Geograafia

Tobleri seadus: kõigel on kõigega seos, kuid lähestikused asjad omavad suuremat seost kui kauged.

Geograafia erialal saab ühendada loodus- ja sotsiaalteadusliku lähenemiste reaalteadusliku mõtlemisega – või keskenduda ühele neist. Geograafia uurimisteemad omavad kokkupuutepunkte pea kõigi olulisemate loodus- ja humanitaarteadustega, aga ka mitmete tehnika- ja kunstivaldkondadega. Huvid ulatuvad mikrotasandilt (nt aineringed) kuni globaalprobleemideni.

Loe geograafia eriala erinevatest spetsialiseerumissuundadest Tartus.

Tutvu ka turismigeograafia õppega Pärnu kolledžis.

Geograafia õppimisest Tartus, loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas

Geograafide olulisim töövahend uurimiste läbiviimiseks on kaart, mille kasutamise ja valmistamise oskustele pöörab õppekava olulist tähelepanu. Kõike õpitakse kirjeldama läbi ruumisuhete, kasvõi geograafia osakonna struktuuriüksusi.

Kui bakalaureuseõppes omandatakse üldisemad loodusteaduslikud ja geograafia alusteadmised ilma sügavama spetsialiseerumiseta, siis magistriõppes valitakse üks suund kolme õppetooli pakutava vahel:

• geoinformaatika ja kartograafia;
• inimgeograafia ja regionaalplaneerimine;
• loodusgeograafia ja maastikuökoloogia.

Geoinformaatika ja kartograafia suunal saadakse maamõõtmise, kaartide valmistamise ja ruumianalüüsi ning andmetöötluse oskused, inimgeograafia ja regionaalplaneerimise suunal demograafia, ühiskonna-, rahvastiku ja kultuurigeograafia ning planeerimise alused. Loodusgeograafia ja maastikuökoloogia suunal saab süvendatult õppida aineid, mis käsitlevad mulda, vett, ilmastikku, elusloodust ja ökoloogiat.

Geograafia magistriõppekavaga on seotud turismigeograafia õppesuund, mida õpetatakse eraldi Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis. Eraldiseisvaks õppekavaks on geograafiaõpetaja magistriõppekava, mis ühendab geograafia didaktikakursused loodusteaduslike alus- ja suunamoodulitega. Geograafia osakond vastutab suures osas ka keskkonnatehnoloogia õppekava ökotehnoloogia suuna ning keskkonnaplaneerimise õppekava eest.

Nii, nagu on väga lai omandatavate ainete diapasoon, on õpingud ka vormilt mitmekesised. Loengute kõrval saavad üliõpilased osaleda seminarides, sooritada iseseisvaid uurimistöid ja võtta osa e-õppe kursustest. Suure osa moodustavad praktilised tööd, eriti värvikad neist toimuvad suvel välipraktikatena. Aktiivsemad tudengid pääsevad ka ekspeditsioonidele, uurimisrühmade koosseisu, saavad osa teaduskonverentsidest või kaasa aidata ühiskonnaelu praktilisele korraldamisele.

Teadustegevus geograafia osakonnas on koondunud teemade alla, mis uurivad maastiku- ja kliimamuutusi, rahvastiku dünaamikat ning aineringeid looduses. Teadustöö tulemustest saab täpsemalt lugeda geograafiaosakonna koduleheküljelt. Geograafia osakonna juurde kuulub interdistsiplinaarne uurimisüksus Välis-Eesti uuringute keskus, mida juhatab prof. Tiit Tammaru. 

Pärast lõpetamist

Magistrikraad lisab bakalaureuseõppes omandatud alusteadmistele süsteemse ülevaate ja süvendatud teadmised valitud suunast. Lõpetaja oskab rakendada omandatud teadmisi erialaste probleemide lahendamisel, ta on valmis töötama erialast kvalifikatsiooni, algatusvõimet, vastutustunnet ning juhtimis- ja meeskonnatöö oskusi nõudval ametikohal.

Geograafia õppekava lõpetanud on kõige enam leidnud töökohti riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametites, mis tegelevad planeerimise ja arenguküsimustega, sotsiaal-, majandus-ja keskkonnaanalüüsiga ning info töötlemisega. Levinud on ka keskkonnaga seotud ametid, keskkonnakaitse ja -korraldus, keskkonnamõjude hindamine ja konsultatsioonid. Geograafid leiavad rakendust kaardifirmades ja maamõõdubüroodes, geoinfospetsialistidena, analüütikutena, konsultantidena riigi-, omavalitsuse või eraettevõtetes. Suur osa jätkab ka haridus- ja teadussüsteemis õpetajatena, uurijatena, hariduselu korraldajatena.

Lisalugemist:

TÜ geograafia osakond
Geograafia ajaloost Eestis
Tartu Ülikooli Noorgeograafide Klubi
Loodusteadusliku hariduse keskus
Kooligeograafia
Maa-ameti geoportaal

Kontakt

TÜ ökoloogia ja Maateaduste instituut
geograafia osakond
Vanemuise 46, Tartu
tel: 737 5816

Tutvu vastuvõtutingimustega

Turismigeograafia magistriõpe Pärnus

Turismigeograafia – lühike ja selge nimetus tekitab siiski nii mõnigi kord küsimuse, mida see tegelikult tähendab? Eelkõige seostuvad sellega maailma erinevad riigid, reisimine, vaatamisväärsused ning külastatavamad kohad. Aga see ei ole kaugeltki kõik. Kahe aasta jooksul õpitakse küll maailma riikide eripära, populaarsemaid turismipiirkondi ja vaatamisväärsusi, kuid olulisemaks märksõnaks on sihtkoht, milleks võib olla nii riik, regioon, maakond, linn, küla, tänav, mõni vaatamisväärsus kui ka turismiettevõtte.

Õppetöö

Õppekava on suunatud kõigile, kes tunnevad huvi, soovivad täiendada enda teadmisi ja arendada oskusi turismigeograafia, turismi ning sihtkoha planee­rimise, jätkusuutliku arendamise ja turundamise valdkonnas nii Eesti kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Oodatud on regionaalsete arenduskeskuste ja omavalitsuste spetsialistid, kelle töövaldkonda kuulub puh­kemajanduse ja turismi arendamine, turismikoolide õpetaja­d ja turismikonsultandid. Eriala sobib ka puhkemajanduse ja turismikorraldusega tegelevate ettevõtete töötajatele.

Magistrikava eesmärgiks on kiiresti areneva turismimajanduse kõrgkompetentsiga spetsialistide – ettevõtjate, teadurite, konsultantide ja õppejõudude – ettevalmistamine ja nende kvalifikatsiooni tõstmine lähtuvalt valdkonna suundumustest.

Turismigeograafia õppekava põhirõhk on turismisihtkoha arendamisel ja turundamisel. Õppe ajal on võimalik omandada teadmisi rahvusvahelisest turismimajandusest, puhkeruumi ja sündmuste planeerimisest, vaba aja korraldusest, turismi keskkonnamõjudest, inimressursside ja külalislahkuse juhtimisest. Eelneva omandamist ning tõhusamat rakendamist toetab ka geograafilise aspekti olemus ehk sellised ained nagu inim-, kultuuri- ja loodusgeograafia, linna- ning regionaalplaneerimine.

Võib tekkida küsimus, et kui põhirõhk on turismisihtkoha arendamisel, siis milleks õppida pinnamoodi, loodusgeograafiat ja teisi sarnaseid aineid? Arendus-, turundus- ja juhtumistegevuste juures muutub üha määravamaks ruum, kus asutakse – selle koha ajalugu, maastik, kultuur ja seal elavad inimesed. Eelnevast tulenevalt on oluline omandada teadmisi ka looduskeskkonnast, maastikest, kultuuride erinevustest, poliitilisest kontekstist ning nende seosest ja mõjust sihtkohtadel. Geograafiaained on seniste magistrantide sõnul olulised sihtkoha omapära ja tervikliku pildi nägemiseks, hinnangute andmiseks ja eesmärgipäraseks arendus- ning juhtimistööks.

Ülikoolile omaselt pööratakse õppetöös tähelepanu ka teadustöö kirjutamisele, andmete kogumisele, analüüsioskuse arendamisele ning koostööle erinevate valdkondade inimestega.

Õppekava koosneb kuuest alateemast: inimgeograafia;  regionaalplaneerimine ja keskkond; vaba aeg ja ühiskond; puhkemajanduse juhtimine; turismi­ettevõtlus ning magistriõpet toetavad ained ja vabaained. Õpingud lõppevad magistritöö kaitsmisega, mis keskendub turismivaldkonna, sh turismigeograafia, sihtkoha ja turismi arendus- ning turundustegevuste, turismettevõtluse, külastajate voogude, kultuuriväärtuste, ressursside, mõjude jms uurimisele. 

Nominaalne õppeaeg on 2 aastat. Õpingud toimuvad avatud ülikooli vormis, st loengud, seminarid ja praktikumid toimuvad kord kuus nädalalõppudel (neljapäev-pühapäev) 2-4-päevaste sessioonidena, mistõttu sobib õppekava ka töötavale spetsialistile. Suur osa õppetööst on siiski iseseisev, mida toetavad vastavad ülesanded, õppematerjalid, e-õppe kursused kui ka erinevad elektrooniliste artiklite kogumikud ja e-andmebaasid ning Eestis parima turismialase kirjanduse koguga TÜ Pärnu Kolledži raamatukogu.

Magistrikava on peamiselt eestikeelse õppega, kuid lisaks kohalikele õppejõududele ja spetsialistidele (Heli Tooman, Heli Müristaja, Rein Ahas jne) on kaasatud valdkonna professorid ja asjatundjad ka välismaalt (James Holleran Šveitsist, Tom Baum Suurbritanniast). Ka suurem osa õppe- ja valdkonna teaduskirjandusest on ingliskeelne.

Õppetöö toimub peamiselt Pärnus, kuid kuna turismigeograafia magistriõpe toimub koostöös TÜ Loodus- ja Tehnoloogiateaduskonnaga, siis osa sessioone viiakse läbi ka Tartus.

Kõige suuremaks väärtuseks peavad vilistlased ja tänased magistrandid õppe sisu kõrval kaasõppijaid – tullakse kokku ju erinevatest valdkondadest, ettevõtetest ja organisatsioonidest. Lisaks aitab see kaasa suhete arendamisele ja oluliste võrgustike loomisele. Loe vilistlaste arvamusi.

Kontakt

TÜ Pärnu Kolledži turismiosakond
turismigeograafia magistriõppekava koordinaator Tatjana Koor
tel: 44 505 34
e-post: Tatjana [dot] Koor [ät] ut [dot] ee
http://www.pc.ut.ee/et/turismiosakond