Hariduskorraldus
Õppimine Tartu Ülikooli hariduskorralduse magistriõppes annab rakendusliku suunitlusega hariduse ja laia erialase silmaringi haridusprobleemide märkamiseks, mõistmiseks ja lahendamiseks. Eriala lõpetanud hindavad lisaks õppetööst saadud teadmistele ka sotsiaalset võrgustikku – õpi- ja sõpruskonda ning kontakte, mis siit kaasa viiakse.
Kui hariduskorralduse õppekava (siis nimetusega „koolikorraldus“) avati 1999. aastal peamiselt Eesti üldhariduskoolide juhtide soovil, õpib siin tänaseks väga erineva tausta ja kogemusega haridusvaldkonnas tegutsevaid inimesi. Eriti on see hinnatud töökogemusega õppijate hulgas, kes moodustavadki õppijatest enamuse. Paindlik õppekorraldus võimaldab hõlpsalt ühendada töölkäimist ja õppimist.
Hariduskorralduse erialale on teretulnud lasteaedade, üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpetajad, juhid ja õppealajuhatajad. Õppekava sobib ka pääste- ja kaitsekolledžite õppejõududele ning administreerivale personalile. Samuti oodatakse omavalitsuste haridusametnikke ja –nõunikke, ajakirjanikke, psühholooge ja teiste sotsiaalteaduste esindajaid, kes oma edasist karjääri seostavad haridusvaldkonnaga.
Õppetöö
Hariduskorralduse õppekava valmistab ette rakendusliku suunitlusega haridusspetsialiste, kellel on lai erialane silmaring ja iseseisva uurimistöö oskus. Õpingud hõlmavad valdkondi alates arengupsühholoogiast ja andragoogikast kuni teiste maade hariduskorralduseni, suhtekorralduseni, haridusasutuse juhtimise ja arendamiseni ning eetikani.
Võimalik on valida kolme spetsialiseerumissuuna vahel: koolijuhtimise haru, mentorite haru või haridustehnoloogia korralduse haru. Esimese suuna valinud saavad ettevalmistuse haridusvaldkonnas juhina töötamiseks, teine suund valmistab ette selleks, et suuta toetada algajat õpetajat õppeasutuses. Uus, 2012/2013 õppeaastast lisanduv suund valmistab ette spetsialiste, kes saavad töötada haridustehnoloogia valdkonnas üldhariduskoolis, koolieelses lasteasutuses või kutseõppeasutuses. Lisaks teoreetilistele kursustele toimuvad erialasuundadel ka mahukad praktikad.
Õpingud lõpevad magistritöö kaitsmisega. Magistritöö sisuks võivad olla pedagoogikaalased uurimis-, arendus- ja rakendusprojektid, koostatud õppevahendid, õppe-kasvatustööle suunatud originaalse riist- või tarkvara loomine jm.
Õppejõud on Tartu Ülikooli erinevatest teaduskondadest ja kaasatud on oma ala spetsialiste ka väljastpoolt. Enamikul õppejõududest on endal pikaajaline koolis töötamise kogemus. Haridusasutuse sisehindamise ja kooli õppekava arenduse kursust õpetab Tartu Annelinna Gümnaasiumi direktor Hiie Asser, andragoogikat Mari Karm, haridusõigust ja tööõigust õppeasutuses juristiharidusega Jüri Ginter, uurimismeetodeid Piret Luik, võrdlevat koolikorraldust ja multikultuurilist haridust Karmen Trasberg, haridusasutuse strateegilist juhtimist Tiia Tammaru, hariduskorraldust ja mentorlust Hasso Kukemelk.
Nominaalne õppeaeg on 2 aastat. Loengud ja seminarid toimuvad üks-kaks korda kuus sessioonidena nädalalõppudel. Lisaks õppejõudude poolt pakutavale on väga õpetlik kuulda ka mitmekesise töökogemusega õpingukaaslaste seisukohti. Enamikel kursustel on abiks e-õppe keskkond.
Koostööd tehakse välisülikoolidega ja Erasmuse üliõpilasvahetuse lepinguid on paljude ülikoolidega. Lisaks on võimalus lühiajalisteks välisreisideks ja konverentside külastamiseks DoRa stipendiumi abil.
Lisaks õppetööle
Muidugi ei tähenda hariduskorralduse magistriõpe ainult tuupimist. Igal kursusel on kujunenud välja oma traditsioonid – koos külastatakse erinevaid üritusi, korraldatakse ühisarutelusid, tähistatakse jõule ja muid olulisi tähtpäevi.
Igal sügisel alates 2008.a. toimub üliõpilaste teaduskonverents „Peeter Põllu Päev“, kus tublimad üliõpilased tutvustavad oma bakalaureuse- ja magistritöid ning ühele silmapaistvale üliõpilasele antakse üle Peeter Põllu stipendium.
Haridusteaduste instituudi üliõpilased tegutsevad ka Noore Õpetaja Huviklubis (NÕHK).
Pärast lõpetamist
Hariduskorralduse rahvusvaheliselt akrediteeritud õppekava on seni läbinud ligi 150 Eesti kooli- ja lasteaiajuhti, õppealajuhatajat, õpetajat ja haridusametnikku.
Õppekava lõpetanu võib vastavalt valitud erialale töötada haridussüsteemis tippjuhina või juhtkonna koosseisus, mentorina või üldharidussüsteemis haridustehnoloogina. Paljud lõpetanud juhivad edukalt haridusasutusi, tegelevad kooli õppekavaarendustööga, täiendus- ja ümberõppe koordineerimisega või haridusalase nõustamis- ja arendustööga. Hariduskorralduse vilistlased töötavad edukalt väga erinevatel haridusvaldkonnaga seotud ametikohtadel.
Õppekava läbimine annab võimaluse jätkata õpinguid doktoriõppes.
Lisalugemist:
Hariduskorralduse õppekava kodulehekülg
Eesti Koolijuhtide Ühendus
Eesti Mentorite Ühing
Haridus -ja Teadusministeerium
Kutsekoda
Õpetajate Leht
Kontakt
Hariduskorralduse õppekava programmijuht Merle Taimalu
e-post: merle [dot] taimalu [ät] ut [dot] ee
Hariduskorralduse õppekava õppekorralduse spetsialist Anneli Adamson
e-post: anneli [dot] adamson [ät] ut [dot] ee