Geoloogia

Geoloogia erialal õppides on võimalik omandada terviklik ettekujutus Maa ja elu tekkimisest ning arengust.

Geoloogia kui teadus koosneb väga paljudest erinevatest valdkondadest, mis uurivad nt Maa ja ka maaväliste kehade mineraloogiat, settimisprotsesse, pinnavormide kujunemist ning elu tekkimist ja arengut. Geoloogia on piirteadus, mis omab väljundeid paljudesse erinevatesse teadusvaldkondadesse alates füüsikast-keemiast ja evolutsioonibioloogiast ning lõpetades arheoloogiaga.

Õppetöö

Geoloogia aineprogrammides õpetatakse, missugused on Maa ehituse ja arengu seaduspärasused (geoloogia alused, geotektoonika), kuidas on tekkinud ja millest koosnevad mineraalid ja kivimid (mineraloogia, petrograafia, sedimentoloogia, maavarade õpetus) ja kuidas on elu Maal arenenud, jättes endast jäljed iidsetesse setenditesse (paleontoloogia). Kaasaegses geoloogiahariduses on oluline koht ka rakendus- ja keskkonnageoloogilistel ainetel (keskkonna-, ehitus-, hüdrogeoloogia ja geokeemia), mis annavad geoloogia eriala lõpetanutele hea praktilise väljundi.

Geoloogia osakonnas on kolm õppetooli –

geoloogia ja mineraloogia
paleontoloogia ja stratigraafia
rakendus- ja pinnakattegeoloogia

Õppetoolide juurde kuuluvad mitmed laborid ning geoloogia muuseum. Geoloogia osakonna õppetoolid korraldavad oma valdkonna uurimis- ja õppetööd ning õppetoolide juures spetsialiseerumisel omandatakse vastava suunitlusega geoloogi eriala.

Teadustöö

Geoloogia eriala omandamisel on tähtsal kohal vahetu uurimistöö kogemus. Seepärast on geoloogia üliõpilased juba esimestest kursustest seotud mitmesuguste välipraktikate ja õppetoolides tehtavate uurimisprojektidega, mis võivad pakkuda avastamisrõõmu ka maailmateaduse tasemel. Õppe- ja uurimistöö hõlmab eelkõige küll Eesti ja Baltoskandia geoloogiat, kuid viimastel aastatel on välipraktikaid läbiviidud kaugemalgi – Karjalas, Krimmis, Lätis, Leedus, Skandinaavias, Saksamaal ja Läänemerel.

Geoloogia osakonna suuremad uurimisprojektid tegelevad meteoriidikraatrite, Läänemere ja Balti Paleobasseini geoloogilise ehituse, tekke ja arengu uurimisega ning geofüüsikaliste uuringutega, Baltoskandia Paleosoikumi elustiku arengu ja paleoökoloogiaga, isotoopgeoloogia probleemidega Eestis ja Skandinaavias, samuti Eesti ja naaberalade kvaternaarigeoloogilise arengu selgitamisega, jääaja mandriliustike dünaamika küsimustega.

Tähtsaks valdkonnaks on ka Eesti põhjavee reostuskaitstuse ja põhjavee keemilise koostise kujunemise selgitamine ning keskkonnageoloogia, mille fookusesse on kerkimas Eesti suurtööstuse (elektrijaamad, põlevkivikaevandused, põlevkivikeemia) jäätmete keskkonnaohtlikkuse, ladustamistehnoloogia ja taaskasutuse probleemid.

Pärast lõpetamist

Valdkonna spetsialistiks saadakse alles geoloogia magistriõpingute läbimisel.

Geoloogiaharidusega spetsialistid töötavad keskkonnateenistustes ning teistes geotehnika, keskkonna uurimise ja keskkonnamõjude hindamisega tegelevates riiklikes ning eraorganisatsioonides. Siit saadav haridus on maailmas konkurentsivõimeline ning Tartu Ülikooli vilistlased õpivad ja töötavad Rootsis, Soomes, Norras Saksamaal, USA-s ja mujal.