Haridusteadus (loodusteaduslikud ained)

Loodusteadusi hästi tundvaid inimesi iseloomustab oskus luua looduse kohta käivatest teadmistest tervikpilt. Sellelt haridusteaduse õppekavalt saavad nad ettevalmistuse ka nende teadmiste edasiandmiseks teistele.

Õppetöö

Loodusteaduslike ainete õppekaval saab üliõpilane põhjaliku ettevalmistuse kahes loodusteaduslikus aines, mida õpetatakse põhikoolis, ning head alusteadmised üldhariduslikes ja pedagoogilis-psühholoogilistes ainetes. Spetsialiseerutakse kahele ainele järgnevast neljasest valikust: bioloogia, geograafia, keemia või füüsika.

Õpingute jooksul saab üliõpilane esmased teadmised pedagoogika olemusest, õpetaja tegevusest, koolikorraldusest Eestis ning välisriikides jms. Lisaks didaktikaalastele teadmistele saab üliõpilane ülevaate näiteks ka haridusasutuste õppe- ja kasvatusprotsessist kui tervikust, omandades õpetaja ja õpilaste tegevuse jälgimise ja vaatlustulemuste analüüsioskused.

Samuti saab üliõpilane baasteadmisi õppekavas sisalduvate keemia, füüsika, geograafia ja bioloogia valdkonna ainetes ning ettekujutuse tänapäeva loodusainete põhiprobleemidest ja arengusuundadest, mille tulemusena üliõpilane oskab omandatud teadmisi rakendada mitmesuguste looduses ning argielus esinevate nähtuste selgitamiseks ja põhjendamiseks.

Õpingute vormiks on loengud, seminarid ja praktikumid. Praktika sooritatakse Tartu linna koolides tegevõpetajate ja didaktikute juhendamisel. Õppetegevuses rakendatakse mitmekesiseid õppimis- ja õpetamismeetodeid ning ühis- ja grupitööd täiendab iseseisev töö.

Õppima on oodatud noored, kes huvituvad loodusteaduslikest ainetest ning õpetaja elukutsest.

Loodusteaduslikke aineid õpetavad õppejõud loodus- ja tehnoloogiateaduskonnast ning sotsiaal- ja haridusteaduskonnast. Õppejõudude hulgas on aga ka akadeemik Richard Villems, emeriitprofessorid Toomas Tenno ja Jüri Tamm, orgaanilise keemia külalisprofessor Mare Taagepera, analüütilise keemia professor Ivo Leito, botaanika professor Meelis Pärtel ja üldpedagoogika professor Edgar Krull. Samuti aasta õppejõu nimetuse pälvinud Koit Herodes ja Kristel Ruutmets ning omas valdkonnas parimate õppejõududena nimetatud Henn Voolaid, Erika Jüriado, Enn, Pärtel, Martin Kärner, Karin Hellat, Piia Post, Tiiu Kadajas, Piret, Luik, Hiie Asser ja Meeli Väljaots.

Lisaks õppetööle

Paljud haridusteaduse tudengid löövad kaasa Noore Õpetaja Huviklubi (NÕHK) tegemistes. Klubi ühendab noortepäraseid ja entusiastlikke õpetajaks õppijaid, kes tõestavad, et õpetajakutse on maailma parim valik.

NÕHK-i liikmete väitel pole klubi pelgalt igavate pedagoogiliste ideede heietamise koht, vaid seal muutuvad igaühe pöörased mõtted reaalseteks tegudeks nii Eesti kooli kui ka Eesti õpetaja hüvanguks.

Pärast lõpetamist

Haridusteaduse õppekava läbimine on alles esimene samm heaks õpetajaks õppimisel, sest süvendatud teadmisi ühes või teises valdkonnas pakuvad siiski magistriprogrammid. Kindlasti laieneb aga õppuri silmaring ning lõpetaja võib leida töö kõrgharidust eeldaval ametikohal.

Haridusteaduse eriala lõpetanu saab bakalaureusekraadi (haridusteaduste bakalaureus), mis annab talle võimaluse jätkata õpinguid magistritasemel põhikooli aineõpetaja õppekaval või teistel magistritaseme õppekavadel.