Geograafia

Tobleri seadus: kõigel on kõigega seos, kuid lähestikused asjad omavad suuremat seost kui kauged.

Geograafia erialal saab ühendada loodus- ja sotsiaalteadusliku lähenemise matemaatilise mõtlemisega. Geograafia uurimisteemadel on kokkupuutepunkte pea kõigi olulisemate loodus- ja humanitaarteadustega, aga ka paljude tehnika- ja kunstivaldkondadega. Huvid ulatuvad mikrotasandilt (nt aineringed) kuni globaalprobleemideni.

Geograafide olulisim töövahend uurimiste läbiviimiseks on kaart, mille kasutamise ja valmistamise oskustele pööratakse õppekavas olulist tähelepanu. Kõike õpitakse kirjeldama läbi ruumisuhete, kasvõi geograafia osakonna struktuuriüksusi.

Õppetöö

Esmalt omandatakse üldisemad loodusteaduste ja geograafia alusteadmised, mille järel võib keskenduda ühele kolme õppetooli esindatavaist suundadest:

Geoinformaatika ja kartograafia suunal omandatakse maamõõtmise, kaartide valmistamise ja ruumianalüüsi ning andmetöötluse oskused. Inimgeograafia ja regionaalplaneerimise suunal saavad selgeks demograafia, ühiskonna- ja kultuurigeograafia ning planeerimise alused. Loodusgeograafia ja maastikuökoloogia suunal õpitakse laia valikut aineid, mis käsitlevad mulda, vett, ilmastikku, elusloodust ja ökoloogiat.

Nii, nagu on väga lai omandatavate ainete diapasoon, on õpingud ka vormilt mitmekesised. Loengute kõrval saavad üliõpilased osaleda seminarides, sooritada iseseisvaid uurimistöid (siinjuures on kindlasti abi hästikomplekteeritud raamatukogust) ja võtta osa e-õppe kursustest. Suure osa moodustavad praktilised tööd, eriti värvikad neist toimuvad suvel välipraktikatena. Aktiivsemad tudengid pääsevad ka ekspeditsioonidele, saavad osa teaduskonverentsidest või kaasa aidata ühiskonnaelu korraldamisele.

Teadustegevus geograafia osakonnas on koondunud teemade alla, mis uurivad maastiku- ja kliimamuutusi, rahvastiku dünaamikat ning aineringeid looduses. Teadustöö tulemustest saab täpsemalt lugeda geograafiaosakonna koduleheküljelt. Geograafia osakonna juurde kuulub interdistsiplinaarne uurimisüksus Välis-Eesti uuringute keskus, mida juhatab prof. Tiit Tammaru.

Pärast lõpetamist

Bakalaureusekraadi omandanul on edasiõppimiseks piisavalt alusteadmisi matemaatikast, loodus- ja ühiskonnateadustest, ta mõistab geograafia põhivaldkondade üldisi printsiipe ja teooriaid ning tunneb Eesti loodust ja regionaalseid iseärasusi. Lõpetaja teab peamisi loodus- ja ühiskonnateaduste uurimismeetodeid ning mõistab teadusliku meetodi olemust, oskab erialaseid andmebaase kasutades iseseisvalt teadmisi koguda, neid kriitiliselt ja loovalt tõlgendada ning suudab analüüsida oma erialaga seonduvaid probleeme.

Alles geograafia magistriõppe lõpetanu on valmis töötama erialast kvalifikatsiooni, algatusvõimet, vastutustunnet ning juhtimis- ja meeskonnatöö oskusi nõudval ametikohal.

Geograafia õppekava lõpetanud on kõige enam leidnud töökohti riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametites, kus tegeletakse planeerimise ja arenguküsimustega, sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaanalüüsiga ning info töötlemisega. Levinud on ka keskkonnaga seotud ametid, keskkonnakaitse ja -korraldus, keskkonnamõjude hindamine ja konsultatsioonid. Geograafid leiavad rakendust kaardifirmades ja maamõõdubüroodes, geoinfospetsialistidena, analüütikutena, konsultantidena riigi-, omavalitsuse või eraettevõtetes. Suur osa jätkab ka haridus- ja teadussüsteemis õpetajatena, uurijatena, hariduselu korraldajatena.

Loe vilistlase Ain Kallise mälestusi ülikoolipäevist ajakirja UT veergudelt.