ja terrorism vaimus ja teos).

Üpris sageli päritakse selle järele, milles seisab filosoofia või „filosofeerimise“ kasulikkus. Filosoofia osakonna ja eetikakeskuse juhataja, praktilise filosoofia professor Margit Sutrop vastab sellele küsimusele nii: „Filosoofia kasulikkus seisneb eelkõige selles, et see võimaldab mõelda asju „põhjani”. Filosoofia õppimine arendab kriitilise mõtlemise ja eritlemise oskust, väitlemis- ja argumenteerimiskunsti, õpetab tekste mõistma ja tõlgendama. Selliseid oskusi on tarvis igal alal, mistõttu on meie osakonna lõpetajad hinnatud väga erinevates eluvaldkondades ja ka edasiõppijaina teistel erialadel.”

Filosoofe kutsutakse kõrgeil võimu- ja valitsemistasandeil sageli appi mitmesuguste poliitiliste, õiguslike, majanduslike, ökoloogiliste, kasvatuslike või hariduslike, isegi meditsiiniliste probleemide lahendamise filosoofiliste ja eetiliste eelduste või aluste väljaselgitamiseks.

Kõige vahetum ja selgem seos tegeliku elu ja teiste eluvaldkondadega (meditsiin, ajakirjandus, sport, äri, poliitika, õigus, religioon jms.) paistab kuuluvat eetikale, mille põhiküsimuseks on see, mida peaksime tegema või hoopis tegemata jätma. Eetikaküsimuste kohta võib rohkem lugeda eetikaveebist, mille foorumis on võimalik ka ise kaasa rääkida. Filosoofia osakond on tihedalt seotud Tartu Ülikooli eetikakeskusega, mis on Eestis juhtiv eetika-alase teadus- ja õppetöö ning avalikkusele suunatud arutelude korraldamisel.

Õppetöö

Filosoofia õpetamist ja õppimist Tartu Ülikoolis iseloomustabki ajaloolise ja süstemaatilise aspekti ühtsus filosoofia mõistmisel. See tagab tervikliku sissevaate nii mineviku kui ka tänapäeva filosoofiasse, selle “igavestesse” probleemidesse. Kõige sügavamalt tegeldakse osakonnas järgmiste suundade õpetamise ja uurimisega:

- vanakreeka ning saksa klassikaline ja uuem filosoofia ajalugu;

- eetika, esteetika, ühiskonna- ja poliitikafilosoofia;

- üldine teadusfilosoofia, keemia- ja füüsikafilosoofia;

- loogika, keele- ja vaimufilosoofia.

Bakalaureuseõppe esimesel õppeaastal ehk alusõppes läbib üliõpilane sissejuhatuseks mõned humanitaarvaldkonna valikained ning mitmed sissejuhatavad või aluste-tüüpi filosoofiaained. Teisel õppeaastal ehk suunaõppes tutvutakse põhjalikumalt nende filosoofiliste suundadega, mida esindavad osakonna neli õppetooli – filosoofia ajalugu, teoreetiline filosoofia, praktiline filosoofia ja teadusfilosoofia. Lisaks filosoofiamoodulile valib üliõpilane teise suunamooduli kas humanitaarteaduste alalt või hoopis mõne muu valdkonna õppekavast – avardamaks nii oma teadmisi kui ka võimalusi edaspidiseks karjääriks. Üliõpilase spetsialiseerumine algab samuti teisel õppeaastal, mil seotakse end lähemalt ühe õppetooliga.

Kolmandal õppeaastal ehk erialaõppes spetsialiseerutakse õppetooli poolt pakutavas erialases suunas, kirjutades vastaval teemal bakalaureusetöö. Ka kolmandal õppeaastal tuleb lisaks valida erialamoodul mõnest muust õppekavast. Senine kogemus näitab, et on soovitav jätkata sama ainega, mida õpiti kõrvalt juba 2. õppeaastal, sest see võimaldab piisavat süvenemist ning kõrvaleriala omandamist täismahus. Kogu stuudiumi vältel läbitakse lisaks veel valik- ja vabaaineid.

Bakalaureusetasemel on filosoofiat võimalik Tartu Ülikoolis õppida nii statsionaarselt päevases õppes kui ka Avatud ülikoolis. Õppetöö toimub peamiselt loenguina, mida toetab seminari- ja kollokviumitöö. Õpetavad oma ala parimad asjatundjad Eestis: filosoofia ajaloo õppetoolis Roomet Jakapi, Ülo Matjus, Andrus Tool ja Eduard Parhomenko, teoreetilise filosoofia õppetoolis Daniel Cohnitz ja Bruno Mölder, praktilise filosoofia õppetoolis Margit Sutrop, Paul McLaughlin, Marek Volt ja Kadri Simm ning teadusfilosoofia õppetoolis Endla Lõhkivi ja Rein Vihalemm.

Enamik õppetööst toimub eesti, ent osalt ka inglise keeles. Filosoofia osakond on tõeliselt rahvusvaheline, viimastel aastatel on meil kõrvuti Eesti filosoofidega õpetanud ka Austriast, Iirimaalt, Itaaliast, Jaapanist, Prantsusmaalt ja Soomest pärit filosoofid. Ilmselt just seepärast on meie lõpetajad saanud siit kaasa väga hea inglise keele oskuse, mis võimaldab neil edukalt jätkata õpinguid ka välismaal.

Teadustöö

Õppimise kõrval avaneb kõigile õppijaile häid ja põnevaid võimalusi ka filosoofiliseks uurimistööks, mille tulemuste esitamise üheks kõrgeks tribüüniks on Eesti filosoofia aastakonverentsid, mille algatas 2005. aastal Tartu Ülikooli filosoofia osakond. Parimad ettekanded võivad leida tee osakonna rahvusvahelisse väljaandesse Studia Philosophica Estonica, mis ilmub ka ingliskeelsena.

Filosoofia osakond korraldab igal aastal 3-5 rahvusvahelist konverentsi, kus esinevad maailma juhtivad filosoofid. Traditsiooniks on kujunenud ka teoreetilise filosoofia õppetooli korraldatavad Frege-loengud, millele on igal aastal kutsutud esinema üks mainekas analüütiline filosoof.

Lisaks õppekirjandusele pakub suurt tuge filosoofiliseks uurimistööks filosoofia osakonna ja ülikooli eetikakeskuse ühine raamatukogu, mis koondab ja kogub süstemaatiliselt nii klassikalist kui ka uusimat kirjandust filosoofia alalt.

Lisaks õppetööle

Mis puutub „vaba aja“ veetmisse, siis on osakonnal siingi omad traditsioonid alates rebasekslöömisest ja seltsielust ning lõpetades osalusega terve ülikooli ja kogu Tartu kirevas üliõpilaselus. Mõtlemishimulisematele üliõpilastele pakuvad eri õppetoolid võimalusi osaleda väikeses ringis toimuvais aruteludes: nii käib juba aastaid koos Analüütilise Filosoofia Seminar, traditsiooniks on saanud ka eetikakollokviumid ja Fenomenoloogia Seminari arutelud. Teoreetilise filosoofia õppetool korraldab analüütilise filosoofia suvelaagreid, kus osalejad esitavad ja arutavad oma töid.

Pärast lõpetamist

Enamikul soovijaist on võimalik jätkata õpinguid filosoofia alal magistriõppes, mille käigus saavutatakse põhjalikum erialane pädevus mõnes filosoofia suunas, leitakse oma unikaalne „nišš“ filosoofias. Muidugi on pärast bakalaureuseõpet filosoofia osakonnas võimalik jätkata magistriõppes ka teistel erialadel – nagu ka vastupidi.

Ehkki Friedrich Nietzsche, kes oli väidetavalt 1875. aasta paiku saanud Tartu Ülikoolilt kutse professori ametikohale asumiseks, nentis, et filosoofia on „vabatahtlik elamine jääs ja kõrgmäestikus“, ei ole meie lõpetajad pidanud kunagi piirduma üksnes sääraste ekstreemsete tingimustega. Neile on jäänud avatuks kõik alad ja ametid alates täielikust pühendumisest ainult filosoofiale või lõpetades töö ja tegevusega avalikus elus või äri alal.

Kui silmas pidada üksnes neid, kes on Tartus filosoofiat õppinud või sel alal lõpetanud pärast Eesti taasiseseisvumist, leiab siit rohkesti kõnekaid nimesid. Meie lõpetajad töötavad edukalt nii üldharidus- kui ka kõrgkoolides, kuid ka ajakirjanduses, riigiteenistuses, panganduses, äris või rohketes muudes valdkondades.