AAA

Geenitehnoloogia

Thomson Reuters Web of Science poolt avaldatud maailma teadusasutuste järjestuste alusel on Tartu Ülikool molekulaarbioloogias ja geneetikas maailma ühe protsendi mõjukaimate seas. Õppetöö kvaliteeti, laiapõhjalisust ja seost majanduse ning meditsiiniga tagab koostöö paljude partneritega, nt Eesti Biokeskuse ja Geenivaramuga.
 

Geenitehnoloogiat õppima on oodatud need, kes tunnevad huvi eluslooduse molekulaarsel tasandil toimimise vastu, kellele meeldib eksperimentaalne töö nukleiinhapete ja valkudega ning saadud teadmiste rakendamine teadustöös, meditsiinis, põllumajanduses, tööstuses ja paljudes teistes valdkondades.

Õppetöö

Geenitehnoloogia bakalaureuseõppe esimesel kursusel luuakse elu molekulaarsete aluste mõistmiseks tugev põhi reaalainetes ning antakse teoreetilised ja praktilised alusteadmised bioteadustes (nt DNA kui pärilikkuse kandja struktuur, geenide avaldumise regulatsioon raku ja organismi tasandil jm).

Järgnevatel kursustel süvendatakse teadmisi kitsamal erialal biotehnoloogia, molekulaarbioloogia, bioinformaatika, viroloogia ja paljudes teistes valdkondades, mis kõik on pärmide ja bakterite, viiruste, taimede ja loomade geenidega töötamise aluseks. Suurt rõhku pannakse inimese genoomi uurimisele ja biomeditsiinile.

Praktikumides (rakubioloogia, geneetika, mikrobioloogia ja viroloogia, molekulaarne biotehnoloogia, taimefüsioloogia, biokeemia) omandatakse laboratoorse töö kogemused ja saadakse ettekujutus peamistest geenitehnoloogilistest uurimismeetoditest.

Geenitehnoloogiat õpetavad TÜ Molekulaar- ja rakubioloogia instituudi kümne õppetooli õppejõud, kes kõik tegelevad ka rahvusvahelisel tasemel teadustööga ja omavad tihedaid teaduskontakte kolleegidega Euroopast ja USA-st. Tuntumateks õppejõududeks on rakubioloog T. Maimets, biotehnoloogid A. Kurg, A. Metspalu ja M. Laan, biokeemik J. Sedman, evolutsioonibioloog R. Villems, viroloog A. Merits, molekulaarbioloog J. Remme, bioinformaatik M. Remm, geneetik M. Kivisaar, arengubioloog M. Pooga, taimebioloogid A. Freiberg ja A. Laisk jt.

Õppetöö kvaliteeti, laiapõhjalisust ja seost majanduse ning meditsiiniga tagab koostöö Eesti Biokeskusega, Geenivaramuga, Geenikeskusega, TÜ Keemia, Tehnoloogia,ökoloogia ja Maateaduse instituutidega ning arstiteaduskonnaga. Õppetöösse on kaasatud Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud.

 

Õppetöö toimub renoveeritud ja kaasaegse aparatuuriga varustatud TÜ Molekulaar- ja rakubioloogia instituudis, samuti Vanemuine 46 õppehoones. Kasutada saab Eesti Biokeskuse  aparatuuri ning uus geeni- ja biotehnoloogia keskuse hoone tagab veelgi paremad tingimused õppe- ja teadustööks.

Teadustöö

Teadustöö temaatika on väga lai, alates liikide eristamisest molekulaarsel tasandil kuni inimese embrüonaalsete tüvirakku uurimiseni või mikroobide rakendamisest reostuse kõrvaldamisel kuni selleni, kuidas toimub valguse kasutamine taimedes.

Instituudi enim tunnustust leidnud teadusvaldkonnad on biotehnoloogia (DNA varieeruvuse seos mitmesuguste haigustega, molekulaardiagnostika ja geenianalüüsi tehnoloogia väljatöötamine), bioinformaatika (inimese genoomi evolutsioon ja genoomipõhine liikide eristamine), mikroobigeneetika ja -metabolism (bakterite mutatsiooniprotsessid, hüppavad geenid, mikroobid reostuse kõrvaldajatena, taim-bakter vastastikused seosed), evolutsiooniline bioloogia (inimese põlvnemine ja inimkonna areng), taimebioloogia (valguse kinni püüdmine ja kasutamine taimedes), rakubioloogia (rakkude jagunemise regulatsioon) jne.

Teadustöö tulemusi tutvustatakse instituudi töötajate ilmunud raamatute ja artiklitena, mis on kättesaadavad allpool toodud veebiaadressidel. Teadustööst saab ülevaate sügiseti toimuvatel TÜ Molekulaar- ja rakubioloogia instituudi ja Eesti Biokeskuse aastakonverentsidel.

Pärast lõpetamist

Bakalaureuseõppe erialased alusteadmised ei taga eriala omandamist piisaval tasemel. Valdkonna kõrgema kvalifikatsiooni saamiseks tuleks pärast bakalaureuseõppe läbimist jätkata geenitehnoloogia magistriõppes ja omandada teadustöö tegemise oskused. Geenitehnoloogia bakalaureuseõppe läbinud võivad magistrantuuri astuda ka teistele lähedastele õppekavadele või taotleda magistrantuuris bioloogiaõpetaja kutset.

Geenitehnoloogia bakalaureusekraadi omanikud võivad asuda tööle ametites, kus vajatakse valdkonna alusteadmisi ja lihtsamaid oskusi, nt leitakse rakendust bioteaduste erinevates laborites, sordiaretuses, toiduainetetööstuses, haiglates, biotehnoloogia firmades, seirekeskustes jm. Geenitehnoloogia eriala lõpetajad on olnud konkurentsivõimelised Eesti piirides, samuti rahvusvaheliselt ja ka väljaspool oma kitsamat eriala.

Tartu Ülikoolis kasvanud molekulaarbioloogidest-vilistlastest on üks tuntumaid Helsingi Ülikooli biotehnoloogiainstituudi direktor professor Mart Saarma. Taasiseseisvunud Eesti esimeseks Tartu Ülikooli rektoriks (1988-1993) oli zooloogia professor Jüri Kärner. Bioloogist professor ja diplomaat Toomas Tiivel oli erakorraline ja täievoliline suursaadik Lätis, alates 2000. a Rootsis.

Geneetik Kersti Kaljulaid on Euroopa Kontrollkoja liige, rahvusvahelise CEAD auditigrupi liige, aasta eurooplane (2009). Loe Kersti Kaljulaiu meenutusi ülikoolipäevist ajakirja UT veergudelt.

 

Lisalugemist:

TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituut

biotehnoloogia õppetool

evolutsioonilise bioloogia õppetool

biofüüsika ja taimefüsioloogia õppetool

bioinformaatika õppetool

Eesti Biokeskus

Eesti Geenivaramu

Eesti Geenikeskus

Eesti Biotehnoloogia Liit

Kontakt:

TÜ Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Riia 23, Tartu 51010
tel: 737 5011
http://www.tymri.ut.ee

Tutvu vastuvõtutingimustega