Haridusteadus (humanitaarained)

Humanitaarteadused käsitlevad inimese kultuurilist ja ühiskondlikku tegevust. Haridusteaduste humanitaarainete õppekaval saab õppija teadlikumaks just nendes valdkondades.

Õppetöö

Humanitaarainete õppekaval saab üliõpilane põhjaliku ettevalmistuse kahes aines, mida põhikoolis õpetatakse, ning head alusteadmised üldhariduslikes ja pedagoogilis-psühholoogilistes ainetes.

Need kaks ainet tuleb valida järgmiste ainemoodulite hulgast: eesti keel (valitakse koos kirjandusega), kirjandus (valitakse koos eesti keelega), ajalugu, inimeseõpetus, vene keel, saksa keel, inglise keel I ja II kooliastmes või inglise keel II ja III kooliastmes, prantsuse keel ning sotsiaalpedagoogika.

Õpingute jooksul saab üliõpilane esmased teadmised pedagoogika olemusest, õpetaja tegevusest, koolikorraldusest Eestis ning välisriikides jm. Lisaks didaktikaalastele teadmistele saab üliõpilane ülevaate ka haridusasutuste õppe- ja kasvatusprotsessist kui tervikust, omandades õpetaja ja õpilaste tegevuse jälgimise ja vaatlustulemuste analüüsioskused.

Tulenevalt õppekava valdkonnast saab üliõpilane baasteadmisi kultuuriloo, muinaskultuuri, kirjandusteaduse ja eetika vallas, mis aitab tal orienteeruda Euroopa ideede ajaloos ning mõista kaasaegse ühiskonna humanitaarteaduste arengut. Olenevalt valitud suunast saab üliõpilane baasteadmised erinevatest erialaainetest.

Õpingute vormiks on loengud, seminarid ja praktikumid. Praktika sooritatakse Tartu linna koolides tegevõpetajate ja didaktikute juhendamisel. Õppetegevuses rakendatakse mitmekesiseid õppimis- ja õpetamismeetodeid ning ühis- ja grupitööd täiendab iseseisev töö.

Haridusteaduse humanitaarainete erialale tulevad õppima noored, kes huvituvad humanitaarvaldkonna ainete õpetaja elukutsest.

Haridusteaduste humanitaarainete õppekaval õpetavad õppejõud sotsiaal- ja haridusteaduskonnast, filosoofiateaduskonnast ning kehakultuuriteaduskonnast. Õppejõudude hulgas on üldkeeleteaduse professor Renate Pajusalu, vene keele professor Ljubov Kisseljova, uusima aja professor Eero Medijainen, uusaja professor Mati Laur, keskaja professor Anti Selart ja üldpedagoogika professor Edgar Krull. Samuti Tartu Ülikooli aasta õppejõu tiitli pälvinud Pille Põiklik, Kristel Ruutmets ja Evi Saluveer või omas valdkonnas 10 parima õppejõu hulka esitatud Merike Kull, Tiiu Kadajas, Piret Luik ja Hiie Asser.

Lisaks õppetööle

Paljud haridusteaduse tudengid löövad kaasa Noore Õpetaja Huviklubi (NÕHK) tegemistes. Klubi ühendab noortepäraseid ja entusiastlikke õpetajaks õppijaid, kes tõestavad, et õpetajakutse on maailma parim valik.

NÕHK-i liikmete väitel pole klubi pelgalt igavate pedagoogiliste ideede heietamise koht, vaid seal muutuvad igaühe pöörased mõtted reaalseteks tegudeks nii Eesti kooli kui ka Eesti õpetaja hüvanguks.

Pärast lõpetamist

Haridusteaduse õppekava läbimine on alles esimene samm heaks õpetajaks õppimisel, sest süvendatud teadmisi ühes või teises valdkonnas pakuvad siiski magistriprogrammid. Kindlasti laieneb aga õppuri silmaring ning lõpetaja võib leida töö kõrgharidust eeldaval ametikohal.

Haridusteaduse eriala lõpetanu saab bakalaureusekraadi (haridusteaduste bakalaureus), mis annab talle võimaluse jätkata õpinguid magistritasemel põhikooli aineõpetaja õppekaval või teistel magistritaseme õppekavadel.