Haridusteadused (reaalained)

Kõik matemaatika-, füüsika- ja keemiahuvilised, kes soovivad teada, kuidas näha isiku arengu eelduseks olevat haridust sihipärase protsessina, leiavad sobiva koha õppimiseks haridusteaduse reaalainete õppekaval.

Õppetöö

Haridusteaduse reaalainete õppekaval antakse üliõpilastele põhjalik ettevalmistus kahes reaalaines, mida õpetatakse põhikoolis, ning head alusteadmised üldhariduslikes ja pedagoogilis-psühholoogilistes ainetes. Kohustuslik on läbida matemaatika aineõpingud ja vastavalt oma valikule informaatika või füüsika suuna- ja erialamoodul.

Õpingute jooksul saab üliõpilane esmased teadmised pedagoogika olemusest, õpetaja tegevusest, koolikorraldusest Eestis ning välisriikides jm. Lisaks didaktikaalastele teadmistele saab üliõpilane ülevaate näiteks ka haridusasutuste õppe- ja kasvatusprotsessist kui tervikust, omandades õpetaja ja õpilaste tegevuse jälgimise ja vaatlustulemuste analüüsioskused.

Täiendavalt pööratakse muidugi rõhku matemaatika, füüsika ja informaatika valdkonna ainetele. Üliõpilane saab ettekujutuse tänapäeva reaalainete põhiprobleemidest ning arengusuundadest ja oskab omandatud teadmisi rakendada mitmesuguste reaalvaldkonnas ning argielus esinevate nähtuste selgitamiseks ja põhjendamiseks.

Õpingute vormiks on loengud, seminarid ja praktikumid. Praktika sooritatakse Tartu linna koolides tegevõpetajate ja didaktikute juhendamisel. Õppetegevuses rakendatakse mitmekesiseid õppimis- ja õpetamismeetodeid ning ühis- ja grupitööd täiendab iseseisev töö.

Haridusteaduste reaalainete õppekavale on õppima on oodatud noored, kellel on huvi reaalvaldkonna ainete vastu ning soov õppida õpetajaks.

Reaalaineid õpetavad õppejõud matemaatika- informaatikateaduskonnast, loodus- ja tehnoloogiateaduskonnast ning sotsiaal- ja haridusteaduskonnast. Õppejõudude seas on näiteks üldpedagoogika professor Edgar Krull ja tarkvaratehnika professor Marlon Gerardo Dumas Menjivar, samuti üliõpilaste poolt tunnustatud õppejõud Tiit Lepmann, Henn Voolaid, Enn Pärtel, Kalev Tarkpea, Tiiu Kadajas, Hiie Asser ja Piret Luik.

Lisaks õppetööle

Paljud haridusteaduse tudengid löövad kaasa Noore Õpetaja Huviklubi (NÕHK) tegemistes. Klubi ühendab noortepäraseid ja entusiastlikke õpetajaks õppijaid, kes tõestavad, et õpetajakutse on maailma parim valik.

NÕHK-i liikmete väitel pole klubi pelgalt igavate pedagoogiliste ideede heietamise koht, vaid seal muutuvad igaühe pöörased mõtted reaalseteks tegudeks nii Eesti kooli kui ka Eesti õpetaja hüvanguks.

Pärast lõpetamist

Haridusteaduse õppekava läbimine on alles esimene samm heaks õpetajaks õppimisel, sest süvendatud teadmisi ühes või teises valdkonnas pakuvad siiski magistriprogrammid.

Haridusteaduse eriala lõpetanu saab bakalaureusekraadi (haridusteaduste bakalaureus), mis annab talle võimaluse jätkata õpinguid magistritasemel põhikooli mitme aine õpetaja õppekaval või teistel magistritaseme õppekavadel.